Obsah (8)

§ 428§ 168§ 217§ 210§ 333§ 146§ 207§ 166

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2016.a, Tartu Tsiviilasja number 2-15-13619 Tsiviilasi K

§ 428lg 1 p 5 alusel lõpetada otsust tegemata.

4. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 2, § 173 lg-d 1 ja 4). Maakohus selgitas, et Pankr

S § 41 teise lause järgi on määrus, millega pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse, kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Ajutine haldur Olev Kuklase sai Goodfellas Group OÜ likvideerijana võlgniku seaduslikuks esindajaks kohtumääruse jõustumisest, s.o alates 09.10.2015.a. Juriidilise isiku lepinguline esindaja saab oma esindusõiguse kohtumenetluses TsÜS § 119 lg 2 ja

§ 217

lg 4 järgi (nende koostoimes) juriidilise isiku seaduslikult esindajalt, käesoleval juhul Goodfellas Group OÜ ajutiselt haldurilt Olev Kuklaselt. 13.11.2015.a kohtule esitatud vastusest ei nähtu, et Olev Kuklase oleks volitanud vandeadvokaat Häli Jürimäed ja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaart esindama kostjat käesolevas tsiviilasjas. Maakohus leidis, et vandeadvokaat Häli Jürimäel ja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaarel puudus 10.12.2015.a esindusõigus kostja lepingulise esindajana menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamiseks, mistõttu jättis maakohus esitatud taotluse tähelepanuta. Maakohus asus seisukohale, et Gert Goršanov ei ole käesolevas tsiviilasjas eriõigusjärglane

§ 210lg 2 tähenduses.

Kohtu hinnangul ei võimalda

§ 168

sätted menetluse lõpetamisel esialgse kostja vastu määrata, et menetluskulud määratakse kindlaks tsiviilasja menetluse 2 lõpplahendis. Hageja on esitanud hagi juriidilise isiku vastu, hiljem kostja vastusest lähtudes esitanud taotluse kaasata menetlusse kostjana ka füüsiline isik. Juriidilise isiku suhtes menetluse lõpetamisel ei saa jätta menetluskulusid kindlaks määramata ja hageja ettekujutuse kohaselt kostjana kaasatud füüsilise isiku kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD 5. Kamel AS esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 06.01.2016.a määrusele Goodfellas Group OÜ menetluse lõpetamise kohta menetluskulude jaotamise osas ja taotles uue määruse tegemist vaidlustatud osas, millega menetluskulude jaotus määrata kindlasks tsiviilasja lõpetavas kohtulahendis. Määruskaebuse kohaselt: 1) on vaidlusaluse kinnisasja valdus Goodfellas Group OÜ poolt üle antud füüsilisele isikule Gert Goršanovile kokkuleppe alusel. Valdus on Gert Goršanovile üle läinud eriõigusjärgluse korras; 2) esitas hageja maakohtule 19.10.2015.a taotluse kostja Gert Goršanovi kaasamiseks. Maakohus võttis seisukoha 06.01.2016.a Hageja esitas 04.11.2015.a taotluse menetluse kiirendamiseks ja hagi tagamise vahendi muutmiseks. Maakohus ei ole taotlustele reageerinud. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei piira hageja õigust esitada vastuväide kohtu tegevusele menetluse juhtimisel

§ 333

alusel ka määruskaebuse koosseisus, esitab hageja kohtu tegevusele vastuväite; 3) esitas 17.12.2015.a Goodfellas Group OÜ nimel esindusõigust mitteomav vandeadvokaat Häli Jürimäe kohtule Gert Goršanovi poolt allkirjastatud kokkuleppe, mis on dateeritud 18.09.2015.a ja mille alusel on Goodfellas Group OÜ menetluskulud tsiviilasjas 2-15-13619 võtnud kokkuleppe alusel kanda OÜ Escobar. Gert Goršanov oli kokkuleppe allkirjastamise ajal Escobar OÜ juhatuse liige; 4) ei ole kohtumäärus, millega maakohus jättis Goodfellas Group OÜ suhtes menetluse lõpetamisel menetluskulud AS Kamel kanda, kooskõlas kehtiva õiguse mõttega ning kohaldatud menetlusõiguse norm rikub hageja põhiseaduslikke õigusi; 5) ei ole eriõigusjärglus (

