Obsah (5)

§ 108§ 100§ 99§ 102§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2016.a, Tartu Tsiviilasja number 2-14

§ 108). 2.

Kostja vaidles hagile vastu leides, et hagiavalduses esitatud asjaolud on moonutatud. Kostja asus Päästeameti Põhja päästekeskusesse Tallinnas tööle alates oktoobrist 2012.a (Päästeametis töötab kostja alates 1994.a), mis oli pere ühine otsus. Hagejate seaduslik esindaja jäi koos hagejatega elama abikaasade ja laste ühisesse koju XXXX vallas. Kostja ei nõustu väidetega, mille kohaselt kostja ei ole toetanud laste kooliskäimist, ei ole ostnud neile riideid ja toitu ega toetanud neid ka muul moel rahaliselt üle kahe aasta. Kostja on tasunud igakuiseid kommunaalarveid seoses laste elukohaga (XXXX). Samuti on kostja tasunud laste endi kontole taskuraha alates septembrist 2014.a. Kostja nõustub tasuma lastele elatist, kuid ei soovi seda teha nende ema K.J.i kontole, kuna tema senise käitumise tulemusena on kostja silmis tegemist ebausaldusväärse isikuga. Kostja ning hagejate seaduslik esindaja leppisid suusõnaliselt kokku, et kostja tasub kõik arved, mis on seotud lastega ning millised K.J. edastab kostjale, kannab laste arvetele taskuraha laste tarbeks ning annab lisaks hagejate seaduslikule esindajale söögiraha 200 eurot kuus. Seda kokkulepet on kostja ka täitnud ning tõendanud. K.J. on vastava kokkuleppe olemasolu kinnitanud 06.04.2015.a toimunud kohtuistungil. Kostja on alates septembrist 2014.a kandnud lisaks K.J.i sissetulekutele 200 eurot toiduraha ning lastele taskuraha, mis kokku moodustab umbes 1 300 eurot. Samuti on kostja kandnud ühise majapidamise eest kõik kulutused, tasunud laste lasteaiaarveid, kooliga seotud kulud, mis kinnitust, et kostja on osalenud aktiivselt laste ülalpidamises. Detsembris 2014.a maksis kostja lastele elatist summas 200 eurot hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele ja lisaks A arvele 30 eurot selgitusega „A ja B taskuraha detsember 2014“ ning B arvele 30 eurot selgitusega „C ja D taskuraha detsember 2014“. Kostjal on veel üks alaealine ülalpeetav E (sünd. XXXX.a). Kostja ei nõustunud, nagu oleks laste huviringidest loobumine seotud kostja kolimisega Tallinnasse ja väidetava temapoolse rahalise toetuse puudumisega. Kostja hinnangul on laste seaduslik esindaja esitanud konto väljavõtteid valikuliselt. Kostja on seisukohal, et makstava elatise suurus kuus võiks olla 400 eurot. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise väljamõistmisega, kuivõrd poolte kooselu lõppes faktiliselt 15.08.2014.a, mistõttu puudub alus elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 01.12.2013.a. MAAKOHTU LAHEND 3 3. Tartu Maakohus rahuldas A, B, C ja D hagi A.J.i vastu elatise väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõistis välja A.J.ilt iga lapse kohta alates 04.12.2014.a kuni 31.04.2015.a elatise 160,24 eurot kuus ja alates 01.05.2015.a elatise 158,30 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kanda K.J.i arvelduskontole nr XXXXXXXXX selgitusega „elatis“. Maakohus jättis rahuldamata A, B, C ja D hagi A.J.i vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. 4. Maakohus tuvastas esitatud sünnitunnistuste alusel, et hagejad, A, B, C ja D on kostja A.J. alaealised lapsed, kes elavad oma isast lahus alates augustist 2014.a. Maakohus leidis, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja ei ole perioodil 02.12.2013.a kuni august 2014.a osalenud ülalpidamise andmises. Kostja on esitanud tõendid, millest nähtub, et kostja on tasunud laste toidurahasid X vallavalitsusele ja ühise elamispinna kulusid. Kostja on kinnitanud, et vaatamata töötamisele Tallinnas osales ta laste kasvatamises eluotstarbeliste vahendite ja laste arenguks vajalike esemete soetamise ning eluasemekulude kandmise kaudu (

§ 100lg 2).

Maakohus tuvastas, et hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel oli suusõnaline kokkuleppe, et alates septembrist 2014.a toetab kostja lapsi 200 euroga kuus makstava toiduraha näol, lisaks annab taskuraha lastele (1 euro/koolipäevas lapse kohta) ja tasub kõik esitatud jooksvad kulud seoses lastega. Seda kokkulepet on kostja ka täitnud ning tõendanud. Maakohus leidis, et kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut, kuid kuna kostja on ülalpidamiskohustust täitnud vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele, ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine võimalik. Maakohus asus seisukohale, et hagiavalduse esitamist tuleb käsitleda kui eelneva kokkuleppe ülesütlemist ning uue elatise suuruse kindlaksmääramise taotlust. Seega hindas maakohus millises ulatuses on elatise väljamõistmine põhjendatud ning millises ulatuses on kostja oma kohustused käesolevaks ajaks juba täitnud (

§ 99, § 102).

Maakohus arvestas elatise suuruse määramisel kostja poolt avaldatud eluasemekuludega summas 300 eurot ja kostja viienda alaealise lapse E’ga (sünd. XXXX.a).

1. Maakohus tuvastas, et A.J.i igakuiseks sissetulekuks on 1250 eurot (tl 138) ja leidis, et kostja minimaalse äraelamise tagamiseks on põhjendatud sellest maha arvata eluasemekulud summas 300 eurot. Maakohus lahutas kostja sissetulekust vajalikud elamiskulud summas 300 eurot 1250-300= 950 ning jagas saadud summa võrdselt tema ja viie lapse vahel, saades summaks 158,30 (950÷6) eurot. A.J.i igakuisest sissetulekust jääb temale ja igale lapsele kuulub tasumisele elatis summas 158,30 eurot lapse kohta kuus, hagejate peale kokku 633,30 eurot. Maakohus selgitas, et kuigi igakuine elatis hagejatele jääb allapoole seaduses ettenähtud miinimummäära ja katab vaid hagejate minimaalsed vajadused, vastab elatis nimetatud määras kohustatud vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda, säilitades siinjuures kostjale endale minimaalse toimetuleku ning minimaalselt vajaliku elustandardi – kostja käsutusse jääb pärast ülalpidamiskohustuste täitmist ning eluasemekulude kandmist samuti 158,3 eurot. Maakohus leidis, et kostja poolt laste ülalpidamiseks tasutud summad alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni tuleb väljamõistetud elatisest maha arvata. Samuti kuuluvad elatisest maha arvamisele kostja poolt laste kontodele kantud taskurahad, kuna eelnev poolte kokkulepe nägi seda ette ühe osana laste vajaduste rahuldamiseks. 4 Maakohus jättis elatisena arvestamata kostja kulutused hagejate seadusliku esindaja õppelanu tasumiseks ning kulutused vanemate ühisomandis olnud elamule, kuivõrd lapsed ei elanud sel ajal enam antud kinnistul. Kohtu arvestuste kohaselt on kostja laste ülalpidamiseks alates hagi esitamisest detsembris 2014 panustanud järgmiselt: 1) detsembris 2014.a 589,42 eurot, seega iga lapse kohta 147,36 eurot. Kostjal tuleb iga hageja kohta tasuda detsembri 2014.a eest veel 158,3-147,46=10,94 eurot; 2) jaanuaris 2015.a 358,06 eurot, s.o iga lapse kohta 89,515 eurot. Kostjal tuleb iga hageja kohta tasuda jaanuari 2015.a eest veel 158,3-89,515=68,79 eurot; 3) veebruaris 2015.a 524,92 eurot, s.o iga lapse kohta 131,23 eurot. Kostjal tuleb iga hageja kohta tasuda veebruari 2015.a eest veel 158,3-131,23=27,07 eurot; 4) märtsis 2015.a märtsi kuus 589,83 eurot , s.o iga lapse kohta 147,46 eurot. Kostjal tuleb iga hageja kohta tasuda märtsi 2015.a eest veel 158,3-147,46=10,84 eurot; 5) aprillis
2. aprilli 462,8 eurot, s.o iga lapse kohta 115,7 eurot. Kostjal tuleb iga hageja kohta tasuda aprilli 2015.a eest veel 158,3-115,7=42,6 eurot. Maakohus mõistis ajavahemiku detsember 2014.a kuni aprill 2015.a eest kostjalt iga hageja kasuks välja 160,24 eurot (42,6+10,84+27,07+68,79+10,94). Alates maist 2015.a mõistis maakohus kostjalt iga hageja kasuks välja summa 158,30 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. A.J. esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega jätta välja mõistmata elatis alates hagiavalduse esitamisest ning mõista välja igakuine elatis alates 01.05.2015 summas 100 eurot kuus lapse kohta kuni K.J.i eest õppelaenu tasumiseni ning peale õppelaenu tasumist 125 eurot kuus lapse kohta. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) nähtub 06.04.2015.a kohtuistungi protokolli lk-lt 2, et pooled leppisid kokku, millises summas on apellant võimeline oma kohustusi täitma ning millega oli nõus ka vastustajate seaduslik esindaja: kuni K.J.i õppelaenu täieliku tasumiseni kannab A.J. lastele elatist kogusummas 400 eurot kuus ning peale õppelaenu tasumist hakkab A.J. tasuma lastele elatist summas 500 eurot kuus. Maakohus on jätnud nimetatud asjaolu arvestamata; 2) on maakohus jätnud tähelepanuta apellandi ja vastustajate esindaja varalise seisu. Apellandi igakuiseks elatiseks jääb 158,30 eurot, kuid vastustajate ja nende seadusliku esindaja igakuiseks elatiseks on 214,64 (K.J.i andmetel: 450 eurot töötasu + 290 eurot peretoetused + 633,20 eurot elatis = 1 373,20 eurot – 300 eurot eluasemekulud = 1 073,20 eurot ÷ 5 pereliiget) eurot inimese kohta.
4. aasta ühisdeklaratsiooni kohaselt oli K.J.i sissetulek keskmiselt ühes kuus 792,31 eurot, millele lisanduvad peretoetused ning elatis. Sellisel juhul on vastustajate seaduslikul esindajal pere elatamiseks sissetulek kuus 1 715,51 eurot. Arvestades maha eluasemekulud, jääb elamiseks 1 415,51 eurot, mis teeb iga pereliikme kohta 283,10 eurot. Seeläbi on apellant pandud oluliselt kehvemasse majandusliku seisu; 3) on väljamõistetud tagasiulatuv elatis apellandile koormav ning sellist nõuet ei ole tal võimalik täita. Apellandi seisukohalt tuleks jätta kehtivaks poolte kohtuväline kokkuleppe 200 eurot kuus kuni 01.05.2015.a. Alates 01.05.2015.a mõista välja elatis summas 100 eurot kuus lapse kohta ning peale K.J.i õppelaenu tasumist 125 eurot kuus lapse kohta; 5 4) tuleneb

