Obsah (7)

§ 187§ 405§ 5§ 173§ 174§ 168§ 175

2-16-80 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-80

) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates 1 2-16-80 otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikuld teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused Hageja esitas

1. jaanuaril 2016 hagiavalduse elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja XXXja kostja XXXühine laps XXXsündinud XXX. Hageja märgib, et kostja keeldus vabatahtlikust elatise tasumisest detsembrist
2. Hageja soovib saada detsembrikuu eest 195 eurot ja edaspidi
3. jaanuarist 2016 elatist 215 eurot kuus. Kostja vastuväited Kostja märgib, et on andnud hagejale ülalpidamist regulaarselt. Detsembrikuu eest ei maksnud kostja elatist seepärast, et hageja esindaja ei edastanud kostjale dokumente lapse perekonnanime muutmise kohta. Kostja leiab, et hagejal puudus alus kohtusse pöördumiseks, sest kostja on ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja on lisanud oma vastusele arvelduskonto väljavõtte, mille kohaselt on hagejale tasutud elatist kuni
4. a novembrini 195 eurot kuus ning jaanuari
5. a eest 215 eurot. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Käesoleva asja hind on 1935 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses

§ 405

lg 1 alusel.

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. novembri
2. a määruse nr 166 alusel on
3. jaanuarist
4. a töötasu alammäär 390 eurot kuus, millest 1/2 on 195 eurot. Vabariigi Valitsuse
5. detsembri
6. a 2 2-16-80 määruse nr 139 järgi on töötasu alammäär
7. jaanuarist 2016 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXXon XXXisa. Hageja seadusliku esindaja XXXja kostja XXXühine laps XXXon sündinud XXX (tl 5, väljavõte Eesti Rahvastikuregistrist). Hageja märgib, et kostja ei ole andnud ülalpidamist
8. aasta detsembrikuu eest. Hageja palub kostjalt välja mõista
9. aasta detsembrikuu eest 195 eurot ja alates
10. jaanuarist 215 eurot. Kostja märgib, et on andnud hagejale regulaarselt ülalpidamist seadusjärgses määras, kuid tasumata jäi üksnes detsembrikuu eest ja seda põhjusel, et hageja esindaja ei edastanud kostjale dokumente lapse perekonnanime muutmise kohta. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kostja on tasunud selles suuruses elatist ja on nõustunud selles suuruses elatist tasuma ka edaspidi. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
11. oktoobri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
13. aprilli
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud elatist
15. novembril 2015 novembri eest 195 eurot ja
16. jaanuaril 2016 jaanuari eest 215 eurot (tl 18, pangakonto väljavõte). Tasumata on jäänud detsembrikuu eest 195 eurot. Seda võlgnevust on hageja ka hagivalduses nõudnud. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et XXXhagi XXXvastu elatise nõudes on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Kohus mõistab XXXlapse XXXkasuks välja igakuise elatise
17. jaanuarist 2016 kuni tema täisealiseks saamiseni 215 eurot kuus. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on ka hageja nõue välja mõista kostjalt detsembrikuu eest 195 eurot. Kohtule jääb selgusetuks kostja väide elatise mittetasumise kohta detsembris seoses sellega, et hageja esindaja ei ole kostjale edastanud kostjale dokumente tütre perekonnanime muutmise kohta. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada sellega, et kostja on oma ülalpidamiskohustuse jaanuarikuu eest vabatahtlikult täitnud. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. 3 2-16-80

§ 168

lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praeguses asjas leiab kohus, et arvestades

§ 168

lg-s 6 märgitud asjaolude esinemist on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on esitanud menetluskulu kandmist tõendava dokumendina kassa sissetulekuorderi (tl 20). Asja materjalidest nähtub, et kostja esitatud vastuse on allkirjastanud kostja ise ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks olnud tsiviilasja menetlemisel lepinguline esindaja. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kuna kostjal puudub praeguses menetluses lepinguline esindaja ning

§ 175

lg 2 järgi ei hüvitata nõustaja kulusid, ei kuulu kostja kantud 50 eurot kostja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostjal ka muude menetluskulude kandmine, puudub kohtu hinnangul vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4