← Eesti

3-12-718/48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

  1. jaanuar 2016, Tartu Haldusasi OÜ Kupas kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 05.12.
  2. a käskkirja nr 12-6/1165 ja 06.12.
  3. a käskkirja nr 12-6/1198 tühistamiseks ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.09.
  4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised OÜ Kupas apellatsioonkaebus 3-12-718 17.12.2014 Kaebaja - OÜ Kupas, esindajad advokaat Tanel Pürn ja juhatuse liige Aivo Kutser Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Kärt Aavel RESOLUTSIOON
  5. Jätta OÜ Kupas apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.09.
  6. a otsus muutmata.
  7. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 12.01.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. OÜ Kupas esitas 23.05.2011 PRIA-le pindalatoetuse taotluse nr 11011570645, millega taotles muuhulgas ühtset pindalatoetust ning põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust. PRIA viis OÜ Kupas majandusüksuses seoses pindalatoetuse taotlusega läbi kohapealse kontrolli perioodil 19.09.2011– 23.09.
  10. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 05.12.
  11. a käskkirjaga nr 12-6/1165 jäeti OÜ Kupas
  12. a taotletud põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotlus rahuldamata Euroopa Komisjoni 30.11.
  13. a määruse (EÜ) nr 1122/2009 (määrus nr 1122/2009) art 26 lg 2 alusel, sest taotleja või tema esindaja takistas pindalatoetuse kohapealse kontrolli läbiviimist. Käskkirja andmisel on PRIA juhindunud taotlusest, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 11 lg-st 1,
  14. ptk
  15. jao sätetest, sh § 16 lg-st 2 ja § 22 lg-st 4 ning põllumajandusministri 24.03.
  16. a määruse nr 36 „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“ (määrus nr 36) § 12 lg-st
  18. PRIA peadirektori 06.12.
  19. a käskkirjaga nr 12-6/1198 jäeti OÜ Kupas
  20. a taotletud ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata määruse nr 36 § 12 lg 2, ELÜPS § 19 lg 1 ja määruse nr 1122/2009 art 26 lg 2 alusel, sest taotleja või tema esindaja takistas kohapealse kontrolli tegemist. Käskkirja andmisel on PRIA juhindunud taotlusest, EL Nõukogu 19.01.
  21. a määruse (EÜ) nr 73/2009 art-test 122-124, ELÜPS § 11 lg-st 1, § 23 lg-st 3,
  22. ptk
  23. jao sätetest, sh § 22 lg-st 1, määrusest nr 1122/2009, määruse nr 36 § 12 lgst 1 ja põllumajandusministri 17.02.
  24. a määrusest nr 11 „Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“ (määrus nr 11). Käskkirja andmisel on arvestatud kaebajale kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistega. PRIA 22.11.
  25. a kaaskirjas nr 121/4186 OÜ Kupas kontrollaruande juurde on selgitatud, et PRIA ei ole saanud kontrollida vajalikke dokumente seoses kaebaja taotlustega, sest kuigi kaebaja esindaja oli teadlik dokumentide esitamise vajalikkusest, on ta vältinud PRIA inspektoriga kokkusaamist kontrolli toimumise ajal, ei ole kokkulepitud ajal dokumente esitanud, on teavitanud PRIA-t dokumentide esitamise võimatusest kokkulepitud ajal ning pole vastanud PRIA telefonikõnedele. PRIA inspektori ja kaebaja esindaja A. Kutseri suhtlus seoses kaebaja suhtes kontrolli läbiviimisega nähtub U. Saarna selgitusest ja lisaselgitusest OÜ Kupas kontrollaruande 110033-57010 juurde.
  26. OÜ Kupas esitas 24.12.2011 vaide PRIA peadirektori 05.12.
  27. a käskkirja nr 12-6/1165 ja 06.12.
  28. a käskkirja nr 12-6/1198 kehtetuks tunnistamiseks ning PRIA kohustamiseks viia läbi põlluraamatute ja koolitustõendite kontroll. PRIA 05.03.
  29. a vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
  30. OÜ Kupas esitas 06.04.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA peadirektori 05.12.
  31. a käskkiri nr 12-6/1165 ja 06.12.
  32. 2 a käskkiri nr 12-6/1198 ning kohustada PRIA-t kaebaja taotlust nr 11011570645 uuesti läbi vaatama. Kaebuse kohaselt helistas PRIA peadirektor-koordinaator U. Saarna kaebajale 09.09.2011 ja teatas, et alustab 19.09.2011 OÜ Kupas kontrolli. U. Saarna teavitas 07.10.2011 kaebajat e-kirja teel ka vajadusest esitada dokumente (koolitustõendeid ja 2009-2011 põlluraamatuid). Kaebaja kirjeldas kaebuses, miks ta ei saanud kogu taotluse menetlemiseks ettenähtud perioodi jooksul PRIA-le nõutud dokumente esitada – mitmel korral kuupäeva sobimatuse ja haiguse tõttu, samuti põhjusel, et U. Saarna oli kontrolli lõpetanud ja dokumendid Tartusse saatnud. U. Saarnat oli ka raske kätte saada. PRIA ei hoiatanud kaebajat kavatsusest kontroll lõpetada ning taotlused rahuldamata jätta. Samuti pole kaebajat teavitatud, milliseks kuupäevaks pidi kontroll olema lõpetatud. PRIA ei ole kaebajat enne vaidlustatavate haldusaktide väljaandmist ära kuulanud. Vastab tõele, et kaebaja osales vaidlusaluse perioodi jooksul muudes ametiasutuste kontrollides, kuid sugugi mitte probleemideta. PRIA oleks võinud enda kontrolli teiste kontrollidega ühitada ning sedasi ka antud asjas dokumente kontrollida.
