a. Kohustada Alexander Shpeti täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxx-xx xxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
lg 2 p 2, 21, 4 alusel määrata Alexander Shpetile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus Alexander Shpeti suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Alexander Shpet karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Alexander Shpet on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.12.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-11693
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 4 kuud vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 05.08.2010. a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 21.06.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 21.02.2016. 17.02.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Alexander Shpeti ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Alexander Shpeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur toetab Alexander Shpeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokurör toob välja positiivsena asjaolu, et viimased distsiplinaarkaristused on määratud peaaegu aasta tagasi. Isik on parandanud oma käitumist ja suhtumist. Isik on väga tublilt osalenud vangla poolt pakutavates programmides ja nõustamistes. Käitumise osas vaikne ja rahulik. Kõik see näitab, et isik püüab enda suhtumist ja käitumist muuta seaduskuulekaks ja on lootus, et tal see ka õnnestub. Elukoht vanemate juures tagatud, 2 alaealist last, sotsiaalne tugi seega olemas ja sellest võib abi olla tavaellu tagasipöördumisel. Oht võib tuleneda narkosõltuvusega abikaasast ja kriminaalse taustaga tuttavatest. Prokurör leiab, et kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on antud isiku puhul vajalikud, vangla poolt soovitatud lisakohustused maandavad riske. Ülejäänud karistusajaks 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Alexander Shpet temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Alexander Shpetil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused Alexander Shpeti tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Alexander Shpet on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Praegu kannab Alexander Shpet karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, varasemal kahel korral on teda samuti karistatud narkokuritegude eest. Käesolev kuritegu on toime pandud varasema, 05.08.2010. a Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-10-8649 määratud katseajal. Karistuse kandmise ajal on Alexander Shpeti puhul märgata positiivseid muutuseid. Alexander Shpeti osalemisele taasühiskonnastavas tegevuses on antud positiivne hinnang. Ta on käinud psühholoogilisel nõustamisel, õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“ ning osalenud tööhõives. Kõik need läbitud tegevused võiksid toetada isiku paremat toimetulekut pärast vabanemist. Kuigi Alexander Shpeti käitumine ei ole vanglas laitmatu olnud, on kõik rikkumised toime pandud juba peaaegu aasta tagasi, mis näitab, et isik on huvitatud oma käitumise parandamisest ning võiks ka vabaduses õiguskuulekalt toime tulla. Lisaks eelnevale toetavad Alexander Shpeti ennetähtaegset vabastamist ka vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetavale on garanteeritud elukoht ning ametlikuks sissetulekuks on esialgu töövõimetuspension. Alexander Shpet töötas varem keevitajana ettevõttes xxxx xxxxxx ning loodab vabanemise korral taas sinna tööle asuda. Alexander Shpeti suhted lähedastega on toetavad. Abikaasa, kes on narkosõltlane, on käesolevaks ajaks vabanenud vanglast ennetähtaegselt. Kinnipeetava sõnul abikaasa uimasteid enam ei tarvita ning käib ametlikult tööl. Abielust on sündinud kaks last. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Alexander Shpeti ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on põhjendatud. Kohtu hinnangul on Alexander Shpet endale praeguseks teadvustanud kuritegude toimepanemise põhjuseid ja tagajärgi ning läbi individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste on tegeletud kuriteoriskide maandamisega. Kohtu arvates võiks ülejäänud karistusajaks 3
a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Alexander Shpet ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Alexander Shpetile katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata
lg 2 p 4 alusel Alexander Shpetile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.