§ 102

lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt; 5) on tsiviilasjas nr 2-15-1364 koostatud ekspertiisiaktiga nr 15E-GE1211 ja Tartu Maakohtu 15.12.2015 otsusega nimetatud tsiviilasjas tõendatud, et A, C ja D bioloogiline isa ei saa olla A.J..

1. Vastustajad apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palusid jätta Tartu Maakohtu 22.05.2015.a otsus muutmata. Vastuse kohaselt: 1) on apellant tasunud 04.12.2014.a kuni 16.07.2015.a laste elatist K.J.i pangakontole järgnevalt: 13.05.2015.a 400 eurot selgitusega „laste raha mai“; 10.06.2015.a 400 eurot selgitusega „laste raha juuni“; 13.07.2015.a 400 eurot selgitusega „laste raha juuli“, ignoreerides kohtuotsust; 2) on maakohus vähendanud vastustajatele tasutava elatise suurust alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Maakohus on arvesse võtnud kõiki seaduses sätestatud norme ning teinud õiglase ning põhjendatud lahendi, mh arvestanud apellandi ja K.J.i varalist seisu. Vastustajate hinnangul puudub igasugune alus ning põhjendus elatise täiendavaks vähendamiseks; 3) ei saavutanud pooled kompromissi seetõttu, et apellant ei olnud nõus tagasiulatuva elatise summaga; 4) lõppes poolte kooselu oktoobris 2012.a, sest apellant kolis seoses tööga Tallinnasse, võttes kaasa kõik oma isiklikud asjad. Pärast seda viibis ta lühemaid ja pikemaid perioode XXX talus ja liialdas tugevalt alkoholiga. Viimase intsidendina, mis sundis vastustajate esindajat koos lastega senisest ühisest kodust lahkuma, oli laste isa poolne tapmisähvardus 15.08.2014.a. Sellest päevast alates ei ole vastustajad ega nende seaduslik esindaja elanud apellandiga koos ja apellant ei ole tasunud laste majapidamise ega ülalpidamisega seotud kulusid määral, mida ta väidab olevat teinud; 5) jääb arusaamatuks tagasiulatuva elatise arvutuse mõte, sest kohtuotsusega ei rahuldatud hagejate tagasiulatuvat elatismiinimumi ja laste elatisraha ei seotud miinimumiga vaid kindla summaga, mis on väiksem riigi poolt kehtestatud laste elatisahast; 6) pakkus apellant välja, et on valmis maksma edaspidi majapidamiskulud, selgitamata kui suure summa ulatuses ja kuidas see tasumine toimub. Arvestades apellandi antud lubadusi ja nende mitte täitmist ei saa vastustajate esindaja võtta neid tõsiselt; 7) võeti õppelaen ühisel otsusel ja perele vajaliku auto soetamiseks. Apellant oli nõus seda vabatahtlikult ise tasuma. Nimetatud auto müüdi maha ja saadud raha jäi apellandi kasutada; 8) ei ole apellant üles näidanud ühtki märki, et ta sooviks ise lastele asju osta. Ka Päästeameti poolt lastele tehtud jõulupakid pole lasteni jõudnud. Juunis oli kahe lapse sünnipäev, laste kevadpeod, laste laulu- ja tantsupidu ja palju muid sündmusi, mis on isa poolt jäänud tähelepanuta. Apellant on ignoreerinud laste ema poolseid teavitusi lastega seotud sündmustest ja laste käekäigust (tervislik seisund, õppeedukus); 9) arvestas maakohus poolte nõudmistega. Maakohus ei pidanud arvestama ainult apellandi seisukohtadega; 10) on viitamine 2014.a tuludeklaratsioonile antud elatise osas väär kuna tegemist on
2. aasta sissetulekutega. 2015.a ei ole olnud vastustajate seaduslikul esindajal mingil määral 6 võimalust lisa teenimiseks. K.J. kasvatab üksi nelja last ja käib iga päev Räpinast Tartusse tööle. Vastustajate seaduslik esindaja ei ole varjanud oma sissetulekuid ja on esitanud kohtule panga väljavõtte kus on märgitud töötasu ja ka töövõimetushüvitised. Apellant ise on jätnud kohtule esitamata andmed oma muude sissetulekute kohta. Apellandil ei ole igapäevaseid kohustusi laste kasvatamisel, seega ei keela keegi tal teenida lisa, et oma majanduslikku olukorda parandada. Faktiliselt on apellandi bruto töötasu igakuiselt 1616,52 eurot, mis on 2,9 korda suurem kui vastustajate seadusliku esindaja bruto töötasu, mis on 550,00 eurot; 11) on apellandil mitmes erinevas pangas kontod. Kontole XXXXX laekub Päästeameti palk, samas tasub laste elatist kontolt XXXXXXX. Teadaolevalt on tal ka laenude ja liisingute jaoks eraldi pangad ja kontod. Samuti tegi apellant lastele pangakontod ja kaardid, neid kasutab ta aga ise, kandes sinna raha. Suurperede Liidu sooduskaart on samuti apellandi käes, lapsed ja nende esindaja ei saa sellega seonduvaid soodustusi kasutada; 12) ei ole apellant majanduslikult kehvemas seisus, kui vastustajad koos oma seadusliku esindajaga. Apellant omab kinnistut XXX (XXX talu). Samuti on tema mõlemad vanemad kinnistu omanikud (ema – Viljandimaal ja isa – Tartumaal). Vastustajate seaduslik esindaja ja tema ema ning ema abikaasa elavad üüripinnal ega oma kinnistuid; 13) kasutab apellant venitamise taktikat ja eksitab tahtlikult kohut esitades mittetõeseid dokumente ja väiteid. Apellant esitas 22.01.2015.a Tartu Maakohtule hagiavalduse isaduse tuvastamiseks A, B, C ning D vastu, kus palub peatada muu hulgas menetlus tsiviilasjas nr 2-14-61976 kuni hagejate põlvnemise tuvastamiseni. TÄIENDAVAD ASJAOLUD JA SEISUKOHAD
3. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on K.J.ile makstud
4. aastal peretoetust A eest 45 eurot kuus, B eest 45 eurot kuus, Cle 100 eurot kuus ja Dle 119,18 eurot kuus, kokku 309,18 eurot kuus.
5. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 12.10.2015.a ekspertiisiaktiga nr 15E-GE1211 on tuvastatud, et A, C ja D bioloogiline isa ei saa olla A.J.. A.J. saab 99,99998 % tõenäosusega olla B bioloogiline isa. Tartu Maakohus rahuldas oma 15.12.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-1364 A.J.i hagi A, B, C ja D vastu isaduse vaidlustamiseks osaliselt ja tuvastas, et A, C ja D ei põlvne A.J.ist. A.J.i hagi B vastu isaduse vaidlustamiseks jäeti rahuldamata. Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-1364 jõustus edasi kaebamata
6. jaanuaril 2016.a.
7. Apellant esitas ringkonnakohtule taotluse tühistada täielikult maakohtu
8. mai 2015.a otsus käesolevas tsiviilasjas ning ühtlasi lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 084/2015/
9. Apellant nõustus tasuma elatist 400 eurot kuus kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-15-
10. Lisaks palub apellant arvestada K.J.ile makstavaid riiklikke peretoetusi. Apellant esitas andmed elatise tasumise kohta pärast maakohtu otsuse tegemist. Perioodil juuli 2015 kuni jaanuar 2016 on apellandi poolt täitemenetluses tasutud kokku 8940,80 eurot, millele lisaks on apellant tasunud õppelaenuvõlgnevust 1279,36 eurot.
11. Vastustajate seaduslik esindaja esitas seisukoha, mille kohaselt tuleb elatise nõude lahendamisel arvestada tsiviilasjas nr 2-15-1364 toimunud menetlust ja selle tulemusi. Vastustajad esitasid pangaväljavõtted, millest lähtub kostja (apellandi) poolt elatise tasumine käesoleva menetluse kestel. Täitemenetluses on laekunud 4742,31 eurot ja lisaks on apellant tasunud vabatahtlikult 800 eurot, s.o kokku 5542,31 eurot. 7 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, arvestades nii apellatsioonkaebuses esiletoodut kui ka tsiviilasjas nr põlvnemise kohta 2-15-1364 tehtud kohtulahendit. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 10.
13. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uus otsus igale lapsele kostjalt välja mõistetava elatise suuruse osas, määrates alates hagi esitamisest kuni tsiviilasjas nr 2-15-1364 tehtud otsuse jõustumiseni, s.o alates 04.12.2014.a kuni 16.01.2016.a, kostja poolt iga hageja ülalpidamiseks tasutava elatise suuruseks 125 eurot kuus. 10.
14. Arvestades apellandi poolt menetluse kestel hagejate ülalpidamiseks tasutut loeb ringkonnakohus apellandi kohustuse elatise maksmiseks ajavahemikul 04.12.2014.a kuni 16.01.2016.a täielikult täidetuks. Sellega seoses jätab ringkonnakohus hagi kõigi hagejate puhul kõnealuse perioodi eest elatise väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata. 10.
15. Alates 17.01.2016.a puudub kostjal (apellandil) tulenevalt tsiviilasjas nr 2-15-1364 tehtud kohtuotsusest kohustus pidada ülal hagejaid A, C ja D. Apellandil on aga jätkuvalt kohustus pidada ülal hagejat B. Seega mõistab ringkonnakohus alates
16. jaanuarist 2016.a A.J.ilt välja elatise B kasuks igakuiselt summas 215 eurot kuni B (sünd XXX.a) täisealiseks saamiseni.
17. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi tsiviilasjas nr 2-15-1364 on käesolevaks ajaks jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hagejad A, C ja D ei põlvne kostjast, on kostjal kohustus anda hagejatele ülalpidamist ka selle aja eest, mil menetleti isaduse vaidlustamiseks esitatud hagi. Alles alates isaduse vaidlustamise asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest saab ära langenuks lugeda põlvnemisest tulenevad õiguslikud tagajärjed, sh põlvnemisest tulenevad ülalpidamiskohustused (

1. ptk, §§ 96 jj). Kohtuotsuse jõustumisel, millega on tuvastatud, et hagejad ei põlvne kostjast, lõppeb kostja kohustust maksta hagejatele elatist, kuid see ei mõjuta kohustust anda hagejatele ülalpidamist kohtuotsuse jõustumisele eelnenud aja eest ega anna õigust nõuda tagasi makstud elatist. Seega tuleb kostjal (apellandil) alates käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisest 04.12.2014.a kuni tsiviilasjas nr 2-15-1364 tehtud kohtuotsuse jõustumiseni 16.01.2016.a tasuda elatist kõigile hagejatele. Alates
2. jaanuarist 2016.a on kostjal kohustus anda ülalpidamist vaid Ble.
3. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väiteid selle kohta, missuguse ajavahemiku eest ja kui suures summas on põhjendatud elatise väljamõistmine nelja hageja kasuks. Hagejad palusid elatise välja mõista

§ 101lõikes 1 sätestatud miinimummääras igale hagejale.

Kostja leidis, et elatis tuleks välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest, arvestades kostja poolt hagejate ülalpidamiseks panustatut, ning elatise suurust tuleks vähendada alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimumi, lähtudes kostja varalisest suutlikkusest ning veel ühe alaealise ülalpeetava olemasolust. 12.

