3-15-2908/26

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-2908 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 28.09.2015 käskkirja nr 6-2/1354 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, millega talle määrati karistuseks kartser kuus ööpäeva Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 15.04.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Vangla esimese üksuse inspektor-kontaktisik E. Erm karistas oma 28.09.2015 käskkirjaga nr 6-2/1354 kinnipeetavat XXX distsiplinaarkorras vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 37 lg 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega kuueks ööpäevaks. Sama käskkirja alusel määras inspektor-kontaktisik XXX distsiplinaarkaristuseks noomituse Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 1.6.3 rikkumise eest. 30.09.2015 esitas XXX käskkirja nr 6-2/1354 peale vaide, mis registreeriti 01.10.2015 numbriga 1-11/728-
5. Tartu Vangla jättis oma 02.10.2015 vaideotsusega nr 1-11/728-2 XXX vaide rahuldamata.
6. 16.11.2015 esitas XXX Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Vangla 28.09.2015 käskkirja nr 6-2/1354 õigusvastasus osas, millega talle määrati karistuseks kartser kuus ööpäeva. Tartu Halduskohus võttis 11.12.2015 määrusega XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 08.01.2016 saabus kohtusse vastustaja vastus kaebusele.
7. 20.01.2016 määrusega kohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks. Täiendavaid menetlusdokumente ei esitatud. KAEBAJA VÄITED
8. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja, et kohus hindaks temale vangla poolt määratud kartserikaristuse õiguspärasust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9. Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Tartu Vangla jääb oma 02.10.2015 vaideotsuses nr 1-11/728-2 toodud seisukohtade juurde ning ei korda neid. Kohtukaebuse osas on vastustaja seisukohal, et Tartu Vangla 28.09.2015 käskkiri nr 6-2/1354 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega paigutati kaebaja kartserisse õiguspärase ja kehtiva käskkirja alusel ning seetõttu puudub alus pidada vangla tegevust õigusvastaseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja vaadanud kohtule saadetud videosalvestist, on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
11. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Vangla üksuse juhi 27.04.2015 käskkirjaga nr 6-3/74 määrati kinnipeetav XXX vangla majandustöödele abitöölise ametikohale tähtajaliselt 04.05.2015 30.09.2015 töötasuga 0,64 eurot tunnis (tl 53).
12. Valvur Kaido Kilgi 01.09.2015 ettekande nr 4543 kohaselt ei allunud kinnipeetav XXX 01.09.2015 kella 14.50 ajal korraldusele asuda tööle eluosakonna koristajana. Kuna kinnipeetav tundis end halvasti, siis toimetati ta meditsiinilisse kontrolli, kuid töötamist välistavaid terviseprobleeme meditsiiniosakonna õde ei tuvastanud. Tehtud otsusega ei olnud kinnipeetav rahul, tõstis korduvalt häält ja ei täitnud talle antud korraldusi. Kinnipeetav keeldus ruumist lahkumast kuni talle antakse töövabastus või kirjalik tõend, mis lubaks tal seljavaluga töötada.
13. Kohtule saadetud videosalvestisest nähtuvalt on tõendatud, et valvur K. Kilk siseneb kambrisse kella 14.50 paiku, andes kinnipeetavale korralduse asuda tööle, kuid kaebaja 01.09.2015 kella 14.51 paiku oma elukambrist ei väljunud, mistõttu valvur K. Kilk võttis ta meditsiiniosakonda viimiseks kambrist välja kella 15.08 paiku.
14. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Sellest lähtuvalt ei ole distsiplinaarmenetluse keskseks küsimuseks mitte see, kas või millal korraldus anti või kas kinnipeetav allus korraldusele, vaid see, kas kinnipeetav täitis oma seadusest tulenevat töökohustust. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal diagnoositud radikulopaatia, mis meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli sõnade kohaselt on krooniline haigus ning see võib anda ägenemisi. Haigusest tingituna ei ole seega lubatud raskuste tõstmine, kuid kerget füüsilist osakoormusega töö tegemist viidatud haigus ei takista (P. Kooli 05.01.2016 e-kiri, tl 51). Kohus nõustub vastustajaga, et kuna vangla majandustööde näol on tegemist kerge füüsilise tööga, siis ei ole kaebajal vastu näidustust majandustöödel töötamiseks. Nii, nagu P. Kool oma 05.01.2016 ekirjas on välja toonud, siis võib XXX diagnoositud haigus anda ägenemisi ning ägenemisel on vaja hinnata objektiivset neuroloogilist leidu ning vajadusel määrata sümptomaatiline ravi sõltuvalt seisundist. P. Kool kinnitab, et radikulopaatia ägenemisel võib ravi foonil lühiajaliselt olla põhjendatud ka tööst vabastus. Samas nähtub aga 01.09.2015 tervisekaardi kandest (tl 48), et vastuvõtu käigus keeldus XXX varvastele ja kandadele seismisest ning lülisamba painutusest. Kükkasend oli valutu. Kande kohaselt seisis XXX vastuvõtul vabalt ning olenemata küünarkepist, mis XXX kaasas oli, ei toetanud ta sellele eriti. Vastuvõtu käigus žestikuleeris XXX aktiivselt kätega, tõstis oma häält ning käitus üleüldiselt ebaviisakalt. Meditsiiniõe hinnangul ei olnud tööst vabastus põhjendatud, sest haiguse ägenemist vastuvõtu käigus ei täheldatud. Meditsiiniosakonna juhataja P. Kool kinnitas oma 06.01.2016 e-kirjas (tl 51), et meditsiiniõde, kes 01.09.2015 XXX läbivaatust teostas, konsulteeris tookord ka temaga. P. Kooli hinnangul oli õe otsus õige ning arstiga kooskõlastatud.
15. Võttes arvesse kohtule esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et kaebaja väide, mille kohaselt oli tal 01.09.2015 niivõrd tugev seljavalu, mis takistas tööle asumast, ei leidnud kohtus tõendamist. Tervisekaardist nähtuvalt keeldus kaebaja korduvalt pakutud valuvaigistist, mis seab kohtu hinnangul kahtluse alla seljavalu üldse ja kinnitab asjaolu, et kaebajal puudus objektiivne takistus asumaks vangla majandustöödel koristajana tööle.
16. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt keeldunud tööle asumisest, mida kinnitab nii Tartu Vangla 16.06.2015 käskkiri nr 6-2/799, millega teda karistati distsiplinaarkorras noomitusega kui ka 18.06.2015 käskkiri nr 6-2/816, millega teda karistati distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga. Seega nähtub eelnevast selgelt, et kaebaja ei soovi vangla majandustöödel osaleda ning objektiivne takistus majandustööde tegemiseks kaebajal tegelikkuses kohtu arvates puudub.
17. Kaebajat on vaidlustatud käskkirjaga VangS § 37 lg 1 rikkumise eest karistatud kartserisse paigutamisega kuueks ööpäevaks. Käskkirjas on põhjalikult selgitatud eesmärki, mida majandustöödel osalemine endas kannab. Samuti on karistuse määramisel arvestatud kaebaja varasema karistatusega sarnaste rikkumiste eest. Esimesel korral määrati kaebajale samalaadse ametniku korralduse mittetäitmise eest karistuseks noomitus, mille näol on tegemist kõige kergema liigilise karistusega. Järgmisel korral määrati kaebajale samalaadse ametniku korralduse mittetäitmise eest karistuseks juba kartserikaristus, kuid otsustati karistuse täitmisele pööramine lükata edasi kolme kuu võrra tingimusel, et kaebaja uusi rikkumisi sellel ajal toime ei pane. Kuna ilmselgelt ei ole eelnevad karistused kaebajale mõju avaldanud, siis saab käesoleval juhul karistuse karmistamist pidada kohtu arvates õiguspäraseks. Asjas kogutud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oma teguviisi kahetseks. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks toime pandud rikkumise raskusest aru saanud, järelikult kaebuse rahuldamiseks alus puudub.
18. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik