Obsah (7)

§ 426§ 386§ 173§ 168§ 162§ 150§ 391

Tsiviilasi nr 2-15-3127 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk teatavaks 2. detsember 2015. a, Tartu kohtumaja Määruse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-3127 Ts

) § 423 lg 3 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseadus (PankrS) § 3 lg 1 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti. PankrS § 43 lg 2 järgi kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on alanud enne pankrotimenetluse algatamist, järelikult enne pankroti väljakuulutamist ning seetõttu esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks. 4. Kohus selgitab, et

§ 426

lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 5. PankrS § 43 lg 3 kohaselt kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. 6.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna käesoleval juhul lõpetab kohus tsiviilasja menetluse, tuleb vastavalt

§ 386lg-le 4 tühistada Tartu Maakohtu 06.04.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamine.

MENETLUSKULUD 7. Vastavalt

§ 173

lg-tele 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja taotles, et kohus jätkas menetluskulud kostja kanda ning esitas ka taotluse oma menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja hageja taotlusele vastuväiteid ega menetluskulude jaotuse osas omapoolseid seisukohti ei esitanud.

§ 168

lg 2 alusel tuleks menetluskulud hagi läbivaatamata jätmise korral jätta üldjuhul hageja kanda. Arvestades, et antud juhul suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, ei pea kohus õiglaseks jätta menetluskulusid

§ 168

lg 2 alusel täies ulatuses hageja kanda.

§ 162lg 4 alusel tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Selline menetluskulude jaotus on kooskõlas ka Tartu Ringkonnakohtu praktikaga (nt 11.11.2015 lahend nr 2-15-104063).

1. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kohus kulusid summaliselt kindlaks ei määra.
2. Hageja taotlust määrata kindlaks mõista kostjalt välja hageja menetluskulud tõlgendab kohus hageja taotlusena hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja tagatise tagastamiseks.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Seega kuulub hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1200 eurot hagejale tagastamisele. 2 10. Hagi tagamisel tasutud tagatise tagastamiseks tuleb hagejal

§ 391

tulenevalt esitada eraldi taotlus, kui kostja ei ole kahe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitanud kohtule taotlust hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3