← Eesti

3-15-1663/14

Obsah (4)§ 121§ 203§ 47§ 124

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits 04.12.2015 Haldusasi Fränck Vilipere kaebus Tallinna Vangla ki

) § 47 lg 1 kohaselt võib kohustusliku kohtueelse menetluse korral kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Seega peab kohus kontrollima, kas Tallinna Vangla on kahju hüvitamise taotluse osaliselt tagastanud õiguspäraselt. Kui kahju hüvitamise taotlus on osaliselt tagastatud õiguspäraselt, ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust antud osas nõuetekohaselt ning tal ei ole õigust selles osas halduskohtusse pöörduda. Seevastu juhul, kui kahju hüvitamise taotlus on osaliselt tagastatud õigusvastaselt, loeb kohus ka selles osas kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja esitas kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale 15.03.

  1. Seega oli kuni 14.03.2012 puudutavas osas tõepoolest möödunud kahju hüvitamise taotluse esitamise hetkeks rohkem kui kolm aastat. Riigikohtu halduskolleegium on 15.06.
  2. a määruses nr 3-3-1-20-15 p 13 selgitanud, et jätkuva toimingu puhul võib kahjunõude esitamise tähtaja kulgemine alata erineval ajal, sõltuvalt sellest, millal kannatanu sai või pidi teada saama kahjust ja seda tekitanud isikust. Samas leidis Riigikohus, et õigeks ei saa pidada arusaama, mille kohaselt tuleb kogu kinnipidamist ühes vanglas pidada eelduslikult jätkuvaks toiminguks. Määruses p 15 selgitas Riigikohus, et kui isikut hoitakse pikaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest. Nimetatud asjas asus Riigikohus seisukohale, et kaebaja pidi ligi aasta kestnud kinnipidamise jooksul aru saama kaebuse aluseks olevatest asjaoludest. Käesoleval juhul peeti kaebajat Tallinna Vanglas kinni alates 15.09.
  3. Seega pidi ta tunnetama varem kui 15.03.2012, mil ta oli viibinud Tallinna Vanglas juba poolteist aastat järjest, talle kinnipidamistingimustega väidetavalt tekitatud kannatusi, mistõttu pidi ka RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg hakkama kulgema varem. Asjas ei ilmnenud ka ühtegi mõjuvat põhjust, mis võinuks tingida kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise. Seetõttu oli kohus seisukohal, et Tallinna Vangla on kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 15.09.2010 – 14.03.2012 osas tagastanud õiguspäraselt ning määruskaebuse esitaja ei ole selle perioodi osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt. Kohus tagastas sellest tulenevalt määruskaebuse esitaja kaebuse ajavahemiku 15.09.2010 – 14.03.2012 osas

§ 121lg 1 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Määruskaebuse esitaja esitas 23.08.2015 määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 17.08.
  2. a määruse resolutsiooni p 1 ning saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse esitaja väitel oli ekslik halduskohtu seisukoht, mille kohaselt peab kohus hindama kas Tallinna Vangla on esitatud kahju 2 hüvitamise taotluse õiguspäraselt tagastanud VangS § 1¹ lg 8 mõttes. Samuti ei ole halduskohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks pidi määruskaebuse esitaja tekkinud kahjust teada saama varem kui 15.03.
  3. Isik võis küll varem kannatusi tunnetada, kuid vangistusest tingitud šokk ei võimaldanud tal varem mõista juriidilisi nüansse, mis on muudetud Riigikohtu praktikaga aastal
  4. Määruskaebuse esitaja lisas, et täpne kahju hüvitamise aluseks oleva perioodi maht ning ajahetk, millal määruskaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama tekkinud kahjust RVastS § 17 lg 3 mõttes on võimalik välja selgitada üksnes kohtumenetluse käigus.
  5. Tartu Halduskohus jättis 25.08.
  6. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse käiguta ning andis täiendava tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja tasus riigilõivu 27.08.
  7. Tartu Halduskohus võttis 02.09.
  8. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.08.
  9. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega kaebuse tagastamise osas ega pea vajalikuks neid täiendavalt korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kontrollinud Tallinna Vangla poolt kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguspärasust.

