← Eesti

2-15-15682/10

Obsah (7)§ 429§ 432§ 173§ 174§ 168§ 150§ 2

Tsiviilasi nr 2-15-15682 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson teatavaks 5. jaanuar 2016. a, Tartu kohtumaja Määruse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-15682 Tsivi

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 kohaselt juhul, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hageja on esitanud taotluse hagist loobumiseks ja tsiviilasja nr 2-15-15682 menetluse lõpetamiseks. Hageja on teadlik

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kostja nõustus hagist loobumisega ning avaldas, et menetluskulud on kokkuleppest tulenevalt tasunud hageja. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 2-15-15682 lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432). 2.2.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168

lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Pooled on 09.12.2015 sõlmitud notariaalse kaasomandi lõpetamise lepingu p-s 2.6 kokku leppinud, et kõik kohtumenetlusega seotud kulud jäävad hageja kanda. Kostja on teatanud, et kõik menetluskulud on kandnud hageja, mistõttu kostjal menetluskulud puuduvad. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse

§ 150

lg 2 p-i 2 alusel poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks, s.o 350 eurot, arveldusarvele XXXX AS-s Swedbank.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 08.10.2015 tasunud riigilõivu summas 300 eurot ja täiendavalt 10.11.2015 400 eurot, kokku 700 eurot. Juhindudes

§ 150

lg 2 p 2 ja

§ 2

Tsiviilasi nr 2-15-15682 150 lg 4 sätestatust peab kohus põhjendatuks tagastada hagejale riigilõivu summas 350 eurot hageja arvelduskontole nr XXXX AS-s Swedbank. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.