Obsah (4)

§ 128§ 1047§ 134§ 1046

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-6

§ 128

lg 5 tähenduses, sest kommentaaris avaldatu põhjustas neile hingelisi kannatusi ning ebamugavustunnet.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kommentaaris on kasutatud väljamõeldud sõna, millele võib omistada mistahes tähenduse. Artikkel kritiseeris linnavalitsuse tegevust, hagejate näol pole tegemist linnavalitsuse liikmete ega ametnikega. Kostja eemaldas kommentaari pärast hagejate avaldust. Hageja I kohta käiv faktiväide tuleneb varemavaldatust, mida hageja I ise pole kinnitanud ega ümber lükanud. Hageja I poolt ebaõigete andmete avaldamisena kirjeldatu ja hagejate kohta 2 käiv väidetav ebakohane väärtushinnang on esitatud kriitika ja irooniana, mis on suunatud hagejate kui poliitikute aadressil. Kostja ei ole kommentaari koostaja ning seetõttu ei saa olla selle avaldajaks. Hagejad pole mittevaralise kahju tekkimist tõendanud. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus jättis
3. septembri 2015 otsusega hagi rahuldamata, MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit menetluskulud 75% ulatuses Aleksandr Bondartšuki ning 25% ulatuses Aleksandr Bõstrjaki kanda, mõistis välja Aleksandr Bondartšukilt MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit kasuks menetluskulud 432,87 eurot ning Aleksandr Bõstrjakilt MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit kasuks menetluskulud 144,29 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb kostjat käsitleda kommentaari avaldajana, isegi kui ta ei ole selle koostaja. Kostja on integreerinud oma infoportaali osaks kommenteerimiskeskkonna ja kutsub üles portaalis avaldatud artikleid ja uudiseid kommenteerima. Kostja on kommentaaride avaldamisest majanduslikult huvitatud, sest selle arvukusest sõltub reklaamist teenitav tulu. Kostja, valitsedes kommenteerimiskeskkonda talletatud teavet, osutab sisuteenust ja temale ei laiene infoühiskonna teenuste seaduse §-s 10 sätestatud vastutust välistavad asjaolud. Maakohus nõustus kostjaga, et kommentaaris avaldatut ei saa pidada puhtalt faktiväiteks, vaid see sisaldab samaaegselt hinnangut ja arusaamu linnajuhtimisest üldse. Põhiseaduse §-dest 40, 41 ja 45 tulenevate sõna- , mõtte- ja ajakirjandusvabaduse põhimõtetega oleks vastuolus tõlgendada

§ 1047

lg 1 selliselt, et kohaliku omavalitsuse volikogus liikme tegevuse kritiseerimine eeldaks esitatavate seisukohtade eelnevat põhjalikku juriidilist analüüsi. Kommentaaris esitatud näol ei ole tegemist õiguslike väidetega hageja I õigusrikkumise kohta, vaid käsitletud problemaatikat tuleb mõista laiemalt. Tegemist on hinnanguga, mida ei saa ümber lükata. Maakohus nõustus hagejatega, et nende suhtes negatiivse hoiaku väljendamist sõnaga „idioot“ saab pidada au teotavaks väärtushinnanguks, mis artikli ja kommentaari kontekstis väljub konstruktiivse kriitika piiridest ning teostab isiku, sh avaliku elu tegelase au ja väärikust. Samas nõustus kohus kostjaga, et kommentaari konteksti ja avaldamisele eelnevat väitlust arvesse võttes sisaldab kommentaaris esitatud väljend hinnangut suuremale grupile kui üksnes hagejad. Samas on konkreetse isikutena äratuntavad neist ainult otsesõnu nimetatud hagejad. Maakohtu hinnangul on hagejate isiklikke õigusi ebakohase väärtushinnangu avaldamisega rikutud. Kohus leidis, et kommentaari lugemisega tekkinud ajutise ebamugavustunde ja meeleolulangusega ei kaasnenud olulisi muudatusi hagejate elukorralduses, suhetes teiste isikutega või tagasilööke hagejate poliitilises tegevuses, millest võiks mõista hagejate maine silmnähtavat ja olulist kahjustumist, mida saaks rahaliselt hüvitada. Maakohtu hinnangul võib kohtulahend olla piisav selleks, et kõrvaldada hagejate au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Aleksandr Bondartšuk ja Aleksandr Bõstrjak esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
2. septembri 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellandid palusid jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnates leidnud, et hageja I kohta kommentaaris avaldatu ei ole faktiväide, vaid see sisaldab samaaegselt hinnangut ja arusaamu linnajuhtimisest üldiselt. Arvestades seda, et kommentaaris sisaldub konkreetse isiku nimi ja konkreetsed hüved, millega see isik ära osteti, ei saa sellist kommentaari pidada väärtushinnanguks. Seega lasub vastustajal 3 kohustus tõendada, et apellant I hoone juurde asfalttee tegemine ja ohvitseride maja lammutamine oli keskerakonna poolt vastusoorituseks mingite tegude eest. Esimese astme menetluses ei ole kostja vastu vaielnud hageja I seisukohale, et tegemist on faktiväitega. Kohus ei ole menetlusosalistega arutanud võimalust, et tegemist ei ole faktiväitega, vaid väärtushinnanguga (TsMS § 436 lg 4 rikkumine); 2) jääb arusaamatuks, kuidas hagi rahuldamata jätmine ja kõigi kulude apellantide kanda jätmine peaks korvama apellantidele õigusvastase käitumisega tekitatud negatiivse tagajärje ehk mittevaralise kahju. Kohus on õigesti jõudnud järelduseni, et apellantide isiklikke õigusi on ebakohase väärtushinnangu avaldamisega rikutud. Kohus on viidanud

