) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning
Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on 2 2-15-16462 hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates hagi esitamisest. Kostja ei ole kohtule sisulist vastust elatise väljamõistmise nõudele esitanud. 6. Perekonnaseaduse (
) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (
Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (
Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (
lg 4).
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kohus võib vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et tsiviilasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega kohtu hinnangul ei esine mõjuvat põhjust käesolevas asjas hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kohus on seisukohal, et kostja on töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse osas. Lähtudes eeltoodust tuleb XXX´elt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates kohtule avalduse esitamisest 03.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 7. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.01.2015 kuni 31.10.2015 summas 1510 eurot. 3 2-15-16462
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduse kohaselt on kostja 2015 aasta jooksul tasunud hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist kokku 440 eurot, mistõttu taotleb hageja tasumata jäänud elatise summas 1510 eurot kostjalt väljamõistmist. Kostja ei ole kohtule sisulist vastust tagasiulatuva elatise kohta esitanud. Kohus selgitab, et kostja väide selle kohta, et elatise maksmine oli puudulik, sest puudus sissetulek, ehk kostja oli töötu ja tööta, ei ole asjakohane. Kohus on eelnevalt väljendanud seisukohta, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse osas. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 01.01.2015 kuni 31.10.2015 summas 1 510 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.01.2015.a. kuni 31.10.2015.a. 10x195=1950 eurot, millest tuleb maha arvutada kostja poolt hageja ülalpidamiseks tasutud summa 440 eurot). 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulude tema enda kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule 16.11.2015 ning 08.01.2016 esitanud oma menetluskulude nimekirjad. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on lepinguline esindaja käesoleva menetluse raames osutanud hagejale õigusabiteenust kokku 3,45 tunni ulatuses, mis lepingulise esindaja tunnihinda 90 eurot (käibemaksuta) arvestades teeb kokku 310,5 eurot. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses toonud välja, et kostjale vastu tulles piirdub hageja nende menetluskulude nõudega, millist hageja pakkus kostjale ka kompromissi korras hüvitamiseks ehk 200 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista õigusabile tehtud kulutused summas kokku 200 eurot. Hageja on kohtule esitanud taotluse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, menetluses esitatud kirjalike menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti arvestades asjaolu, et hageja on lepingulise esindaja kulusid vähendanud summani 200 eurot, kuulub hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (õigusabikulud) summas 200 eurot. 4 2-15-16462 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud, seega märgib kohus käesolevas kohtumääruses, et menetluskulude hüvitamisega viivitamisel tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.