← Eesti

1-16-1791/2

Obsah (6)§ 48911§ 50874§ 50870§ 50871§ 48912§ 50872

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-16-1791 Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2016, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kohtunik Heli Väinaste Kriminaalasja sisu Soome Vabarii

§ 48911

lg 1 p 1, § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Georg Kritšmanni suhtes Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu poolt 25.08.2014 tehtud otsuse täitmine Eesti Vabariigis. 2.

§ 50874

alusel pööratakse Georg Kritšmannile mõistetud rahaline karistus 210 (kakssada kümme) eurot Eesti Vabariigi tuludesse.

  1. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank – EE932200221023778606; SEB Pank – EE891010220034796011; Nordea Bank – EE701700017001577198 või Danske Bank – EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning maksekorralduse selgitusse: „1-16-1791, Georg Kritšmann, rahaline karistus“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse väljatrükk väljastada Georg Kritšmannile, Justiitsministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Riigiprokuratuurile, Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Viru Maakohtule, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 04.03.2016 saabus Viru Maakohtule Soome Vabariigi Õigusregistrikeskuse poolt taotlus Georg Kritšmannile Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 25.08.2014 otsusega mõistetud rahalise karistuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus taotleb Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 25.08.2014 otsuse tunnustamist ja täitmist Georg Kritšmanni suhtes, keda on karistatud rahalise karistusega 210 eurot. Otsus jõustus 25.09.
  3. Georg Kritšmanni on karistatud Soome Karistusseadustiku ptk 23 § 4 järgi – raskes joobeseisundis juhtimine; ptk 23 § 1 järgi – liiklusohu põhjustamine ja ptk 23 § 10 järgi – sõiduki juhiloata kasutamine. Georg Kritšmann juhtis 29.10.2012 Soomes Vantaas sõidukit registreerimisnumbriga 202-MNB, olles tarvitanud alkoholi sellisel määral, et pärast sõitu oli alkoholisisaldus tema veres 1,58 promilli. Georg Kritšmann kaotas kontrolli oma sõiduki üle ja sõitis hooletuse ja ettevaatamatuse tõttu teelt välja. Georg Kritšmann kasutas sõidukit omamata selleks nõutavat juhiluba. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega tuvastas, et süüteod, mille eest Georg Kritšmanni karistati ning mille eest mõistetud karistuse tunnustamist taotletakse, sisalduvad

§ 50870toodud süütegude loetelus (p 2).

Kohus ei tähelda ka

§ 50871toodud kohtuotsuse tunnustamist piiravaid või välistavaid asjaolusid.

Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus kinnitab, et Georg Kritšmann ilmus isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti, otsus on lõplik ning et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud, ja et sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Lähtudes

§ 48911

lg 1 p 1, § 50872 asub kohus seisukohale, et tuleb tunnistada Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 25.08.2014 otsuse täitmine lubatavaks.

§ 48912

lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Liikmesriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega. Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kohaselt kvalifitseeritakse Georg Kritšmanni teod järgnevalt: KarS § 424 järgi – mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ning LS § 201 lg 1 järgi - mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, mille eest karistati rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga (LS redaktsioon, mis kehtis kuni 01.01.2015). KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 44 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära ning miinimumpäevamäära suurus oli kuni 01.01.2015 3,20 eurot, mis omakorda tähendab, et raskeima, s.o KarS § 424 ettenähtud süüteo eest sai rahalise 2 karistusena mõista 96 kuni 1600 eurot. Järelikult vastab Georg Kritšmannile Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu poolt karistuseks mõistetud 210 eurot siseriiklikus õiguses sellise teo eest mõistetud karistusele ega kuulu

§ 50872lg 1 p 4 kohaselt vähendamisele.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 25.08.2014 otsuse täitmine rahalise karistuse osas tuleb tunnistada lubatavaks täies ulatuses.

§ 50874

kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Georg Kritšmannilt Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 25.08.2014 otsusega väljamõistetud rahaline karistus summas 210 eurot kanda Eesti riigi tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.