  33. Tartu Halduskohtu 28.09.
  34. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vastustaja määruse nr 1122/2009 art 26 lg 2 sõnade „takistab kohapealse kontrolli läbiviimist“ tõlgendamisel õigesti lähtunud Euroopa Kohtu lahendi nr C-536/09 p-st 30 ning õiguspäraselt kaebaja taotlused tagasi lükanud. Antud säte ei jäta PRIA-le kaalutlusruumi. PRIA on pakkunud kaebajale mitmeid võimalusi omapoolsete selgituste andmiseks ning dokumentide esitamiseks, võtnud kaebajaga aktiivselt ühendust ja andnud võimalusi kokkusaamisteks, kaebaja on saanud haldusakte vaidlustada ka vaidemenetluse korras. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja suhtes rikutud haldusmenetluse põhimõtteid ega ärakuulamisõigust. Kaebaja oli teadlik dokumentide esitamise vajalikkusest, taotluse menetlemise tähtaegadest ja kohustuslikest majandamisnõuetest. Pikaajalise taotluste esitajana pidi ta teadlik olema, et kontroll tuli lõpetada kuupäevaks 01.12.
  35. Kaebaja on vaidlusaluse kontrolliperioodi jooksul muudest ametiasutuste kontrollidest osa võtnud ja nende raames dokumente esitanud, ilmselgelt oli tal see võimalik ka käesolevas asjas. Erinevate kontrollide ühitamine pole kohustuslik ega olnud selles asjas võimalik. PRIA ei pidanud koolitustõendite ja põlluraamatute esitamiseks andma tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, sest tegemist ei ole dokumentidega, mida tulnuks esitada koos taotlusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  36. OÜ Kupas 29.10.
  37. a apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ning oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Halduskohus ei ole kontrollinud kõiki määruse nr 1122/2009 art 26 lg 2 kohaldamise eeldusi. Kõigepealt polnud täidetud määruse nr 1122/2009 art 26 lg 2 kohaldamise esmane eeldus – kohapealne kontroll. Kohus on seda sõnaühendit vääralt tõlgendanud ega ole otsuses täpsustanud, milles seisnes PRIA poolt teostatav kohapealne kontroll ja millal seda läbi viidi. Kaebaja majandusüksuses on läbi viidud üks kohapealne kontroll (19.09.2011– 23.09.2011), mis seisnes põldude mõõtmises ning kuna kontroll ei pidanudki hõlmama dokumentide kontrollimist, ei saanud dokumentide esitamata jätmine takistada 3 kontrolli läbiviimist. Halduskohus ei ole sisuliselt analüüsinud, kas kontrolli takistatuse tingis taotleja või tema esindaja tahtlik või hooletu tegu. Kontrolli „takistamine“ ja „hooletu käitumine“ on määratlemata õigusmõisted, mis võimaldavad ulatuslikku kaalumisruumi. Vajalikud koolitustõendid oli kaebaja PRIA-le juba varem saatnud ning need olid PRIA-le kättesaadavad ka täiendava esitamiseta. Põlluraamatuid oleks vastustaja saanud näha ka teiste kontrollide raames, kus samuti põlluraamatuid kontrolliti. PRIA on rikkunud hea halduse põhimõtet, samuti selgitamiskohustust. PRIA tõi ise kaasa olukorra, et dokumente ei kontrollitud. PRIA oleks pidanud andma tähtaja, millal dokumendid pidid olema esitatud ning selgitama esitamata jätmise tagajärgi. Kaebajat pole enne vaidlusaluste käskkirjade andmist ära kuulatud. Need menetlusõiguse rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist.
