← Eesti

3-16-439/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-439 Haldusasi J.R. kaebus Keskkonnaministeeriumi 01.02.2016 käskkirja nr 12/16/96 ja 16.02.16 nr 1-2/16/167 tühistamiseks Resolutsioon

  1. Tagastada kaebus.
  2. Saata määruse ärakiri koos kaebusega kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
  3. 29.02.2016 saabus Tallinna Halduskohtusse J.R. kaebus. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja pöördunud Keskkonnaministeeriumi (KKM) poole ettepanekuga kinnisasja omandamiseks seoses Nabala looduskaitseala moodustamisega, kuid KKM keeldus Anni 2 ja Anni 1 kinnistu (kaitsealale ulatuvas osas) riigile omandamisest, kuna omandamine ei ole lubatud.
  4. Kuivõrd esitatud kaebus oli puudustega, jättis Tallinna Halduskohus selle oma 03.03.2016 määrusega käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks (nõuete täpsustamiseks ja vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks) 15-päevase tähtaja. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  5. Tallinna Halduskohtu 03.03.2016 määruse kohaselt tuli kaebajal täpsustada kaebuse nõuet ning selgitada, kas ta soovis esitada tühistamiskaebuse või lisaks esitada ka kohustamis- ja/või hüvitamiskaebuse. Kaebaja oli kaebuses küll märkinud, et soovib vaidlustada käskkirjad, millega keelduti kinnistute riigile omandamisest, ent nõudena märkinud, et teeb KKM-le ettepaneku kinnisasjade osaliseks omandamiseks koos hinna pakkumistega. 16.02.15.a. oli kaebaja teinud sarnase 1 sisuga ettepaneku KKA-le, kuid ei olnud märkinud, mismoodi see ettepanek on lahendatud. Kohus palus täpsustada, kas kaebaja sooviks on esitada kohustamisnõue ja kui on, siis täpsustada selle sisu ja kelle vastu nõue on esitatud. Kui aga kaebaja soovib esitada kahjunõude, siis ka sellisel juhul tuleb nõuet täpsustada, näidata, kellelt kaebaja kahju nõuab ning sel juhul tuleks tasuda täiendav riigilõiv (lähtudes sellest, millist nõuet kaebaja esitada soovib) või esitada taotlus menetlusabi saamiseks. Kaebaja pidi selgitama kohtule, et kui rakendamisel oli käskkirjades märgitud Määrus nr 242, siis tuleks kaebajal selgitada, millist määrusega kehtestatud Korra nõuet rikutakse. Kaebaja ei ole ka selles küsimuses kohtule enam midagi vastanud ega märkinud, milliseid tema subjektiivseid õigusi rikutakse. Kuna kaebaja ei olnud vaidlustanud looduskaitseliste piirangute talumise kohustust, siis selgitas kohus omandiõiguse riive võimalikkust ning maa kasutamise viisidest tulenevalt palus kohus täpsustada piirangute ulatust, kuivõrd lisatud materjalide alusel oli nähtav, et piirangud ei olnud ulatuslikud. Kaebaja ei täpsustanud omalt poolt, millised piirangud tegelikult saabusid ja et KKM on nende määratlemisel eksinud.
  6. Tallinna Halduskohtu 03.03.2016 määruse sai kaebaja kätte 07.03.2016 (tl 31). Seega tulnuks tal hiljemalt 22.03.2016 kõrvaldada kaebuses esinevad puudused.
  7. Nimetatud tähtpäevaks ega ka käesoleva määruse koostamise ajaks ei esitanud kaebaja ühtegi täpsustavat avaldust ega tasunud ka täiendavat riigilõivu.
  8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 104 lg 2 ls 2 sätestab, et riigilõivu tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata.
  9. Kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuse olulisemaid puudusi kõrvaldanud. Kaebaja nõue, milles ta sooviks teha ettepaneku kinnisasja osaliseks omandamiseks ei oleks asjakohane. Kui kaebaja õiguste piiramine on kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 168 Nabala –Tuhala looduskaitseala moodustamise ja kaitse eeskirjadega ( seda ei ole vaidlustatud) ning kaebaja seda ka ei soovi vaidlustada ning rikutud ei ole Vabariigi Valitsuse 08.07.04.a. määrusega nr 242 kehtestatud korda, siis ei ole kaebus edukas ning kaebus tuleks tagastada juba ka selle perspektiivituse tõttu.
  10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. Seega tagastab kohus J.R. kaebuse.
  11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohtusse pöördumisel tuleb arvestada seaduses sätestatud korda, sh tähtaegu. Karin Kalmiste kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.