3-15-216/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2016, Tallinn Haldusasjade numbrid 3-15-216 Haldusasi VV kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks (arstiabi tagamata jätmine) Menetlusosalised Kaebaja – VV Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.02.2016 määrus menetlusabi andmisest keeldumise kohta Menetluse alus ringkonnakohtus VV määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta VV määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.02.2016 määrus haldusasjas nr 3-15-216 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus tagastas 19.02.2015 määrusega VV-le kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju eest 1000 euro suuruse hüvitise saamiseks põhjusel, et läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus. 17.03.2015 esitas VV 19.02.2015 määruse peale määruskaebuse, mille kohus tagastas 29.09.2015 määrusega riigilõivu tasumata jätmise tõttu. 25.11.2015 esitas VV määruskaebuse 29.09.2015 määruse peale, mille kohus tagastas 28.12.2015 määrusega riigilõivu tasumata jätmise tõttu. 13.01.2016 esitas VV määruskaebuse 28.12.2015 määruse peale. 15.01.2016 määrusega jättis halduskohus VV 13.01.2016 määruskaebuse käiguta. 01.02.2016 esitas VV halduskohtule määruskaebuse täienduse, millist kohus käsitas menetlusabi taotlusena.
2. Tallinna Halduskohus jättis 17.02.2016 määrusega rahuldamata VV taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus põhjendas määrust järgmiselt. 3-15-216 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja eelmise nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha põhjendatud kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Kohtule esitatud vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt on VV sissetulek perioodil 13.09.2015-13.01.2016 olnud kokku 1470,50 eurot, millest on tehtud kinnipidamisi nõuete fondi kogusummas 735,25 eurot ja kinnipidamisi vabanemisfondi 38,94 eurot. Lisaks on taotleja tasunud elektrienergia eest kokku 7,67 eurot, mida võib lugeda mahaarvatavaks kuluks. Kaupluses tasutud summasid kuludena maha arvestada ei ole lubatud. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 344,32 eurot. Kaebajal tuleks määruskaebuse eest tasuda riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6). Seega ei ületa nõutav riigilõiv kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt osaleb VV mitmes kohtumenetluses ning võib eeldada, et taotleja pidi kandma kulutusi seonduvalt kohtumenetlustega. Samas ei anna see alust vabastada taotlejat riigilõivu tasumisest.
3. VV esitas 13.03.2016 halduskohtu 17.02.2016 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 28.03.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. VV palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on VV finantsilises mõttes maksejõuetu. Kohus sunnib kaebajat viibima vanglas ilma isiklike hügieenitarvete ja toiduaineteta. Vangla toit enamikel juhtudel ei sobi kaebajale seoses haigusega. Vangla keeldub kaebajale normaalse töö võimaldamisest, vaatamata võlgnevuste kasvule. Kaebaja ei saa riigilõivuks vajalikku summat laenata väljastpoolt vanglat. Kohus toob ettekäändeid asja menetlemata jätmiseks ja venitab konflikti lahendamisega, lootes ilmselt, et kaebaja loobub oma pretensioonidest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Halduskohtu 17.02.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esile toodud menetlusnormi rikkumisi, mis võiks anda alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata.
6. Halduskohus on asjaolud õigesti tuvastanud ja põhjendatult järeldanud, et kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole lubatav HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tuleneva füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangu tõttu. Kohtuasja lahendamine on viibinud mitte kohtu tegevuse tõttu, vaid seetõttu, et kaebaja ei tasu seaduses ettenähtud riigilõivu.
7. Ringkonnakohus selgitab, et kinni peetava isiku maksujõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, samuti kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetavad summad, sh menetluskulu). Seega ei oma menetlusabi taotluse lahendamisel tähtsust kaebaja väide, et ta ei tööta. Kaebajale laekuvate summade suurust arvestades ei ole põhjendatud kaebaja väide, et 15 euro suuruse riigilõivu tasumine sunnib teda loobuma hügieenitarvete ja toidu ostmisest. Kinnipeetavale tagatakse toitlustamine riigi kulul ning arsti ettekirjutusel ka erivajadustele vastav toit. Seetõttu pole 2