Obsah (10)

§ 69§ 5§ 121§ 199§ 64§ 68§ 65§ 75§ 44§ 218

1– 14-5411 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2016. a, Tallinn Liivalaia kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-14-5411 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekret

§ 69

lg 6,

§ 5lg 2, Kr

MS § 432 lg 34 alusel pöörata täitmisele Aleksandr Ussanovile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.09.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 7 (seitse) kuud ja 6 (kuus) 2 päeva vangistust.
2. Lugeda Aleksandr Ussanovi karistuse kandmise alguseks 20.03.
3. a.
4. KrMS § 180 alusel mõista Aleksandr Ussanovilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB, EE932200221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „Aleksandr Ussanov, kohtuasi nr 1-14-5411, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada süüdimõistetu prokurörile, XXXVanglale kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Aleksandr ja Ussanovile, Ida-Harju Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.09.
5. a kohtuotsusega tunnistati Aleksandr Ussanov süüdi

§ 121

järgi ja karistati teda 6-kuulise vangistusega ja

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8 järgi ja karistati teda 3-kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 9-kuuline vangistus. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistati Aleksandr Ussanovi 6-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 6 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub 5 kuud ja 24 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.02.2011.

a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud ja 22 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 10 kuud ja 22 päeva 644 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohustati Aleksandr Ussanovi täitma

§ 75

lg 1 p 1- 6 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohtuotsus jõustus 19.09.

1. a. XXXVangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja esitas 19.11.
2. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles ta taotleb Aleksandr Ussanovi karistuse täitmisele pööramist

§ 69lg 6 alusel.

Taotluse kohaselt Aleksandr Ussanov hoiab kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest. Ajakava kohaselt pidi ta töötama MTÜ-s XX XXX ja nädalavahetuseti XXX, kuid seisuga 19.12.

1. a ei ole ole Aleksandr Ussanov üldkasulikku tööd tegema asunud. Samuti ei ole ta informeerinud kriminaalhooldajat ega oma tööandjat teda takistavatest asjaoludest. Narva talituses tegi A. Ussanov üldkasulikku tööd 2kuul: oktoobris
2. a 8 tundi ja märtsis
3. a – 84 tundi. Kriminaalhooldusalusele tehti Narvas 2 kirjalikku hoiatust üldkasuliku töö tundide ajagraafiku järgi mittetegemise tõttu. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna Aleksandr Ussanov ei ole täitnud 3 kohtuotsusega talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Harju Maakohtu 30.11.
4. a kohtumäärusega kuulutati Aleksandr Ussanov tagaotsitavaks ja ta peeti kinni 20.03.
5. a. Kriminaalhooldaja taotles kohtuistungil Aleksandr Ussanovi karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune ei ole täitnud kriminaalhoolduse kohustusi nõuetekohaselt, tal on tegemata 552 tundi üldkasulikku tööd. Isik ilmus viimati registreerimisele 10.11.
6. a ning üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaeg lõppes 18.03.
7. a. Kriminaalhooldusalusele võimaldati vastavalt tema soovile teha üldkasuliku töö tunde ka nädalavahetustel Jüris, kuid isik ei ilmunud sinna mitte ühelgi korral kohale. A. Ussanov vahetas ka elukohta kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta töötas, et raha teenida ning tal ei olnud võimalik sõita Jürisse üldkasuliku töö tunde tegema. Taotleb võimaldada tal teha üldkasuliku töö tunde 1- 2 kuud edasi või karistada teda tingimisi vangistusega. Kriminaalhooldajaga ei ole ta ühendust võtnud, kuna tal telefon varastati. Teatas, et vahetas elukohta ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata. Ta taotles võimaldada tal teha üldkasuliku töö tunde nädalavahetustel ja selleks ta pidi minema Jürisse, kuid tal ei olnud sinna sõiduks sõiduraha. Kohtuistungile ei ilmunud ta seetõttu, et ei saanud kutseid kätte, kuna ei elanud enam XXX tänaval Tallinnas. Ta ei ole kriminaalhooldusest kõrvale hoidunud, vaid töötas ainult oma põhitöökohas. Kaitsja taotleb kohtuistungil Aleksandr Ussanovi karistuse mitte täitmisele pööramist, vaid anda kriminaalhooldusalusele võimalus teha üldkasuliku töö tunde edasi. Taotleb pikendada tema üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaega mõne kuu võrra.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. KrMS § 432 lg 34 kohaselt, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldaja, süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Aleksandr Ussanovile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.09.

1. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud ning osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et Aleksandr Ussanov hoidis kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest. Ajakava kohaselt pidi ta töötama MTÜ-s 4 Jalgpalliklubi XXXKalev ja nädalavahetuseti XXX, kuid Aleksandr Ussanov ei asunud üldkasulikku tööd tegema. Samuti ei informeerinud ta kriminaalhooldajat ega oma tööandjat teda takistavatest asjaoludest. Narva talituses tegi A. Ussanov üldkasulikku tööd 2-kuul: oktoobris
2. a 8 tundi ja märtsis
3. a – 84 tundi, kuid Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnas mitte ühegi tundi. Kriminaalhooldusalusele tehti Narvas 2 kirjalikku hoiatust üldkasuliku töö tundide ajagraafiku järgi mittetegemise tõttu. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna Aleksandr Ussanov ei ole täitnud kohtuotsusega talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Aleksandr Ussanov ei ilmunud ka kohtuistungile ning kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Aleksandr Ussanov selgitas kohtuistungil, et ta ei teinud üldkasuliku töö tunde, kuna ta töötas põhitöökohal ning Jürisse sõitmiseks ei olnud tal raha. Samuti varastati temalt telefon, mistõttu ei olnud tal võimalik kriminaalhooldajaga ühendust võtta. Kohtu hinnangul on põhjendatud Aleksandr Ussanovi karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Viru Maakohus näitas 11.09.
4. a kohtuotsusega Aleksandr Ussanovi suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Aleksandr Ussanov ei ilmunud peale 10.11.
5. a registreerimistele kriminaalhooldusosakonda ning ei alustanudki Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnas arvel olles üldkasuliku töö tundide tegemist. Samuti oli kriminaalhooldusalune kohtu poolt tagaotsitav üle 3 kuu. Kriminaalhooldusaluse selline käitumine näitab tema poolt täiesti ükskõikset suhtumist kohtu poolt talle määratud karistuse täitmisesse. Ning vastavalt seadusele tehakse üldkasuliku töö tunde vastavalt kokkulepitud ajakavale, mitte kriminaalhooldusaluse soovide ja tujude kohaselt. Kriminaalhooldusalune ei ole kohtule esitanud mitte ühegi mõjuvat põhjust või asjaolu, miks tal ei olnud võimalik täita kriminaalhoolduse nõudeid alates
6. a detsembrikuust. Kohtu hinnangul ei ole otstarbekas pikendada Aleksandr Ussanovile üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaega, kuna ta tegi üldkasuliku töö tunde viimati 1 aasta tagasi ehk
7. a märtsikuus. Lisaks kriminaalhooldaja võimaldas isikule teha üldkasuliku töö tunde lausa kahel töökohal, kuid isik ei ilmunud mitte ühelgi korral tööd tegema. Lisaks vahetas A. Ussanov ka oma elukohta kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata ning isegi teda informeerimata sellest. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on Aleksandr Ussanovi suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Aleksandr Ussanovile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.09.
8. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 7 kuud ja 6 päeva vangistust

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et Aleksandr Ussanovi suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Analüüsides täitmisele pööratavat Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.09.2014. a kohtuotsust 1-14-5411 leiab kohus, et on olemas alused Aleksandr Ussanovile mõistetud karistuse vähendamiseks

§ 199lg 2 p 5, 7, 8 järgi.

Kohus selgitab, et 01.01.2015. a kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioonis on seadusandja teinud muudatuse

§ 44

lg-s 2 ning suurendanud miinimumpäevamäära 10 euroni, mis omakorda tegi muudatuse väär- ning kuritegude kvalifitseerimisel. Sellest lähtuvalt

§ 218lg.

1 põhiselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja 5 omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 218lg.

4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Muudatusest lähtuvalt on varavastane süütegu, mille rahaline väärtus ei ületa 200 €, karistatav väärteokorras. Kuna Aleksandr Ussanov tekitas oma teoga, mis kvalifitseeriti

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8 järgi kahju 71,10 €, mis on vähem kui 200 €, siis on süütegu karistatav väärteokorras, mitte kriminaalkorras. Ning seetõtt kuulub Aleksandr Ussanovile mõistetud vangistus – 10 kuu ja 22 päeva vähendamisele

§ 199lg 2 p 5, 7, 8, Kr

MS § 238 lg 2 järgi mõistetud karistuse 2 kuu vangistust võrra. Analüüsides Viru Maakohtu 11.09.2014. a kohtuotsust 1-14-5411 Aleksandr Ussanovile

§ 121järgi mõistetud karistuse vähendamiseks puuduvad.

Kohus selgitab, karistusseadustiku 01.01.2015.a jõustunud redaktsiooni kohaselt sätestab

§ 121

lg 1, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Varasemalt kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt oli

§ 121

järgi kuriteo toimepannud isikut võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Aleksandr Tretjakovi tegu, mis oli kvalifitseeritud

§ 121

järgi, on jätkuvalt karistatav ka praegu, s.o tegu on kaetud

§ 121

lg-s 1 sisaldava koosseisuga, mille eest on võimalik karistuseks mõista kuni 1-aastane karistus. Ehkki alates 01.01.2015 kehtima hakanud

§ 121

lg 1 lühendab sama teo eest ettenähtud vangistuse pikkust, puuduvad kohtu hinnangul alused Aleksandr Ussanovile mõistetud karistuse muutmiseks ja vähendamiseks, samuti tema vabastamiseks. A. Ussanovi karistati selle paragrahvi järgi vangistusega 4 kuud, mis jääb alates 01.01.2015. a kehtiva

§ 121lg 1 sätestatud sanktsiooni määradesse, seega puudub alus A.

Ussanovi suhtes

§ 121

järgi kvalifitseeritud kuriteo osas karistuse vähendamiseks või tema karistusest vabastamiseks. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/