§ 210

lg 2) sõltuv sellest, kas kostjate valdus on õiguspärane, vaid kas valdus on ühelt isikult teisele tehingu (kokkuleppe) alusel üle antud või mitte; 6) esitas hageja tsiviilasjas 2-15-13619 hagiavalduse Goodfellas Group OÜ ja kõigi temaga koos kinnisasja kasutavate isikute vastu, nõudes kinnisasja välja ebaseaduslikust valdusest. Tähtsust ei oma, kui mitu äriühingut või füüsilist isikut ebaseaduslikku valdust edasi annavad, tsiviilasja menetlust see ei mõjuta; 7) ei nõustu hageja maakohtuga, et Goodfellas Group OÜ on lõppenud tsiviilmenetluse mõistes õigusjärgluseta. Goodfellas Group OÜ (kustutatud) menetluskulud on kokkuleppel võtnud enda kanda Escobar OÜ.

§ 146

lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; 8) puudus maakohtul õigus menetlus Goodfellas Group OÜ suhtes lõpetada alusel, mis õigustab menetluskulude jätmist hageja kanda. Gert Goršanov on eriõigusjärglane, seega tuleb menetluskulud lahendada menetlust lõpetavas kohtulahendis, lähtuvalt hagi rahuldamise tulemustest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2016.a määruse osas, milles maakohus määras jätta tsiviilasjas kantud menetluskulud Kamel AS-i kanda (kohtumääruse resolutiivosa p 3). 3 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et käesoleval juhul on põhjendatud määrata menetluskulude jaotus kindlaks tsiviilasja lõpetavas kohtulahendis.
3. Maakohus on teinud asjas
4. jaanuaril 2016.a kaks määrust, millest esimesega on lõpetatud kohtumenetlus Kamel AS hagis Goodfellas Group OÜ vastu üürilepingu eseme ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise nõudes; teise määrusega on kohus kaasanud menetlusse kostjana füüsilise isiku Gert Goršanovi. Tegemist on ühe ja sama haginõudega ja kattuva hagiesemega (Võrus Tartu tn 37 asuva kinnistu kostja valdusest väljamõistmine koos väljatõstmisega). Seejuures ei ole hageja näol tegemist vaidlusaluse kinnisasja omanikuga, vaid hageja poolt esiletoodu kohaselt on ta saanud kinnistu kasutamise õiguse üürilepingu alusel kinnistu omanikult ning omakorda andnud kinnistul asuvad ruumid sisuliselt allüürile. Arvestades Goodfellas Group OÜ kui esialgse kostja ja Gert Goršanovi kui hiljem kaasatud kostja vahelisi suhteid (Gert Goršanov oli Goodfellas Group OÜ juhatuse liige) olnuks hagejal põhimõtteliselt võimalik esitada hagi ühiselt mõlema kostja vastu (

§ 207lg 1 p 3).

1. Käesoleval juhul on menetlus Goodfellas Group OÜ suhtes lõpetatud seetõttu, et äriühing on registrist kustutatud
2. detsembril 2015.a. Registrist kustutamisega on äriühingu õigusvõime lõppenud (TsÜS § 45 lg 2). Menetluses esitatud väidete kohaselt on maakohtu poolt kostjana kaasatud Gert Goršanovi näol tegemist Goodfellas Group OÜ eriõigusjärglasega, kuna Gert Goršanov on astunud vaidlusalusesse üürisuhtesse esialgse üürniku Goodfellas Group OÜ asemele. Tegemist võib olla lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 tähenduses. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et eriõigusjärgluse üle otsustamisel ei ole võimalik lähtuda äriregistri andmetest. Äriregistrist saab nähtuda üksnes üldõigusjärglus, s.o äriühingu tervikliku õigusliku identiteedi (kõigi õiguste ja kohustuste) üleminek nt äriühingute ühinemise või ümberkujundamise korral, mitte seevastu üksikute esemete omandi vm õigustatuse üleminek eriõigusjärgluse korras (TsÜS § 6 lg 1). Seega ei tähenda asjaolu, et äriregistri andmetel on Goodfellas Group OÜ registrist kustutatud ilma õigusjärglaseta, et üürilepingust tulenenud õigused ja kohustused ei oleks võinud eelnevalt üle minna Gert Goršanovile ning et nimetatud isik ei võiks olla käsitatav äriühingu eriõigusjärglasena. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15 (p-d 12 ja 13) selgitanud, et

