Obsah (5)

§ 423§ 168§ 4§ 429§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-16118 Tsiviilasi Korteriü

§ 423lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevus koos viivistega kokku 1911,31 eurot. Kostja esitas koos vastusega hagile maksekorralduse, millest nähtub, et ta on 26. novembril 2015 tasunud 1911,31 eurot. Seega ei ole hageja õigusi rikutud. Maakohus selgitas, et kuivõrd kostja on võlgnevuse täies ulatuses tasunud, ei saa kohus hagi rahuldada, sest hagejal ei ole kostja vastu nõuet. Samuti ei ole kostja hagi sõnaselgelt õigeks võtnud, vaid palus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ei ole hagist loobunud.

§ 168lg 2 ja 4 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Korteriühistu Linda 8 esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. veebruari 2016 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisel leidnud, et hagi vastab nõuetele ning ei esine

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Vaidlustatud määruses leidis maakohus, et hageja õiguste rikkumine on võimatu. Nimetatud järelduste vahel esineb vastuolu; 2 2) on maakohus eiranud, et 12-korteriga maja jaoks on kostja ülisuur võlgnevus moodustunud mitme aasta jooksul. Perioodil 2012-2015 kandis hageja otsest varalist kahju kostja tõttu ning seega on hageja õigusi rikutud; 3) on kummaline maakohtu järeldus selle kohta, et hagejal ei ole kostja vastu nõudeid. Hagi esitamise hetkel oli hagejal reaalne rahaline nõue; 4) kuivõrd kostja rahuldas hagi otsekohe, on tegemist hageja nõude tunnustamisega. Kohus oleks pidanud tegema õigeksvõtul põhineva otsuse, jättes menetluskulud kostja kanda (

§ 168

lg 6); 5) ka hagi läbi vaatamata jätmise korral oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud kostja kanda. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

1. Julia Bõkova vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on korteriühistu esimees laskunud tekkida lubamatult suurel võlal. Korteriühistu esimees teadis, kes on korteri omanik, kuid ei teavitanud kostjat probleemist. Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks; 2) ei tähenda nõude tasumine seda, et kostja on hageja nõudeid tunnistanud; 3) on kohus andnud hagejale võimaluse hagist loobuda või hagi tagasi võtta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
3. veebruari 2016 määrus tuleb tühistada ning Korteriühistu Linda 8 hagi Julia Bõkova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb saata menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
4. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud hagi

§ 423lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest kostja on 26.

novembril 2015 võlgnevuse ära tasunud ning hageja õigusi pole seega rikutud.

§ 423

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud hagi

§ 423lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Nimetatud säte võimaldab kõrvaldada perspektiivitu hagi menetlusest ja jätta see läbi vaatamata juhul, kui kohus on selle esialgu siiski menetlusse võtnud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja tasus võlgnevuse summas 1911,32 eurot pärast seda, kui ta sai hagi esitamisest teada. Olukorras, kus kostja tasub võlgnevuse pärast tema vastu esitatud hagist teadasaamist, ei saa asuda seisukohale, et hageja poolt esitatud hagi on perspektiivitu. Vastupidine käsitlus tooks kaasa olukorra, kus kostjatel oleks võimalik viivitada omapoolsete kohustuste täitmisega kuni hagiavalduse esitamiseni ning seejuures vabaneda hageja menetluskulude kandmise kohustusest (riigilõiv, hagiavalduse koostamisega seotud õigusabikulud). Ringkonnakohtu hinnangul oleks kirjeldatud olukord vastuolus hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja ei ole hagist loobunud. Hagist loobumine on hageja õigus, mitte kohustus (vastavalt

§ 4lg-le 2 otsustavad pooled mh taotluste esitamise).

3 12. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagejale selgitada, et hagejal on õigus hagist loobuda (

§ 429

) või hagi tagasi võtta (

§ 424

). Sellisel juhul jäävad menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Samuti tuleb maakohtul hagejale selgitada, et antud juhul ei ole kostja hagi õigeks võtnud ning seetõttu ei esine alust õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks. Hageja nõude rahuldamist ei saa käsitleda hagi õigeksvõtuna. Hagi õigeksvõtt on kostjapoolne nõudega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja hagi õigeks võtnud. Juhul kui hageja ei loobu hagist ega võta hagi tagasi, tuleb maakohtul jätkata asja sisulise lahendamisega. 13. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson