← Eesti

2-15-6702/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-6702 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks ja lapse elukoha üle otsustusõiguse andmiseks hagejale ning XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eur Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1, hageja 2 seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja 1 lepinguline esindaja Aleksandra Dobbs (AVB Legal OÜ; e-post avblegal@hotmail.com ); Hageja 2 XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX); Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (e-post andreslusmagi@hot.ee); Tallinna Kesklinna Valitsus, esindaja lastekaitse peaspetsialist Ülle XXX. Kohtuistungi toimumise aeg
  2. veebruar 2016.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja 1 ja hageja 2 seaduslik esindaja XXX, tema esindaja jurist Aleksandra Dobbs, kostja XXX, XXX riigi poolt määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi ning omavalitsuse esindaja Ülle XXX. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lahutada XXXja XXXabielu, mis on registreeritud 23.10.2003.a. Sankt1

(4)Peterburgi Perekonnaseisuameti õnnepalees nr.1, kanne nr. XXX.
  1. Anda XXXisikuhooldusõigus lapse elukoha määramise osas Eesti Vabariigi piires tema emale XXXle.
  2. Kohus selgitab, et vanema poolt lapse viimisel väljaspoole Eesti Vabariiki peab selleks olema teise vanema nõusolek.
  3. Ülejäänud osas on vanematel ühine hooldusõigus.
  4. Välja mõista XXXilt igakuine elatis tütrele XXX tema ülalpidamiseks alates 26.05.2015.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (kuni 31.12.2015.a 195 eurot kuus; käesoleval hetkel 215 eurot kuus).
  5. XXXl on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.
  6. Elatis tuleb tasuda XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue XXX(hageja 1) esitas 04.05.2014.a Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu, milles palub lahutada poolte abielu, mis on registreeritud 23.10.2003.a. Venemaal. Poolte ühine tütar, XXX , sündis XXX .a. Tallinnas. Abikaasade abielulised suhted lõppesid 04.01.2015.a., s.o. aasta tagasi, kui hageja kolis koos lapsega elama teise elukohta. Hageja leppida ei soovi ja edasine kooselu võimalik ei ole. Perekonnanime muuta ei soovi. Hageja XXXoma tütre XXX(hageja 2) esindajana taotleb lapse isalt XXXilt (kostja) elatise väljamõistmist suuruses 300 eurot alates 04.05.2015.a. Tagasiulatuvalt alates 04.01.2015.a kuni 04.05.2015.a. summas 1060 eurot. Kohtuistungil hageja 2 loobus nõudest, elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisest summas 1060 eurot ja taotleb elatise väljamõistmist alates 26.05.2015.a. seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Hageja 1 soovib, et kohus annaks temale otsustusõiguse lapse elukoha määramise osas. Kuna kostja on korduvalt hagejat ähvardanud, et võtab lapse ja asub elama Venemaale. Selle vältimiseks soovib hageja ainuhooldusõigust lapse elukoha määramise osas. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele kostja lahutusega nõus ei ole, leiab, et tegemist on abikaasa kapriisiga ja seepärast ei olnud nõus lahutama perekonnaseisuosakonnas. Kohtuistungil oma seisukohta muutis ja teatas, et on lahutusega nõus, sest suhete taastamine ei ole enam võimalik. 2
(4)Kostja elatise väljamõistmise hagiga kohtuistungil korrigeeritus suuruses nõustub, teatab, et tal on praegu kindel töökoht vaid kuni 19.02.2016.a. Kostja ei ole nõus, et ema üksi määrab lapse elukohta, ka ema võib lapsega asuda elama teise riiki. Isa soovib lapsega reisida väljaspoole Eestit ja see peaks ka otsuses kirjas olema. Kuid kostjal ei ole midagi selle vastu, et tütar elab emaga, sest tütar on emasse väga kiindunud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi abielulahutuse nõudes kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PkS § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. Poolte kohtuistungil antud seletustest nähtuvalt on poolte abielusuhted lõppenud aasta tagasi hageja lahkumisega perekonna ühisest elukohast. Abielu on kestnud 12 aastat, kuid omavahelised suhted on pidevalt vaid halvenenud. Hageja väidab, et ta jäi abielus üksi, puudusid ühised ettevõtmised ning ta ei soovi sellise elu jätkumist. Ka kostja on avaldanud seisukohta, et endiste suhete taastamiseks ta enam võimalust ei näe. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on õigeks võtnud hageja 2 poolt kohtuistungil muudetud elatise nõude, mille kohaselt kostja maksab elatist seaduses sätestatud minimaalsuuruses ja alates 26.05.2015.a. Seega kuulub elatise nõue rahuldamisele seoses kostja õigeksvõtuga. Lapse hooldusõiguse osas on mõlemal vanemal hirm, et kumbki vanem võib lahkuda koos lapsega Eestist teist vanemat informeerimata. Isal ei ole vastuväiteid, et tütar elab emaga, kuid ta soovib sõita Venemaale koos tütrega sugulaste külastamiseks. Väidab, et ei soovi elama asuda Venemaale. Lapse esindaja leiab, et kuna tütar XXX on pärast vanemate lahkuminekut elanud emaga, on lapse huvides säilitada temale stabiilne elukorraldus. Arvestades lapse ema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega, senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse elamistingimusi, on lapse huvid ema juures elades rohkem kaitstud. Tallinna Kesklinna Valitsus on vestelnud XXX ning selgitab, et laps on oma praeguse elukorraldusega igati rahul. Tema püsiv elukoht on ema juures ja ta suhtleb isaga. Isal ja tütrel on hea ja tihe kontakt. Kahel korral nädalas viib isa lapse tantsutundidesse ja toob seejärel koju tagasi. Samuti veedavad nad nädalavahetustel ühiselt aega. Tallinna Kesklinna Valitsus toetab hageja 1 nõuet lapse hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks. PKS § 123 kohaselt peab kohus vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate asjade läbivaatamisel tegema lahendi, mis esmajoones lähtub lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lähtudes eeltoodust, vanemate seletustest, omavalitsuse seisukohast ja lapse esindaja arvamusest, kohus leiab, et on põhjendatud ja lapse huvides, et isikuhooldusõigus lapse elukoha määramise osas kuuluks lapse emale. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. 3
(4)Sirje Õunpuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.