§ 134lg-le 2 sõnastuses, mis ei ole alates 31.12.2010 enam kehtiv.

Kehtivat sõnastust arvestades ei pea tekkinud kahju olema oluline ja silmnähtav. Mittevaralise kahju olemasolul ei ole võimalik jätta see üldse välja mõistmata; 3) on maakohus jätnud tähelepanuta ja seisukoha võtmata apellant I mittevaralise kahju hüvitamise osas seoses ebaõige faktiväite avaldamisega. Kui maakohus isegi ebaõigesti leidis, et tegemist ei ole faktiväitega, oleks tulnud analüüsida ka seda, kas ebakohase väärtushinnanguga on tekitatud apellandile I mittevaralist kahju, mis kuulub hüvitamisele

§ 134lg 2 alusel.

1. MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud; 2) eemaldas vastustaja kõik kommentaarid apellantide esimesel nõudmisel; 3) ei ole naeruvääristamine solvamine. Apellandid hakkasid saadikuteks vabatahtlikult ja teadlikult, andes sellega nõusoleku, et nad saavad endale tähelepanu; 4) puudub kommentaaris sõna „idioot“, vaid esineb väljamõeldud sõna „idiltsotõ“, millele apellandid ise arusaamatul põhjusel negatiivse tähenduse andsid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
3. septembri 2015 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
4. Asja materjalide kohaselt avaldas kostja 20.01.2015 internetiportaalis infosila.ee artikli „Meie inimesed taksoga saiapoodi ei sõida“// Libe!“ (tl 9 – venekeelne artikli tekst koos kommentaariga; tl 73 – tõlge). Samal kuupäeval (s.o 20.01.2015) on artiklit kommenteeritud ning kommentaaris oli märgitud „Linnamajanduskomisjon. Esimees - Aleksandr Bõstrjak (väliselt väga sarnane Ossipenkoga ja nagu nähtub sisust, siis ka tema täpne koopia), aseesimees – Aleksandr Bondartšuk (kelle keskerakondlased ostsid ära asfaltteega tema hoone juurde ja ajaloolise hoone ebaseadusliku lammutamisega – endine ohvitseride maja). No ja mida võib oodata nendelt IDI…OOTIDELT.“ Kostja kõrvaldas hagejaid halvustava kommentaari pärast hagejate kirja 23.01.2015 (tl 37, 38). Apellatsiooniastmes ei vaidle pooled selle üle, et kostja on avaldajaks võlaõigusseaduse mõttes ka vaidlusaluse kommentaari osas seeläbi, et ta on loonud internetiportaali külastajatele võimaluse artikleid kommenteerida. Vaidlus on eelkõige selles, kas avaldatu (kommentaari sisu) on õigusvastane ja kas kostja kannab vastutust õigusvastase sisuga kommentaari avaldamise eest. 4
5. Aleksandr Bondartšuki (apellant I) väite kohaselt kommentaaris sisalduv faktiväide „keskerakondlased ostsid Aleksandr Bondartšuki ära asfaltteega tema hoone juurde ja ajaloolise hoone ebaseadusliku lammutamisega – endine ohvitseride maja“ on tegelikkusele mittevastav ning teotab tema au ja väärikust. Ringkonnakohus nõustub apellandiga I selles, et tegemist on faktiväitega, mis kommentaarist küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järeldub. Kommentaarist järeldub, et Aleksandr Bondartšuk on „ära ostetud“ teatud hüvede eest, s.o Aleksandr Bondartšuk pidi tegema mingi vastusoorituse tema hoone juurde asfalttee rajamise ja endise ohvitseride maja lammutamise eest. Antud juhul taotleb apellant I faktiväite, et tema poolt on tehtud vastusooritus asfalttee rajamise ja endise ohvitseride maja lammutamise eest, ümberlükkamist, ning ebaõige on maakohtu seisukoht, et tegemist on väärtushinnanguga. Kuna apellant I poolne väidetav vastusooritus teatud tegude eest on tema mainet kahjustav, siis üldjuhul lasub avaldajal väite õigsuse tõendamise koormus.