§ 210

lg 2 järgi ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. See tähendab, et kui ese, mille üle vaieldakse, läheb menetluse vältel õigusjärgluse korras üle kolmandale isikule, siis on võimalik hagi rahuldada vaatamata sellele, et menetlusosaline on vahetunud. Käesoleval juhul aga tõi olulise menetlusliku muudatuse kaasa esialgse kostja äriregistrist kustutamine, mis ei võimaldanuks esialgset menetlust enam jätkata ega hagi esialgse kostja suhtes rahuldada. 9. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus hagi on esitatud sarnastel alustel mitme kostja vastu ning menetlus lõpetatakse ühe kostja suhtes kostja lõppemise (äriregistrist kustutamise) tõttu, ei kuulu kohaldamisele

§ 168

lg 2, mille kohaselt jäetakse menetluskulud hageja kanda juhul, kui kohus lõpetab menetluse määrusega ilma asjas otsust tegemata. Käesoleval juhul ei ole menetlus vaidlusaluse kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks lõppenud, vaid menetlus jätkub teise kostja suhtes. Õigusnormi tõlgendamisel saab analoogia korras lähtuda muuhulgas

§ 166

esimeses lauses sätestatust, mille kohaselt poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise või nõude loovutamise korral kannavad asendatud ja asendav pool solidaarselt vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse vastaspoole kasuks. 4 Kuna Goodfellas Group OÜ on äriregistrist kustutatud ja seega kaotanud õigusvõime, siis ei saa Goodfellas Group OÜ-l olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid, mida oleks võimalik hagejalt tema kasuks välja mõista. Seetõttu on

§ 168lg 2 kohaldamine sisutu.

Arvestades menetluse jätkumist teise kostja Gert Goršanovi suhtes ei saa pidada põhjendatuks ka kõigi seni asjas kantud menetluskulude (sh nt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) jätmist hageja kanda ega menetlusosaliste poolt kantud kulude jätmist nende endi kanda, kuna hagi võimaliku rahuldamise korral tuleks kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses kanda kostjal. 10. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna iseenesest alust asjaolu, et hageja esitas

§ 333

alusel vastuväite Tartu Maakohtu tegevusele käesoleva tsiviilasja menetlemisel ning taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks. Tartu Maakohus on vastuväite ja taotluse lahendanud eraldi 26.01.2016.a määrusega. Hageja ei ole Tartu Maakohtu 26.01.2016.a määrust vaidlustanud. Seega on maakohus vastavalt

§ 333

lg 1 teisele lausele vastuväite lahendanud ja ringkonnakohtul puudub alus kontrollida esitatud vastuväite õiguspärasust. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et Goodfellas Group OÜ ja Escobar OÜ vahel 18.09.2015.a sõlmitud kokkulepe menetluskulude kandmiseks on tõlgendatav selliselt, et kohus peabki kõik menetluskulud jätma Escobar OÜ kanda. Ringkonnakohus märgib, et kohus saab menetluskulusid jagada ainult menetlusosaliste vahel ning asjaolu, kas kohtuväliselt on mõni isik võtnud endale kohustuse tasuda mõne menetlusosalise eest tema menetluskulud, ei oma mingit tähtsust menetluskulude jaotuse kindlaks määramisel. Ringkonnakohus märgib, et hageja on oma seisukohtades muutlik. Hageja leiab, et vandeadvokaatide Häli Jürimäe ja Urmas Kõrgessaare poolt esitatud dokumendid tuleb asja materjalide juurest eemaldada, samas tugineb hageja valikulisest vandeadvokaatide poolt esitatud dokumentidele ning soovib neid mööndustega enda väidete tõendamisel kasutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et alates Tartu Maakohtu 23.09.2015.a määrusega Goodfellas Group OÜ-le ajutise halduri määramisest kaotasid teised võimalikud ettevõtte esindajad esindusõiguse ning esindusõiguse puudumise tõttu jättis maakohus põhjendatult vandeadvokaatide Häli Jürimäe ja Urmas Kõrgessaare poolt 10.12.2015.a esitatud dokumendid tähelepanuta. 11. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulude jaotuse otsustab maakohus sõltuvalt asja lahendamise lõpptulemusest. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5