  38. PRIA palub oma 22.11.
  39. a vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled halduskohtus selle üle, kas kaebaja takistas kohapealset kontrolli, mitte selle üle, kas tegemist oli üldse kohapealse kontrolliga. Ka halduskohtu hinnangul oli ilmselgelt tegemist kohapealse kontrolliga. Määruse nr 1122/2009 II osa III jaotise kohaselt on kohapealsete kontrollide raames võimalik teostada nii toetuskõlblikkuse kriteeriumitele vastavuse kui ka nõuetelevastavuse kontrolli, seega on lubatav kohapealse kontrolli raames vaadata, kas taotleja peab nõuetekohast põlluraamatut ning kas on osaletud nõutud koolitustel. Kohapealne kontroll ei piirdu vaid majandusüksuse kontrolliga (19.09.2011-23.09.2011), vaid kontroll kestab seni, kuni inspektor on saanud kontrollida kõiki toetuskõlblikkuse kriteeriume ja nõuetelevastavust. Teatud toetusnõuete täitmise kontrolliks on vajalik taotleja osavõtt kohapealsest kontrollist, kas või selleks, et taotleja või tema esindaja toimetaks inspektorile nõutud dokumendid. Ka Euroopa Kohtu lahend nr C-536/09 käsitleb olukorda, kus kohapealse kontrolli raames taheti näha dokumente. Euroopa Kohus pole öelnud, et dokumentide kontrollimine ei ole kohapealse kontrolli osaks. PRIA peainspektorkoordinaator U. Saarna sooviski esmalt dokumente kontrollida kohapeal, teatas sellest kaebajale 20.09.2011 kõnes ning andis talle dokumentide kohapeal esitamiseks võimaluse 20.09.2011 kell 13.00-15.30, 23.09.2011 kell 9.00-19.30 kui ka 21.09.
  40. Alles pärast seda, kui U. Saarnal ei õnnestunud nende päevade jooksul dokumente saada, palus ta 07.10.2011 e-kirjas, et kaebaja tooks dokumendid PRIA Lääne büroosse ning viimane oli sellega nõus. Kaebaja oleks saanud dokumente esitada ka kolmandate isikute kaudu. Kaebaja takistas kontrolli läbiviimist tegevusetusega ning seda vähemalt hooletusest. Kuna kaebajale U. Saarna välja pakutud ajad dokumentide esitamiseks ei sobinud, pidigi ta ise kahekuulise perioodi jooksul tagama dokumentide jõudmise PRIA-ni. Erinevate kontrollide ühitamine PRIA poolt polnud käesoleval juhul võimalik. Kaebaja mõlema taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud, sest mõlemal juhul on taotluse rahuldamata jätmise aluseks kohapealse kontrolli teostamise takistamine. Tartu Halduskohus on piisavalt põhjendanud, et pole rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kaalutlusõigust ega ärakuulamisõigust. Vastustaja selgitab 10.05.
  41. a vastuse täienduses, et põlluraamatuid ja koolitustõendeid kontrollitaksegi kohapealse kontrolli käigus. Sõnale „kohapealne“ ei saa omistada määravat tähtsust, sest komisjoni 27.01.
  42. a määruse (EL) nr 65/2011 art 4 lg-s 6 on käsitletud lihtsalt „kontrolli takistamist“ ning seega on mõeldud kontrolli takistamist tervikuna. Määruse nr 1122/2009 art 26 lg 2 ja määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 tõlgendused peaksid olema ühetaolised. Lisaks tuleneb ELÜPS § 62 lg 2 p-st 5, et toetuse taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja ei võimalda kontrollida taotleja või taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele. 4
  43. Tartu Ringkonnakohus jättis 07.06.
  44. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  45. OÜ Kupas esitas Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse ning Riigikohus rahuldas selle oma 09.04.
  46. a otsusega osaliselt, tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus tühistas otsuse põhjusel, et ringkonnakohtus oli kohtukoosseis apellatsioonimenetluse kestel muutunud ning Riigikohtu arvates ei nähtunud toimikust koosseisu muutumise õiguslikku alust, aega, põhjust ega menetlusosaliste teavitamist sellest. Lisaks märkis Riigikohus, et kohapealse kontrolliga saab lugeda hõlmatuks ka põlluraamatute ja koolitustunnistuste kontrollimise ning leidis, et ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas kaebaja seadusliku esindaja tegevusetus takistas kohapealse kontrolli tegemist ning kas ta võttis tarvitusele kõik meetmed, mida võis temalt mõistlikult oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimuks. Samuti tuleb hinnata, kas selgitamiskohustuse nõue võis mõjutada määruse nr 1122/2009 art 26 lg 2 kohaldamise eeldusi.
  47. Tartu Ringkonnakohus andis 04.07.
  48. a kirjaga menetlusosalistele täiendavate taotluste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaja 04.09.
  50. PRIA esitas 04.09.2014 täiendavad seisukohad, milles leidis, et käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja seadusliku esindaja tegevusetus takistas kohapealse kontrolli tegemist ning kaebaja seaduslik esindaja ei võtnud tarvitusele kõiki meetmeid, mida võis temalt mõistlikult oodata, et tagada kontrolli toimumine tervikuna. Kaebaja seaduslik esindaja ei suutnud kahekuulise perioodi jooksul PRIAle vajaminevaid dokumente esitada, ehkki dokumentide esitamise vajadus oli talle teada ning PRIA inspektor oli talle aktiivselt ja korduvalt dokumentide esitamise vajadust meelde tuletanud ja püüdnud kohtumist kokku leppida. Määruse nr 1122/2009 art 26 lg 2 ei näe ette, et juhul, kui põllumajandustootja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist, peaks kontrolli läbi viiv asutus selgitama põllumajandustootjale või tema esindajale, millised on tema tegevuse/tegevusetuse tagajärjed ning andma põllumajandustootjale seeläbi võimaluse uuesti võimaldada kontrolli teostamist. Eelnevat toetavad ka Euroopa Kohtu asjas nr C-536/09 väljendatud seisukohad. Viidatud otsuse p-s 34 on leitud, et asjaomase abi taotluse tagasilükkamine juhul, kui põllumajandustootja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli läbiviimist, ei sõltu sellest, kas põllumajandustootjat või tema esindajat teavitati kohaselt sellest kohapealse kontrolli osast, kus on vajalik tema osalemine. Seega ei saa asjaomaste abitaotluste tagasilükkamine sõltuda ka sellest, kas põllumajandustootjat või tema esindajat on eraldi teavitatud sellest, millised tagajärjed tulenevad kontrolli tegemise takistamisega. Viidatud otsuse p-s 38 on ka selgitatud, et „kui põllumajandustootja takistab kohapealse kontrolli läbiviimist, tuleb tal arvestada oluliste õiguslike tagajärgedega, sest sellisel juhul lükatakse asjaomase abi taotlused tagasi.“ Seega peab kontrollitav isik aru saama ja arvestama, et kui ta takistab kohapealse kontrolli läbiviimist, on tema tegevuse õiguslikuks tagajärjeks asjaomaste taotluste tagasi lükkamine. Kuna kontrolli läbi viinud inspektor teavitas kaebajat kontrolli teostamisest ja dokumentide kontrollimise vajadusest korduvalt, pidi kaebaja üheselt aru saama, et teda kontrollitakse ja temalt nõutakse kontrolli läbiviimise seisukohalt vajalike dokumentide esitamist. 5
  51. OÜ Kupas esitas 04.09.2014 taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks, milleks olid kaebaja 12.09.
  52. a kiri PRIA-le ning PRIA 19.07.
  53. a vastus. Ringkonnakohus tagastas need tõendid kaebajale 17.12.2014 toimunud ringkonnakohtu istungil, sest ei pidanud nende asja juurde võtmist vajalikuks.
  54. Ringkonnakohus läks 17.12.
  55. a istungil üle kirjalikule menetlusele hindamaks, kas asjas on tarvis veel täiendavaid tõendeid koguda ja sellest tulenevalt täiendavat istungit korraldada või mitte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  56. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuste tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsustest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud asja lahendades kohtumenetluse norme. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuste põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas halduskohtu põhjendusi korrata ja keskendub Riigikohtu 09.04.
  57. a otsuses toodud selgitustele selle kohta, mida peaks ringkonnakohus asja uue läbivaatamise käigus hindama.
  58. Esmalt peab ringkonnakohus siiski vajalikuks märkida, et Riigikohtu viidatud lahendis ringkonnakohtule tehtud etteheide menetlusnormide olulise rikkumise, s. o selle kohta, et ringkonnakohtus oli kohtukoosseis apellatsioonimenetluse kestel muutunud ning toimikust ei nähtu koosseisu muutumise õiguslikku alust, aega, põhjust ega menetlusosaliste teavitamist sellest, ei ole tegelikult põhjendatud. Ringkonnakohus teatas tõesti esmalt 13.02.
  59. a määruses (tl 142) menetlusosalistele, et asjas tehakse lahend kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks 07.06.2013 ja asja läbi vaatava kohtukoosseisu liikmed on M. Lokk, A. Timmi ja M. Ernits, kuid 04.06.
  60. a kirjaga (tl 155) teavitas ringkonnakohus menetlusosaliste esindajaid sellest, et asja läbi vaatav kohtukoosseis on muutunud ja M. Ernitsa asemel on koosseisus kohtunik E. Vene, kuna kohtunik M. Ernits viibib koolitusel väljaspool Eestit, milline asjaolu ei olnud 13.02.
  61. a määruse tegemise aja seisuga ringkonnakohtule teada. Nii PRIA esindaja kui ka OÜ Kupas esindaja advokaat M. Lemetti kinnitasid kohtu 04.06.
  62. a kirja kättesaamist elektrooniliselt samal päeval, s. o 04.06.2013 (tl 156-157).
  63. Järgmisena leidis Riigikohus 09.04.
  64. a otsuses, et kohapealse kontrolliga saab lugeda hõlmatuks ka põlluraamatute ja koolitustunnistuste kontrollimise ning leidis, et ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas kaebaja seadusliku esindaja tegevusetus takistas kohapealse kontrolli tegemist ning kas ta võttis tarvitusele kõik meetmed, mida võis temalt mõistlikult oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimuks.
  65. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on vaidlusalusteks haldusaktideks PRIA peadirektori 05.12.
  66. a käskkiri nr 12-6/1165 ja 06.12.
  67. a käskkiri nr 126/1198 ning kaebaja taotleb nende tühistamist ja PRIA kohustamist kaebaja taotlust nr 6 11011570645 uuesti läbi vaatama. Nende nõuete lahendamiseks on seega esmalt vaja tuvastada, kas OÜ Kupas takistas
  68. aastal kohapealse kontrolli teostamist, nagu väidab PRIA, kuna just sellele väitele tuginedes jättis PRIA kaebaja toetuste taotluse rahuldamata. Riigikohus on 09.04.