6. Samas on antud juhul tegemist eripärase olukorraga. Kostja ei ole kommentaari koostajaks, kuid ta on kehtestanud kommenteerimiskeskkonna reeglid ning eemaldab kommentaari, kui neid reegleid rikutakse. Internetiportaalis uudiste ja kommentaaride avaldamine on ajakirjanduslik tegevus, kuid internetiajakirjanduse olemuse tõttu ei saa portaalipidajalt mõistlikult nõuda, et enne kommentaaride avaldamist neid toimetataks samal moel, nagu seda tehakse trükiajakirjanduse väljaandega. Kui toimetamise kaudu on väljaandja kommentaari avaldamise algataja, siis internetiportaalis on avaldamise algataja kommentaari kirjutaja, kes teeb selle portaali vahendusel avalikkusele kättesaadavaks. Seega ei saa mõistlikult võttes eeldada, et antud juhul kostja portaalipidajana enne kommentaaride avaldamist toimetaks neid samal moel, kui seda tehakse trükiajakirjanduses, sh et ta kontrolliks kommentaaris esitatud faktiväidete õigsust. Kommentaaris sisalduva faktiväite kontrollimist (kui selle ebaõigsus ei nähtu koheselt kommentaari tekstist) portaalipidaja initsiatiivil on ülemäärane nõuda. Kuna kostja ei olnud portaalipidajana kohustatud kontrollima faktiväite õigsust, siis ei tulene talle ka kohustust tõendada selle õigsust. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja tegevus olnud apellant I poolt nimetatud faktiväite avaldamisel õigusvastane. Seetõttu on maakohus õigesti jätnud rahuldamata Aleksandr Bondartšuki nõude kohustada MTÜ-d Ühiskondliku Algatuse Liit avaldama portaalis infosila.ee teade: „portaalis infosila.ee avaldatud kommentaar „keskerakondlased ostsid Aleksandr Bondartšuki ära asfalt teega tema hoone juurde ja ebaseadusliku ajaloolise hoone lammutamisega – endine ohvitseride maja“ ei vasta tegelikkusele“. Kuna kostja tegevus ei ole olnud faktiväite avaldamisel õigusvastane, siis ei pidanud maakohus võtma seisukohta mittevaralise kahju hüvitamise osas seoses ebaõige faktiväite avaldamisega ja apellantide vastupidine väide on ebaõige.
7. Lisaks apellant I poolt nimetatud faktiväitele on apellant I ja apellant II (Aleksandr Bõstrjak) olnud seisukohal, et vaidlusaluses kommentaaris sisalduv väärtushinnang „idioodid“ on nende au teotav (mainet kahjustav). Kostja seisukoht, et kommentaaris puudub sõna „idioodid“ ning esineb väljamõeldud sõna „IDIltsOTOV“ on ebaõige. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga, et vaatamata vaidlusaluse sõna kirjapildile, on selle lugemisel kohaselt tuvastatav, et kommentaatori autor on silmas pidanud sõna „idioodid“. Ringkonnakohus leiab, et sõna „idioodid“ on au ja head nime riivav halvustav väärtushinnang. Tegemist oli keelelises väljenduses ebakohaste väärtushinnangutega ning selle inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Seega on alusetu kostja väide, et ta ei olnud ega pidanudki olema teadlik kommentaaride sisu õigusvastasusest. 5

