Obsah (6)

§ 175§ 317§ 187§ 173§ 174§ 162

Tsiviilasi nr 2-15-14557 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasi K.K. hagi A

§ 175lg 1 mõttes.

1. Välja mõista A.K. menetluskulu 400 (nelisada) eurot K.K. kasuks. Kaja esitamine
2. Hagi ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 317lg 1 p 1 kohaselt Ametlike Teadaannete kaudu hiljemalt 19.12.2015.

a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 1 Tsiviilasi nr 2-15-14557 sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine 11. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

1. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
2. K.K. (hageja) ja A.K. (kostja) abiellusid 06.04.
3. Abielu ajal soetasid nad ühisvaraks
4. Hoonestatud kinnistu asukohaga XXXX, registriosa nr. XXXX ning
5. Abielu kestel võtsid nad 02.05.2007 pangalaenu ja sõlmisid selleks laenulepingu nr. L070023592 maja rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks, samuti Hansa laenude refinantseerimiseks. Mõlemad, nii hageja kui kostja, on laenusaajad. Laenujääk seisuga 06.07.2015 on 50 140.88 €. Poolte abielu lahutati 16.11.
6. Hagejale ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht. Kuna kinnistul olev elamu on suuresti ehitusjärgus ja hagejal ei ole rahalisi vahendeid kinnistu kasutamiseks, elamu valmisehitamiseks, halveneb pidevalt poolelioleva elamu tehniline seisukord (eelkõige puudub katus) ning seetõttu väheneb kogu kinnistu turuväärtus. Ainus võimalus selle vältimiseks on kaasomand kinnistule lõpetada ning kinnistu müüa avalikul enampakkumisel. Müügist saadud rahast on võimalik tasuda osa pangalaenust. Ülejäänud pangalaenu tagasimaksmise kohustus tuleks jagada poolte vahel võrdsetes osades. Seega soovib hageja ühisvara jagada. Hagejal ei ole võimalik jagada ühisvara poolte kokkuleppel, sest hagejal ei ole teada kostja viibimiskoht.
7. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on jagada poolte ühisvara avalikul enampakkumisel ning saadud tulemist täita laenulepingust nr. L070023592 tulenev võlgnevus. 2 Tsiviilasi nr 2-15-14557 Poolte ja SEB panga vahel sõlmitud laenulepingust nr L070023592 tuleneva laenukohustuse osas selgitab kohus pooltele järgmist: Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-38-14 märkinud, et PKS § 38 esimese lause järgi tuleb ühisvara jagades ühisvaral lasuvad kohustused täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Abikaasade laenulepingust tulenevat solidaarkohustust saab pidada ühisvaral lasuvaks kohustuseks PKS § 38 mõttes, kuna nimetatud kohustuse täitmise eest vastutavad abikaasad PKS § 33 lg 1 p 2 järgi nii oma lahusvaraga kui ka ühisvaraga täies ulatuses. Ühisvara jagades tuleb perekonnaseaduse mõtte kohaselt üldjuhul eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist PKS § 38 esimese lause esimese alternatiivi järgi, sest siis saab võlausaldaja nõue rahuldatud ja abikaasad vabanevad solidaarkohustusest. Solidaarse vastutuse jätkumine pärast abikaasade ühisvara jagamist ei teeni täielikult ühisvara jagamise eesmärki, kuid on PKS § 38 esimese lause teise alternatiivi järgi siiski võimalik. Seejuures juhib kolleegium tähelepanu, et abikaasade solidaarkohustuse jagamisel ei ole üldjuhul tähendust suhetes võlausaldajaga ning nimetatud jagamine puudutab üksnes abikaasade kui solidaarvõlgnike omavahelisi suhted võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 mõttes. Sellest tulenevalt jäävad abikaasad ka pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist võlausaldaja ees üldjuhul solidaarselt vastutama. Selleks, et abikaasad vabaneksid omavahel solidaarkohustust jagades solidaarvastutusest võlausaldaja ees, peab võlausaldaja nõustuma kohustuse üleminekuga ühele abikaasale või muul viisil kohustuse omavahelise jagamisega VÕS § 175 lg 2 mõttes, millele viitab ka PKS § 38 teine lause. Seega ei puuduta abikaasade vahel solidaarkohustuse jagamine üldjuhul võlausaldaja nõudeõigust ning ka pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist võib võlausaldaja nõuda VÕS § 65 lg 1 järgi kummaltki abikaasalt kohustuse täielikku täitmist. Solidaarkohustuse täitnud abikaasale läheb aga VÕS § 69 lg 2 järgi üle võlausaldaja nõue teise abikaasa vastu osas, mis tulenevalt abikaasade omavahelisest suhtest ületab talle endale langevat osa (vt ka Riigikohtu
8. aprilli
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-03, p 11). Menetluskulude jaotus 15.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohtu hinnangul oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kohtusse tulemise on põhjustanud kostja käitumine. Hageja on esitanud menetluskulude taotluse 540 euro hüvitamiseks. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 240 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja sisu ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 100 eurot (

§ 175

lg 1).

§ 174

lg-st 1 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 400 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja 100 eurot õigusabikulude eest). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3