1. Vaidluse all ei ole maakohtu poolt tuvastatu, mille kohaselt apellandi igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1250 eurot. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, justkui oleks apellandil veel muud vara või sissetulekuid, mida ta saaks mõistlikult kasutada laste ülalpidamiseks. 12.
2. Arvestades apellandi sissetuleku suurust ja ülalpeetavate isikute arvu (apellant ise ja 5 alaealist last) puudub sisuliselt vaidlus ka selles, et apellandi varaline seisund ei võimalda tagada igale lapsele

§ 101lg-s 1 sätestatud määras elatist.

Hagejad ei vaidlustanud maakohtu otsust, millega rahuldati elatise väljamõistmise hagi üksnes osaliselt ja vähendati elatise suurust allapoole seadusega kehtestatud miinimumi. Ringkonnakohtul tuleb seega 8 kontrollida, kas maakohus on väljamõistetava elatise suurust vähendades kohaldanud õigesti

§ 102lg-t 2.

13. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et väljamõistetud suuruses elatis on apellandile koormav ega võimalda tal ilmselt katta iseenda hädapäraseid vajadusi. Seega on osaliselt õige apellandi seisukoht, mille kohaselt ei ole maakohus pööranud piisavat tähelepanu apellandi varalisele seisundile. Maakohus on arvestanud kostja vajalike eluasemekulude katteks igakuiselt 300 eurot ning jaotanud kostja ülejäänud sissetuleku (1250 – 300 = 950 eurot) võrdselt kostja ja tema viie lapse vahel, saades igaühe kasutada jäävaks summaks 158,30 eurot. Ringkonnakohus leiab, et selliselt on maakohus kohaldanud vääralt

§ 102

lg-t 2, mille kohaselt tuleb vanemal kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Rahaliste vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda sissetuleku mehaanilist jaotamist võrdsete summadena nii vanema kui ülalpeetavate laste vahel. Selle asemel tuleb vahendid jaotada selliselt, et nii vanemale kui lastele oleks võimalik saavutada ligilähedaselt sarnane elatustase. Ringkonnakohtu arvates ei ole täisealise isiku puhul võimalik tagada mõistlikku toimetulekut sama summa eest, nagu mõistetakse elatisena välja alaealisele lapsele. Esiteks on täisealisel isikul erinevalt lapsest üldjuhul ka erinevaid rahalisi kohustusi, mille täitmisest ei pruugi tal olla võimalik loobuda. Teiseks osaleb alaealise lapse ülalpidamises ka teine vanem, mille tulemusena lapse ülalpidamiseks kättesaadavate vahendite maht sisuliselt kahekordistub (eeldades, et vanemate varaline seisund on ligikaudselt sarnane).

1. Kolmandaks saab ringkonnakohtu arvates lähtuda sellest, et osa laste vajadustest on ilmselt kaetud riiklike toetustega (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-124-15 p 16 ja nr 3-2-1-37-11 p 16). Apellant on põhjendatult apellatsioonkaebuses viidanud asjaolule, et laste seadusliku esindaja käsutuses on laste ülalpidamiseks ka riigilt saadavad peretoetused. Maakohus ei ole kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt elatise suuruse määramisel riiklike toetustega arvestanud. 14.
2. Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas lastetoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Alates
3. aastast on riigi poolt tasutava lastetoetuse suurus ühele lapsele 45 eurot kuus ning alates
4. aastast 50 eurot kuus. Vastavalt RPTS § 5 lg-le 4 oli
5. aastal kolmandale ja neljandale lapsele tasutav igakuine peretoetus 100 eurot kuus lapse kohta. 14.
6. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on hagejate seaduslikule esindajatele makstud
7. aastal peretoetust 4 lapse kohta kokku 309,18 eurot kuus. Ehkki toetuste suurus iga lapse kohta on erinev (pere esimesele ja teisele lapsele makstav toetus on väiksem), on ringkonnakohtu arvates võimalik kasutada saadavat toetust peresiseselt kõigi laste vahel ühetaoliselt. Seega saab peretoetuste arvelt lugeda apellandi osa laste ülalpidamises kaetuks ca 150 euro (poole) ulatuses.
8. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades on põhjendatud mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis alates
9. detsembrist 2014.a kuni
10. jaanuarini 2016.a igakuiselt summas 125 eurot igale lapsele. Kokku tuleb kostjal seega nimetatud ajavahemiku eest tasuda 4-le lapsele 500 eurot kuus. Kostja ja tema viienda lapse Ei vajadusteks jääb seega kõnealuse perioodi kohta 750 eurot kuus, mis ringkonnakohtu hinnangul võimaldab katta nii eluasemekulud kui ka muud esmavajalikud kulud. Samuti võimaldab niisuguses suuruses elatise väljamõistmine tasakaalustada kummagi vanema sissetuleku erinevuse.
11. Maakohus on õigesti rahuldanud hagi alates hagi esitamisest (04.12.2014.a) ning asjakohatud on apellatsioonkaebuses toodud etteheited, nagu oleks kohus jätnud arvestamata poolte vahelise kokkuleppe tasutava elatise suuruse kohta. Kohus on vanemate vahelist varasemat kokkulepet kostja poolt elatise tasumise ulatuse ja viisi kohta käsitlenud kohtuotsuse põhjendava osa punktides 6-
12. Kohus on arvestanud vanemate vahelist varasemat kokkulepet, jättes rahuldamata hagejate nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt, s.o hagi esitamisele 9 eelnenud aja eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt tuli hagiavalduse esitamist käsitada varasema kokkuleppe ülesütlemist ning uue elatise suuruse kindlaksmääramise taotlust. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, mille järgi ei kuulu elatise katteks arvestamisele maksed hagejate seadusliku esindaja õppelaenu tasumiseks ega kulutused vanemate ühisomandis olnud elamule (kohtuotsuse põhjendava osa p 15).
13. Riigikohus on oma otsustes nr 3-2-1-37-11 (p 14) ja 3-2-1-33-11 (p 36) selgitanud, et otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb juhul, kui kohtuotsusega mõistetakse välja elatis möödunud perioodi eest, mõista elatis välja ühekordse summana. Ringkonnakohtu käesoleva otsuse tegemise ajaks on möödunud kogu ajavahemik (s.o 04.12.2014.a kuni 16.01.2016.a), mille vältel kostja pidi tasuma elatist kõigile neljale hagejale. 17.
14. Maakohus mõistis elatise alates hagi esitamisest kuni
15. aprillini 2015.a (s.o maakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud ulatuses) samuti iga hageja kasuks välja ühekordse summana, lähtudes maakohtu poolt põhjendatuks peetud elatise suurusest (160,24 eurot igale lapsele kuus). Kuna ringkonnakohus vähendab väljamõistetava elatise suurust, siis tuleb teha ümberarvestused väljamõistetava ühekordse summa suuruse osas. 17.
16. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud maakohtu arvestuste õigsust ega põhjendatust, millises ulatuses luges maakohus ülalpidamiskohustuse kostja poolt menetluse vältel täidetuks (kohtuotsuse põhjendava osa p-d 16 – 21). Seega lähtub ka ringkonnakohus perioodi detsember 2014 kuni aprill 2015 puhul maakohtu poolt aluseks võetud andmetest. 17.
17. Detsembris 2014.a on kostja panustanud laste ülalpidamiseks 589,42 eurot; jaanuaris 2015.a 358,06 eurot; veebruaris 2015.a 524,92 eurot; märtsis 2015.a 589,83 eurot ja aprillis 2015.a 462,80 eurot – seega 5 kuu kohta kokku 2525,03 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul (vt käesoleva otsuse p 15) tuleb kostjal tasuda elatist neljale hagejale igakuiselt kokku 500 eurot, seega 5 kuu eest 2500 eurot. Järelikult puudub kostjal ajavahemiku eest detsember 2014.a kuni aprill 2015.a hagejate ees elatise võlgnevus ning ülalpidamiskohustus nimetatud perioodi eest tuleb lugeda täies ulatuses täidetuks.
18. Alates maist 2015 kuni
19. jaanuarini 2016.a tuleb kostjal (apellandil) samuti tasuda nelja hageja ülalpidamiseks kokku igakuiselt 500 eurot. Ringkonnakohus arvestab jaanuari 2016.a (16 päeva) eest tasumisele kuuluvaks 258 eurot, kuna tegemist ei ole terve kalendrikuuga. Seega kuulub nimetatud ajavahemiku eest tasumisele kokku 5 258 eurot. Pooled esitasid ringkonnakohtule andmed pärast maakohtu otsuse tegemist kostja (apellandi) poolt elatise tasumise kohta. 18.
20. Apellant (kostja) esitas Swedbank kontoväljavõtte, mille kohaselt on kostja tasunud mai, juuni ja juuli 2015 eest igakuiselt lasteraha 400 eurot (kokku 1200 eurot); Swedbanki kontolt on kõnealusel perioodil (juuli ja november) täitemenetluses toimunud kinnipidamine 87,81 euro ulatuses, Danske Panga väljavõtte kohaselt täitemenetluses 3737,54 eurot; tööandja (Päästeameti) poolt teostatud kinnipidamised 3915,45 eurot. Samas ei nähtu apellandi esitatud andmetest, kui suures summas on tegelikkuses toimunud tasumine laste ülalpidamisvajaduste katteks. Arvestada tuleb muuhulgas seda, et täitemenetluses arvestab kohtutäitur osa võlgnikult kinnipeetavast rahast ka täitekulude katteks ning selles ulatuses ei saa lugeda ülalpidamiskohustust täidetuks. Lisaks ei nähtu apellandi esitatud tööandja poolt teostatud kinnipidamiste väljavõttelt, millistel kuupäevadel on kinnipidamised teostatud ning millise perioodi katteks saaks kinnipidamisi seega arvestada. 18.
21. Vastustajate seaduslik esindaja esitas Danske Panga väljavõtte perioodist 22.05.2015 – 14.01.2016, mille kohaselt on täitemenetlustes laekunud kokku 4742,31 eurot. Sama nähtub ka Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt ringkonnakohtule 26.01.2016.a esitatud teatisest 10 (arvestamata
22. jaanuaril 2016.a toimunud makseid). Sellele lisaks kinnitas vastustajate seaduslik esindaja, et apellant on tasunud vabatahtlikult 800 eurot, s.o kokku 5 542,31 eurot. 18.
23. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kostjal (apellandil) puudub hagejate ees elatise võlgnevus ka perioodi eest
24. mai 2015.a kuni
25. jaanuar 2016.a.
26. Sellega seoses jätab ringkonnakohus hagi elatise väljamõistmiseks alates
27. detsembrist 2014.a kuni
28. jaanuarini 2016.a kõigi hagejate puhul täielikult rahuldamata, kuna kolleegium on tuvastanud, et kostja poolt on ülalpidamiskohustus nimetatud ajavahemikul kõigi hagejate suhtes täies ulatuses täidetud.
29. Tsiviilasjas nr 2-15-1364 tehtud kohtuotsus ei mõjutanud kostja kohustust pidada ülal hagejat B. 20.
30. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb Bi kasuks välja mõista elatis alates
31. jaanuarist 2016.a seaduses sätestatud miinimummääras. Vaatamata hagi esitamisele 2014.a detsembris ei kuulu ringkonnakohtu arvates kohaldamisele 2014.a kehtinud elatise miinimummäär, kuna kuni
32. jaanuarini 2016.a tuli kostjal tagada ülalpidamine neljale hagejale ning seetõttu ei olnud kostja varalist võimekust arvestades võimalik lähtuda elatise suuruse kindlaksmääramisel seadusega ettenähtud määrast. 20.
33. Alates
34. jaanuarist 2016.a on Vabariigi Valitsuse
35. detsembri 2015.a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Tulenevalt

§ 101lõikest 1 on seega igakuise elatise miinimummääraks ühe lapse kohta 215 eurot.

20.

1. Ringkonnakohus leiab, et kostja (apellant) ei ole esile toonud põhjendusi, miks tuleks ühe hageja suhtes hagi rahuldamise korral vähendada elatise suurust alla seaduses ettenähtud miinimumi. Vaidlust ei ole selle üle, et apellandi töötasu suurus on 1250 eurot ning isegi arvestades, et apellandil on veel üks alaealine ülalpeetav E (sünd. XXXX.a), saab apellandi sissetulekut pidada piisavaks, et tagada nii iseenda kui ka kahe alaealise lapse vajaduste katmine. 20.
2. Hageja ei ole väljendanud menetluse kestel soovi elatise väljamõistmiseks muutuva suurusena (

§ 101

lg 2 tähenduses) selliselt, et koos Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära kasvuga suureneks automaatselt ka väljamõistetav elatis. Seetõttu mõistab ringkonnakohus välja elatise kindlas suuruses, s.o alates

1. jaanuarist 2016.a kehtivas miinimummääras ehk 215 eurot kuus kuni B täisealiseks saamiseni.
2. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja eripära ja olemust tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel sarnaselt maakohtuga poolte endi kanda. Sellega seoses ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata kummagi poole poolt kantud menetluskulude (õigusabikulude) vajalikkust ega põhjendatust, kuna kummalgi poolel ei tule teisele poolele kulusid hüvitada. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 11