Obsah (5)

§ 124§ 47§ 71§ 150§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-53248 Haldusasi H.S.e kaebus Tallinna Vangla vastu mittevara

§ 124lg 4; § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.12.2014 (koos 06.02.2015 kaebuse täpsustusega) saabus Tallinna Halduskohtule H.S.e kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3500 eurot. Kaebuse kohaselt seisneb kahju tekitamine selles, et kaebaja etapeerimisel 05.11.2013 Tallinna Vangla Maardu üksusest Tallinna Vanglasse videokohtuistungile, pandi kaebajale käerauad nii tugevasti selja taha, et talle tekitati sellega suurt valu. Kaebaja leiab, et eeltoodud tegevusega alandas Tallinna Vangla kaebaja inimväärikust ja tekitas talle vigastuse.
2. 25.02.2015 määrusega otsustas kohus võtta H.S.e kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3500 eurot menetlusse. Vastustaja esitas 05.03.2015 kaebusele vastuse ja palus selles haldusasja menetluse lõpetada kaebetähtaja ületamise tõttu.
3. Vastustaja leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega ja põhjendab seda järgmiselt: 3.
4. H.S. esitas kahjunõude seoses 05.11.2013 etapeerimisel tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisega Tallinna Vanglale 12.11.2013 ning vastuse kahjunõudele sai ta kätte 14.01.2014, kinnitades seda ka kahjunõude vastusel oma allkirjaga (tl 53). Lähtuvalt riigivastutuse seaduse § 18 lg-st 2 oli kaebuse esitajal Tallinna Vangla 13.01.2014 vastuse nr 5-18/13/36450-2 kättesaamisest 30 päeva aega kaebusega halduskohtusse pöördumiseks. Kaebaja sai vastuse kätte 14.01.2014, seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 13.02.
5. Kaebuse esitas H.S. kohtule aga 22.12.2014, seega peaaegu 10 kuud pärast selleks ettenähtud tähtaja lõppu. Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebus on kohtule esitatud olulise tähtaja rikkumisega ning menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.
6. Vastustaja on seisukohal, et kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Vastustaja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-57-02, 3-3-1-75-08 ja 3-3-1-41-
7. Kahjunõude vastuses, mille kaebuse esitaja 14.01.2014 kätte sai, oli vaidlustamisviites ka märgitud, et käesoleva Tallinna Vangla otsusega mittenõustumisel on taotluse esitajal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Seega pidi kaebuse esitaja olema teadlik sellest, et tal on võimalik kohtu poole pöörduda 30 päeva jooksul.
8. Kaebaja omapoolseid seisukohti seoses kaebuse tähtaegsuse küsimusega kohtule tähtaegselt ei esitanud, kuigi kohus andis talle selleks võimaluse (tl 57-58). KOHTU SEISUKOHT
9. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. 6.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 150

lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.

1. Käesoleval juhul on vastustaja taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust kohtule esitanud.
2. Käesolevas asjas on tuvastatud, et H.S. esitas kahjunõude seoses 05.11.2013 etapeerimisel tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisega Tallinna Vanglale 12.11.2013 ning vastuse kahjunõudele sai ta kätte 14.01.2014, kinnitades seda ka kahjunõude vastusel oma allkirjaga (tl 50-53). Seega tuli tal kaebus kohtule esitada hiljemalt 13.02.
3. Kaebuse esitaja on kohtusse pöördunud aga alles 22.12.2014 (vt tl 1) seega olulise hilinemisega. Arvestades eeltoodut nõustub kohus vastustajaga ja leiab, et kaebus on kohtule esitatud peale kaebetähtaja möödumist ning haldusasja menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 2 Lähtudes ülalviidatud regulatsioonist ning arvestades sellega, et kaebetähtaegade mõte on õiguskindluse tagamine selgitab kohus, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Kohus leiab, et antud juhul sellised mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad. Kaebuse esitaja ei ole ise ka ühtegi kaebetähtaja ennistamise alust välja toonud ega kaebetähtaja ennistamist taotlenud. Selliseid aluseid ei nähtu ka kaebusest endast. Eeltoodust tulenevalt tuleb H.S.e kaebuse menetlus

§ 124lg 2 alusel lõpetada.

9.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3