  69. a otsuses asjas nr 3-3-1-94-13 p-des 17 ja 18 selgitanud, et Euroopa Liidu määrustest on võimalik järeldada, et kohapealse kontrolliga on hõlmatud ka põlluraamatute ja koolitustunnistuste kontrollimine muuhulgas seetõttu, et see võimaldab kontrollida headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele vastavust. Seega peab ringkonnakohus käesoleval juhul võtma seisukoha, kas kaebaja võttis tarvitusele kõik meetmed, mida võis temalt mõistlikult oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimuks ehk kas asjaolu, et põlluraamatuid ja koolitustunnistusi septembrist kuni novembrini 2011 ehk ligikaudu kahe kuu vältel PRIA-le ei esitatud, tähendab käesoleval juhul kohapealse kontrolli takistamist. Pooled ei vaidle selle üle, et 09.09.2011 teatati OÜ-le Kupas, et kohapealset kontrolli alustatakse 19.09.2011 kell 10.
  70. Samuti ei ole vaidlust, et 16.09.2011 teatas OÜ Kupas juhatuse liige A. Kutser enda haigestumisest PRIA-le, kuid PRIA asus seisukohale, et OÜ Kupas esindaja kontrolli juures viibimine ei ole kohustuslik ning seetõttu kontrolli edasi ei lükata. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulenenud kehtinud õigusest nõuet taotleja esindaja kohapealse kontrolli juures viibimiseks juhul, kui teostatakse kohapealset põldude kontrolli. Seetõttu ei saa PRIA-le ette heita seda, et kontrolli A. Kutseri haigestumise tõttu kohe edasi ei lükatud, kuna PRIA oli juba niigi 10 päeva kontrollist ette teatanud. Samas on ringkonnakohtu hinnangul selge, et kuivõrd kohapealse kontrolli osaks tuleb lugeda ka põlluraamatu ja koolitustunnistuste esitamise, saab kohapealse kontrolli takistamiseks lugeda üksnes seda, kui kaebajal oli reaalne võimalus nende esitamiseks ning ta sai vastavast kohustusest aru. Kaebaja esitas A. Kutseri töövõimetuslehe perioodi
  71. kuni 27.09.2011 kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajale ei saa iseenesest tuleneda negatiivseid tagajärgi sellest, et tema ainsa juhatuse liikme tervislik seisund ei võimaldanud tal kohapealse kontrolli ajal dokumente esitada. Iseenesest ei ole keelatud äriühingul korraldada oma tööd viisil, kus kõik dokumendid on ühe isiku käes ning tal puudub kohene võimalus neid edastamiseks mõne muu isiku kätte anda. Seejuures aga peab äriühing suutma vajadusel siiski mõistliku aja jooksul korraldada nõutavate dokumentide PRIA-le esitamise.
  72. Pooled ei vaidle, et 07.10.2011 palus PRIA esitada kõnealused dokumendid 12.10.2011, kuid 11.10.2011 pakkus A. Kutser dokumentide esitamise ajaks
  73. või 20.10.2011 ning U. Saarna teatas, et talle sobib sel juhul dokumentide esitamiseks kuupäev 20.10.
  74. Kaebaja väidab, et 20.10.2011 tabas A. Kutserit haigushoog, ent ta ei saanud sellest U. Saarnat teavitada, kuna telefon oli levipiirkonnast väljas. Vastustaja on selgitanud, et U. Saarna ootas A. Kutserit 20.10.2011 ning üritas talle helistada, kuid kaebaja ei vastanud. Kui A. Kutser pidas silmas seda, et tema enda telefon oli levipiirkonnast väljas, on kohtu hinnangul arusaamatu, miks ta ei püüdnud hiljem U. Saarnat asjaoludest teavitada kas telefonitsi või e-kirja teel. Kaebaja esitas kohtule töövõimetuslehed perioodide
  75. kuni 27.09.2011 ning
  76. kuni 25.11.2011 kohta, ent kaebaja ei ole tõendanud seda, et A. Kutseri tervislik seisund ei lubanud tal 20.10.2011 varem kokku lepitud kokkusaamisele U. Saarnaga minna. HKMS § 59 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Võttes arvesse, et käesolevas asjas vaatluse all olnud ajal suhtles A. Kutser sagedasti U. Saarnaga e-posti teel, ent 20.10.2011 7 väidetavast haigushoost ta U. Saarnat e-kirjaga ei teavitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik lugeda tõendatuks seda, et A. Kutseril oli 20.10.2011 objektiivne takistus dokumentide U. Saarnale esitamiseks.
  77. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et pärast 20.10.2011 ära jäänud kokkusaamist võttis A. Kutser ise U. Saarnaga ühendust alles 08.11.2011 ning kokkuvõttes lepiti kohtumine kokku 21.11.2011, kuhu aga A. Kutser taaskord ei jõudnud, tuginedes oma kehvale tervislikule seisundile. Ringkonnakohus möönab, et ei saa iseenesest mööda vaadata perioodil
  78. kuni 25.11.2011 kehtinud A. Kutseri töövõimetuslehest ega talle ette heita töövõimetuslehel oleku ajal U. Saarnaga kohtumata jätmist. Samas märgib ringkonnakohus, et asjas joonistub septembri, oktoobri ja novembri
  79. a sündmustest selge muster, mil alati dokumentide üleandmiseks või kohtumiseks kokkulepitud ajal tabas A. Kutserit väidetavalt haigushoog ja enamiku ülejäänud ajast oli ta ise passiivne. Seejuures ei pea ringkonnakohus esmatähtsaks võtta seisukohta, kas 20.09.
  80. a telefonivestluses teavitas U. Saarna A. Kutserit vajadusest esitada dokumendid või mitte, kuna asjas ei ole vaidlust selle üle, et hiljemalt 07.10.2011 pidi see olema kaebajale üheselt selge. Olukorras, kus kaebajat on kohustusest selgelt teavitatud ning temaga on korduvalt kokku lepitud dokumentide esitamine, kuid kaebaja seda ei kokkulepet ei täida ega võta seejärel 18 päeva vältel midagi nende esitamiseks ega PRIA olukorrast teavitamiseks ette, oleks ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tõlgendada seda kontrollist hoidumisena isegi siis, kui 20.10.
  81. a väidetav A. Kutseri haigushoog oleks tõendatud. Hiljemalt novembris 2011 pidi aga OÜ-le Kupas olema üheselt selge, et nõutud dokumendid tuleb viivitamatult PRIA-le edastada. Selleks ajaks pidi ka olema selge, et ainsa juhatuse liikme haigushoog võib seda takistada. Kuigi juriidiline isik tegutseb füüsiliste isikute kaudu, eksisteerivad juriidilisel isikul iseseisvad kohustused, mida ta peab suutma täita sõltumata tema juhtorganite liikmete tervislikust seisundist. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hiljemalt 21.11.2011 pidi OÜ Kupas suutma dokumendid PRIA-le edastada sõltumata juhatuse liikme tervislikust seisundist, kuna äriühingu kohustuste täitmata jätmist ei saa lõputult vabandada juhatuse liikme tervisliku seisundiga.
  82. Õigusnormid ei sätesta, kui kiiresti tuleb kohapealse kontrolli kohta aruanne koostada. Käesoleval juhul teostas PRIA kohapealset kontrolli faktiliselt
  83. kuni 23.09.2011, ent kontrollaruande lõpetas PRIA alles 21.11.2011 pärast seda, kui selgus, et ka sellel kuupäeval ei esita OÜ Kupas nõutud dokumente. Ringkonnakohtu hinnangul on selge, et hiljemalt kontrollaruande lõpetamisel tuleb lugeda kontroll lõppenuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei kiirustanud PRIA kontrolli lõpetamisega, nagu väidab kaebaja ja nagu kohus on eelnevalt selgitanud, andis PRIA kaebajale piisavalt võimalusi dokumentide esitamiseks. Haldusakti andmiseks tuleb eelnevalt lõpetada vajalikud menetlustoimingud. PRIA viis läbi ühe kohapealse kontrolli kõigi OÜ Kupas poolt esitatud toetusetaotluste menetlemiseks. PRIA esindaja selgitas ka ringkonnakohtus 17.12.
  84. a istungil, et kui kohapealset kontrolli poleks enne 01.12.2011 lõpetatud, ei oleks olnud võimalik ühtset pindalatoetust ka kõigi esitatud ja rahuldamisele kuuluvate taotluste osas õigesti arvutada. Kuna ka määruse nr 36 § 12 lõike 1 kohaselt pidi PRIA kõnealused taotlused lahendama 01.12.2011, on PRIA põhjendus ringkonnakohtule arusaadav. PRIA teostas oma sisemist töökorraldust arvestades kontrolli piisava ajavaruga, alustades seda juba 19.09.
  85. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA-l oli õigus 21.11.2011 kontroll lõpetada.
  86. Euroopa Kohus on 16.06.
  87. a otsuses asjas nr C-536/09 selgitanud, et sõnad „takistab kohapealse kontrolli läbiviimist“ vastavad liidu õiguse autonoomsele mõistele, mis hõlmab peale tahtliku käitumise ka muid tegusid või tegevusetust, mida võib 8 pidada põllumajandustootja või tema esindaja hooletuse tulemuseks ja mille tagajärjel oli kohapealse kontrolli tervikuna läbiviimine takistatud, kui põllumajandustootja või tema esindaja ei ole võtnud kõiki meetmeid, mida võib temalt mõistlikult oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimub. Kuna ringkonnakohus on tuvastanud, et OÜ Kupas pidi olema suuteline hiljemalt 21.11.2011 nõutud dokumendid esitama ning nende dokumentide esitamine oli osa kohapealsest kontrollist, takistas OÜ Kupas oma tegevusetusega kohapealse kontrolli läbiviimist määruse nr 1122/2009 art 26 lg 2 mõttes ning ei võtnud tarvitusele ka kõiki meetmeid, mida võib temalt mõistlikult oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimub. PRIA oli seetõttu õigustatud OÜ Kupas
  88. a ühtse pindalatoetuse taotluse ning põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotluse rahuldamata jätma. Kuna ei ole vaidlust selle üle, et põlluraamatut kontrolli lõpuks PRIA-le ei esitatud ning juba sellest saab järeldada kontrolli teostamise takistamist, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta asjas seisukohta selles osas, kas kaebaja oli juba varasemalt täitnud oma kohustuse tõendada koolituste läbimist või mitte. Samuti märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus kohapealne kontroll on lõpetatud, ei ole võimalik anda taotlejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid kehtinud õigus nägi imperatiivselt ette taotluse rahuldamata jätmise. Sisuliselt täitis aga puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise rolli korduvalt OÜ-le Kupas dokumentide esitamiseks uute võimaluste andmine.
  89. 09.04.
  90. a otsuses viitas Riigikohus ka haldusorgani selgitamiskohustusele ja märkis, et ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas selgitamiskohustuse nõue võis mõjutada määruse nr 1122/2009 art 26 lg 2 kohaldamise eeldusi. Selgitamiskohustuse sisuks on teatavasti see, et haldusorganil tuleks üldjuhul selgitada, mis on selle õiguslikuks tagajärjeks, kui halduse tegevuse adressaat jätab haldusorgani nõude täitmata. Selgitamiskohustuse rikkumine ei mõjuta asja otsustamist, kui adressaat sai aru või pidi aru saama, et teda kontrollitakse ja temalt on nõutud selliste dokumentide esitamist, millest sõltub tema õigus saada toetust (HMS § 58). Kaebaja väidab, et käesolevas asjas vaidlusaluste haldusaktide andmise aluseks olnud kohapealse kontrolli teostamise ja dokumentide nõudmise käigus ei selgitanud U. Saarna talle ei suuliselt ega kirjalikult seda, et põlluraamatu ja koolitusdokumentide esitamata jätmise tagajärjeks on toetustaotluste rahuldamata jätmine ega andnud ka konkreetset kuupäeva dokumentide esitamiseks, pärast mida tehakse otsustus toetustaotluste rahuldamata jätmise kohta. 05.03.
  91. a vaideotsuse p-s 9 f. märgib PRIA, et hiljemalt 22.11.
  92. a telefonivestluses (ringkonnakohtu istungil märkis PRIA esindaja, et vaideotsuses on kuupäeva osas ilmselt trükiviga ja 22.11 asemel peaks olema 21.11.2011) teavitas U. Saarna A. Kutserit, et kui viimane vajalikke dokumente ei esita, siis jääb OÜ Kupas toetustest ilma kontrolli takistamise eest. Kaebaja seaduslik esindaja A. Kutser väidab, et U. Saarna selles telefonivestluses talle midagi sellist ei öelnud. Ka U. Saarna lisaseletusest kontrollaruande juurde (tl 72) ei selgu, mis täpselt oli A. Kutseri ja tema 21.11.
  93. a telefonikõne sisu peale selle, et kaebaja seaduslik esindaja teavitas U. Saarnat jälle sellest, et ta ei saa 21.11.2011 dokumente esitada, sest on haige. Seega ei tõenda ükski kirjalik tõend selgelt seda, et A. Kutserit oleks konkreetse kontrolli läbiviimise käigus suuliselt või kirjalikult teavitatud sellest, et kui ta nõutud dokumente ei esita, jäetakse tema toetustaotlused rahuldamata. Samas ei ole ringkonnakohtul asja materjalide pinnal tekkinud kahtlust selles, et A. Kutser sai aru, et OÜ Kupas suhtes teostatakse kohapealset kontrolli, mille käigus soovitakse kontrollida ka vajalikke dokumente, antud juhul põlluraamatut ja koolitusdokumente (eelkõige 07.10.
  94. a e-kiri, tl 22) teatud toetusnõuete täidetuse kontrollimiseks ning 07.10.2011 seisuga oli 9 kontroll veel lõpetamata seetõttu, et PRIA-l oli tarvis enne viidatud dokumente kontrollida. Seda, et viidatud dokumendid tuleb PRIA-le siiski esitada ja enne ei saa kohapealset kontrolli lõpetada, selgitati A. Kutserile hiljem korduvalt (näiteks 18.11.