§ 1046

lõike 1 teise lause kohaselt isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Tulenevalt

§ 1046

lõike 1 teisest lausest ei pruugi isiku kohta ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. Antud juhul ei ole hagejate au teotamine ei olnud õigustatud, seega oli see

§ 1046

lg-st 1 tulenevalt õigusvastane, sest kommentaaris ei arutleta teema üle, vaid lihtsalt solvatakse hagejaid. Keelelises väljenduses ebakohase au teotava väärtushinnangu avaldamist ei ole

§ 1047

lg-s 3 märgitud asjaoludele tuginedes võimalik õigustada: see hinnang ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on koostatud ja avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Seega oli selgelt õigusvastase sisuga kommentaari avaldamine õigusvastane. Pärast avaldamist jättis kostja kommentaari, milliste sisu õigusvastasusest ta pidi olema teadlik, omal initsiatiivil portaalist kõrvaldamata. Kommentaari kõrvaldas ta pärast hagejate pöördumist 23.01.2015. 11. Apellandid on taotlenud hagis välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Vastavalt

§ 134

lg-le 2 isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama paragrahvi lg 6 järgi isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Hagejate väitel õigustab mittevaralise kahju väljamõistmist kostjalt see, et kostja on õigusvastase kommentaari avaldamisega tekitanud hagejatele negatiivseid tagajärgi (solvumine, ärritus, rahulolematus, ajutine meeleolulangus ja ebamugavustunne). Siinkohal on ebaõige apellantide väide, et kehtiv seadus (

§ 134

lg 2) ei võimalda jätta kahjuhüvitist välja mõistmata, kui on tuvastatud isiku au teotamine ebakohase väärtushinnangu avaldamisega.

§ 134

lg-tes 5 ja 6 on sätestatud alused, mida arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel ning hinnates mittevaralise kahju hüvitamisel seaduses sätestatud aluseid on võimalik jätta ka mittevaralise kahju hüvitis määramata.

1. Ringkonnakohus leiab, et hinnates rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, on antud juhul põhjendatud jätta mittevaralise kahju hüvitis määramata. Siinkohal arvestab ringkonnakohus asjaolu, et keelelises väljenduses ebakohane au teotav väärtushinnang avaldati vaid ühes kommentaaris ja see väärtushinnang oli internetiportaalis lühikest aega (avaldati 20.01.2015 ja kõrvaldati 23.01.2015). Ringkonnakohus märgib, et arvatavasti raskendas ebakohase väärtushinnangu märkamist kostja poolt selle kirjapilt (kuid see asjaolu ei õigusta kostja käitumist). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist raske rikkumisega ja rikkumisest hagejatele tulenev mittevaraline kahju on mitteoluline, sest kuigi iseenesest võis sõna „idioodid“ kasutamine põhjustada hagejatele negatiivseid emotsioone, ei saanud see põhjustada sellist mittevaralist kahju, mida oleks vaja hüvitada rahaliselt. Ringkonnakohus arvestab ka kostja käitumist, kes eemaldas kommentaari portaalist koheselt, kui hagejad seda nõudsid. 6 Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hagi mittevaralise kahju väljamõistmiseks.
2. Kuigi hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Siinkohal arvestab ringkonnakohus seda, et hagejate nõudega välja mõista kostjalt mittevaraline kahju on tihedalt seotud (on üheks nõude aluseks olevaks asjaoluks) ebakohase väärtushinnangu õigusvastasuse tuvastamine. Ringkonnakohus leidis käesoleva otsuse p-s 10 (sarnasele seisukohale on asunud ka maakohtus), et kommentaaris kasutatud sõna „idioodid“ on au ja head nime riivav halvustav väärtushinnang ning selle inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne ja seega on väärtushinnang õigusvastane. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson