Obsah (5)

§ 468§ 187§ 497§ 459§ 173

2-15-19480 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2016.a, Tallinn Tsiv

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise 1 2-15-19480 eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 järgi võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja elatise suurendamist seaduses sätestatud elatise miinimumsummani alates 01.01.2015.a. Olenemata asjaolust, et kostja on hagiavalduses esitatud nõude õigeks võtnud ei saa kohus kostjalt Harju Maakohtu 29.02.2012.a otsusega väljamõistetud elatise suurust suurendada hagis taotletud ajast, kuna seadus seda ei võimalda.

§ 497

kohaselt, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Sama toetab ka

§ 459

lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, jõustumist on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt

§ 459lg 2 võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast.

Seega tuleb muuta väljamõistetud elatise suurust alates käesoleva hagi esitamisest, s.o. alates 29.12.2015.a, aga mitte hageja poolt hagiavalduses taotletud ajast (s.o. alates 01.01.2015.a). Igakuise elatise seaduses sätestatud miinimumsummas (käesoleval hetkel 215 eurot kuus) mõistab kohus välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab hagejale, et juhul, kui laps täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, siis on tal endal õigus esitada hagi kostja vastu elatise saamiseks.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise ning muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 2