  95. a e-kiri, tl 32). Samuti ei ole ringkonnakohtul siiski alust arvata, et OÜ Kupas ainus juhatuse liige A. Kutser ei saanud
  96. a sügisel teostatud kohapealsest kontrollist ja selle käigus dokumentide nõudmisest aru, et juhul, kui ta nõutud dokumente PRIA-le ei esita, loetakse seda kohapealse kontrolli tegemise takistamiseks ja selle tagajärjeks on toetustest ilmajäämine. PRIA märkis juba halduskohtu istungil 10.09.2012, et kuna kaebaja on pikaajaline PRIA toetuste taotleja, pidi ta olema teadlik, et tema poolt taotletud ühtse pindalatoetuse ning põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse kohta tuleb määruse nr 36 § 12 lg 1 järgi toetuste määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsus PRIA-l ära teha taotluse esitamise aasta
  97. detsembriks, s. o
  98. a sügisel alustatud kohapealne kontroll ei saa kesta lõpmatult pikka aega ega ka pärast 01.12.2011 ja eeltoodust tulenevalt peaks selline kontroll olema ilmselt lõpetatud hiljemalt
  99. a novembris. Samal istungil märkis ka A. Kutser, et kui talle oleks antud konkreetne kuupäev dokumentide esitamiseks ja hoiatatud, et kui ta selleks päevaks dokumente ei esita, siis jäetakse toetustaotlused rahuldamata, oleks ta ilmselt leidnud võimaluse need dokumendid ka kuidagi PRIA-le ära esitada. Sellest saab järeldada, et A. Kutser kui pikaajaline PRIA toetuste taotleja oli tegelikult teadlik, milline on PRIA poolt kontrolli teostamisel nõutavate dokumentide esitamata jätmise tagajärg. Eeltoodud järeldust kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul ka kaebaja enda poolt halduskohtule esitatud kirjavahetus PRIA ametnikega aastatest 2010-
  100. a kevad, milles seoses erinevate toetuste taotlemisega selgitatakse A. Kutserile, et juhul, kui ta PRIA poolt nõutud dokumente ei esita, jäetakse toetus välja maksmata (tl 95,96,99). Kuna U. Saarna andis kontrolli teostamise ajal A. Kutserile korduvalt tähtaegu PRIA poolt nõutud dokumentide esitamiseks, kuid kaebaja dokumente siiski ei esitanud ega teinud ka midagi selleks, et tema asemel esitaks need keegi teine vms, siis ei saa ringkonnakohtu arvates PRIA-le ette heita ka seda, et ta ei andnud kaebajale nö. viimast dokumentide esitamise tähtaega koos hoiatusega, et pärast seda jäetakse toetustaotlused rahuldamata. Nagu juba varem märgitud, tuvastas ringkonnakohus, et OÜ Kupas pidi olema suuteline hiljemalt 21.11.2011 nõutud dokumendid esitama. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest, et käesolevas asjas vaidlusaluse kohapealse kontrolli teostamise kestel oli A. Kutser tegelikult võimeline teiste toimunud kontrollide käigus dokumente esitama (07.10.
  101. a PRIA järelkontroll RAK toetuse osas, Keskkonnaameti 31.10.
  102. a kontroll, eelnevaga seoses võimalus esitada põlluraamat ja allkirjastada kontrollaruanne 01.11.2011 Keskonnaameti Penijärve kontoris), kuid millegipärast ei soovinud ta PRIA poolt nõutud dokumente esitada
  103. a ühtse pindalatoetuse ning täiendava otsetoetusega seotud kohapealse kontrolli käigus, jättes korduvalt kokkulepitud kohtumistele tulemata või taotledes erinevatel põhjustel mitme kuu jooksul planeeritud kokkusaamiste edasilükkamist. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et PRIA poolt vaidlusaluses menetluses kaebajale kirjalikus ja ehk ka suulises vormis selle selgitamata jätmine, et ka
  104. a ühtse pindalatoetuse ning täiendava otsetoetusega seotud kohapealse kontrolli käigus nõutud dokumentide esitamata jätmine toob kaasa teotustest ilmajäämise, ei mõjutanud hiljem asja otsustamist, sest OÜ Kupas kui pikaajaline PRIA toetuste taotleja ja tema juhatuse liige A. Kutser vähemalt pidid ka selle menetluse käigus aru saama, et OÜ-d kontrollitakse ja temalt nõutakse selliste dokumentide esitamist, millest sõltub kaebaja õigus saada PRIA-lt
  105. a mais taotletud toetusi. 10
  106. OÜ Kupas väiteid ärakuulamisõiguse rikkumise kohta peab ringkonnakohus paljasõnalisteks. PRIA 22.11.
  107. a kaaskirjas OÜ Kupas kontrollaruande juurde nr 12-1/4186 on selgesõnaliselt märgitud, et kontrolli ei olnud võimalik läbi viia ning toetuste taotlused jäetakse rahuldamata. Kontrollaruande lõppu on selgesõnaliselt märgitud isiku õigus kohapealse kontrolli läbiviimise või kohapealse kontrolli tulemuste osas 10 päeva jooksul pretensioonide esitamiseks. OÜ Kupas teadaolevalt oma ärakuulamisõigust pärast kontrollaruande lõpetamist ning enne vaidlustatavate haldusaktide andmist ei kasutanud. Eeltoodud põhjustel on ka ringkonnakohus seisukohal, et PRIA peadirektori 05.12.
  108. a käskkirja nr 12-6/1165 ja 06.12.
  109. a käskkirja nr 12-6/1198 tühistamiseks ei ole alust. Järelikult puudub alus ka PRIA kohustamiseks OÜ Kupas taotlusi uuesti läbi vaatama. Seega jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse täies ulatuses rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmata.
  110. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv, õigusabikulud) kaebaja enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le
  111. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 11 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.