§ 47

lg 1 kohaselt võib juhul, kui seadus on mõnda liiki nõude lahendamiseks näinud ette kohustusliku kohtueelse menetluse, kaebuse esitada kohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Oluline on seejuures, et kaebaja peab olema kohtueelse menetluse läbinud nõuetekohaselt, st muuhulgas, et taotlus haldusorganile peab olema esitatud tähtaegselt. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaide tagastamise korral kohtueelses menetluses on kaebuse esitamine halduskohtule lubatav üksnes juhul, kui vaie on tagastatud õigusvastaselt. Vaide õiguspärase tagastamise korral loetakse kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbituks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.04.

  1. a määrus nr 3-3-1-7813, p 19; Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.
  2. a määrus nr 3-3-1-30-12, p 18). Seega oli eeltoodust tulenevalt halduskohtul kohustus kontrollida, kas Tallinna Vangla on esitatud kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt.
  3. Seonduvalt tekkinud kahjust teadasaamise ajahetkega leiab ringkonnakohus, et halduskohus on viitega Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.
  4. a määrusele nr 3-3-1-20-15 kokkuvõttes jõudnud õigele järeldusele määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse tagastamise osas. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja kulgema hakkamine on eelkõige seotud sellega, millal isik sai teada või pidi teada saama kahjust ja seda tekitanud isikust. Seega ei pea isik ära ootama hetke, millal lõppeb teda kahjustav tegevus, vaid ta peab hindama ka seda, millisel ajahetkel on tal piisavalt informatsiooni kahjunõuet õigustavatest asjaoludest (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.
  5. a määrus nr 3-3-1-20-15, p 13). Järelikult on õige halduskohtu seisukoht, et kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja kulgema hakkamist ei ole õige siduda ajahetkega, millal isiku suhtes kinnipidamistingimuste mõju lakkas, kui ta juba varasema pikemaajalise vanglas viibimise 3 jooksul pidi aru saama, et tema õigusi võidakse kinnipidamistingimustega rikkuda. Tallinna Vangla on 10.06.
  6. a otsuses nr 5-37/15/89-2 põhjalikult selgitanud, miks pidi määruskaebuse esitaja tekkinud mittevaralisest kahjust teada saama varem kui 15.03.
  7. Samuti ei ole RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja kulgema hakkamine seotud kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.
  8. a määrus nr 331-20-15, p 11). Mittevaralise kahju tekkimine on seotud isiku enda hingeliste üleelamistega, mistõttu ei saa selle tekkimise aluseks olla ühelgi juhul kohtupraktikast teadasaamine, selle muutmine või muul viisil tõlgendamine. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kahju hüvitamise taotlus ajavahemiku 15.09.2010 – 07.05.2012 eest on õiguspäraselt tagastatud.
  9. Halduskohtul tuleb eelmenetluse käigus välja selgitada kõik haldusasja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud.

§ 47

lg-st 1 tulenevalt ei saa kohus menetleda kaebust, mille puhul on kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata.

§ 121

lg-s 1 toodud kaebuse tagastamise aluste puhul puudub kohtul kaebuse tagastamise üle otsustamisel kaalutlusruum, vaid tegemist on puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine lubatav. Seega on ekslik määruskaebuse esitaja väide, et mittevaralise kahju tekkimise aega ning konkreetset ajavahemikku saab tuvastada üksnes kohtumenetluse käigus. Halduskohus on korrektselt hinnanud võimalikku mittevaralise kahju hüvitamise ajavahemikku ning tekkinud kahjust teadasaamise ajahetke kaebuse menetlusse võtmisel. 11. Seonduvalt hüvitamiskaebuse esitamisega halduskohtule peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt selgitada järgmist. RVastS § 17 lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile. RVastS § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega tuleb halduskohtul

§ 124

lg-st 1 tulenevalt eelmenetluses muuhulgas kontrollida, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlus pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Kaebuse tähtaegsuse kontrollimise käigus tuleb halduskohtul muuhulgas tuvastada, kas vangla on esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendanud tähtaegselt ning kas hüvitamiskaebus halduskohtule on esitatud tähtaega järgides.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

  1. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebuse esitaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.08.
  2. a määrus muutmata /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.