) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hageja nõuab kostjalt 11.03.2015 hageja ja kostja vahel sõlmitud üüripinna haldushoolduslepingu nr MAD/15/26 alusel haldus- ja hooldusteenuse osutamise eest võlgnevuse tasumist. Kohus selgitab, et tulenevalt
Menetluskulud
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud kostja.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus kohustas hagejat 08.01.2016 kohtumääruses kohtule esitama menetluskulude nimekirja, millest nähtuks kulude detailne koosseis. Hageja taotleb menetluskuluna riigilõivu 75 euro, kohtutäituri kättetoimetamise tasu 36 euro, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ja lepingulise esindaja kulude 354,70 euro väljamõistmist. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (
Kohtukulud on riigilõiv (
Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (
Kohtukuluks on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulud (
Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 75 eurot ja kohtutäituri tasu väljamõistmist summas 36 eurot. Lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaksmääramisel viitab kohus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-15 p-le 14, mille kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Käesolevas asjas on hagihind 82,90 2 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt välja lepingulise esindaja tasu 82,90 eurot (mis sisaldab maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot). Asi ei ole keskmiselt keerukas ning toimunud ei ole asja sisulist arutamist.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.