Obsah (4)

§ 384§ 418§ 390§ 4081

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2016, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-09-17259 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlus

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu
2. septembri
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-17259 tunnistati Egon Jaeger (praeguse nimega Don-Maximilian Jaeger) süüdi KarS § 263 p 1 järgi ning teda karistati vangistusega 7 aastat 3 kuud ja 9 päeva. Otsusega mõisteti välja ka menetluskulud 10 952,10 Eesti krooni. Otsus jõustus
4. detsembril
6. D.-M. Jaeger esitas Tartu Maakohtule avalduse täiteasjas nr 119/2011/315 menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks

§ 418lg 2 p 2 ja lg 2 alusel.

Tartu Maakohus jättis

1. märtsi 2016 määrusega taotluse läbi vaatamata, ent tühistas selle määruse oma
2. märtsi
3. a määrusega ja jättis rahuldamata D.-M. Jaegeri avalduse menetluskulude täitmisele pööramisest loobumiseks.
4. Maakohus leidis, et D.-M. Jaegeri avalduses toodud asjaolud ei anna alust tema avalduse rahuldamiseks. Sellest ei nähtub mõjuvaid põhjuseid ega teisi kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud asjaolusid, millest tulenevalt saaks sissenõudmisest loobuda. Ainuüksi karistuse kandmisel viibimist ja ebapiisavat tööhõivet ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks.
5. Kinnipeetavate rahaliste vahendite andmebaasi andmetel olid D.-M. Jaegeri sissetulekud vanglas (perioodil
6. märts 2015-
7. märts 2016) 557,92 eurot ja väljaminekud 574,73 eurot. Sellest moodustas ca 280 eurot kinnipidamine nõuete fondi, 112 vabanemise fondi ja ca 180 eurot kasutas kinnipeetav kauplusest sisseostude tegemiseks ja kasutas oma äranägemisel.
8. Täiteasjade registri andmetel on D.-M. Jaegeri suhtes täitmisel 7 täiteasja, neist enamike puhul on põhinõue täidetud või nõuded aegunud. Ka täitekulusid on D.-M. Jaeger osaliselt tasunud. Kõnealune täiteasi on ainus, mille puhul on täies ulatuses tasumata suur põhinõue (ligi 700 eurot). Seega on alusetud D.-M. Jaegeri väited selle kohta, et tal on tasumata nõudeid üle 4000 euro. Pigem nähtub eeltoodust, et D.-M. Jaegeril on olnud võimalus tasuda nii põhinõudeid kui ka täitekulusid (sh vangistuse ajal). Ei saa väita, et tema majanduslik seis on sedavõrd raske, et tal puudub edaspidi mõistlik võimalus menetluskulude tasumiseks. Arvestades, et nelja täiteasjaga seotud nõuded on osaliselt või täielikult tasutud, ei saa pidada D.-M. Jaegerit maksevõimetuks isikuks. Ta on teeninud vanglas sissetulekut ja ei saa välistada, et ta saab asuda tööle ülejäänud karistusaja jooksul või leiab töökoha vabanedes.
9. Täiteasjade väljatrükilt nähtub, et D.-M. Jaegeri suhtes on kõik täitemenetlused algatatud ja vastavad lahendid tehtud enne Tartu Maakohtu
10. septembri 2010 otsust. Korduvate õigusrikkumiste toimepanemine on olnud D.-M. Jaegeri teadlik valik. Nõuded tulevad D.-M. Jaegeri kuritegudega menetletavatest kuludest. Seetõttu oli avaldaja teadlik oma majanduslikust seisust ja tema vastu esitatud nõutest juba ajal, mil ta otsustas jätkata kuritegude toimepanemist. Ta pidi endale ka aru andma, et uue kriminaalasja menetlemisega kaasnevad menetluskuld raskendavad varasemate nõuete täitmist.
11. Menetluskuludest vabastamine oleks ilmselgelt ka sissenõudja ehk riigi huve mittearvestav. Süüdimõistetu on ise oma käitumisega loonud olukorra, et iga kriminaalasja menetlemisega kaasnevad menetluskulud, mis jäävad üldreeglina süüdimõistetu kanda ja tal tuleb selle eest ka vastutada. Kohtu hinnangul täitmisel olev üks nõue D.–M. Jaegeri resotsialiseerumist ei ohusta. MÄÄRUSKAEBUS
12. Maakohtu määruse vaidlustas D.–M. Jaeger, kes taotleb rahuldada tema kaebus menetluskulude täitmisele pööramisele loobumisest. Ta märgib, et tema arvele on raha kandnud eraisikud, kes selleks kohustust ei oma. Raha kulub vangla kaupluses hügieenitarvete ostmiseks, samuti igakuiselt elektriseadme kasutamise eest (2,37 eurot). Nõuete täitmist on osaliselt võimaldanud PPA poolt haldusasjas nr 3-11-700 kohtutäiturile üle kantud raha. D.–M. Jaeger märgib, et ta on maksejõuetu isik. Vangla on D.–M. Jaegerile pakkunud vaid majandustöid palgaga 64 senti tunnis, millest 32 senti läheb nõuete tasumiseks. Sellise palgaga kuluks nõuete täitmiseks kümneid aastaid. Ka vabanedes on D.–M. Jaegeril probleeme töö leidmisega, sest tal puudub tööharjumus. Ka väide, et D.–M. Jaeger leiab vangistuses viibides tööd, ei ole arvestatav. Pea kuue aasta jooksul ei ole D.–M. Jaegerile arvestatavat tööd pakutud. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja D.–M. Jaegeri kaebusega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 10.

§ 418

lg 1 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui: 1) süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele; 2) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist; 3) esinevad käesoleva

§-s 416 sätestatud asjaolud.

§ 418

lg 2 järgi

§ 418

lg-s 1 sätestatud alustel võib täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest. 10.1 Ringkonnakohus leiab, et arvestades D.–M. Jaegeri karistusaja pikkust, on ennatlik rääkida isiku resotsialiseerumise takistamisest. Ehkki D.–M. Jaegeril puudub võimalus käia vanglas hästitasustataval tööl, tuleb arvestada, et ka isiku vajadused (toit, riided, eluase) rahuldab kinnipidamise ajal riik. Samuti ei tähenda isiku sissetulekute vähesus vangistusasustuses töötamise ajal ilmtingimata seda, et tal puuduvad muud võimalused oma võlgnevuste tasumiseks. Näiteks võib isikul olla väljaspool kinnipidamisasutust vara või saavad teda toetada lähedased. Käesolevas asjas on ka D.–M. Jaeger ise märkinud, et lähedased toetavad teda vangistuses viibimise ajal. 10.2 Kummastav on D.–M. Jaegeri väide, et ka vabanedes on tal probleeme töö leidmisega, kuna tal puudub tööharjumus. Arvestades, et D.–M. Jaegeri näol on tegemist noore tööjõulise mehega, puudub igasugune alus arvata, et ta ei leiaks endale vabanemisel töökohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et D.–M. Jaegeri menetluskuludest vabastamine oleks ilmselgelt vastuolus ka sissenõudja huvidega. Samuti leiab apellatsioonikohus, et menetluskuludest vabastamine ei täidaks ka D.–M. Jaegeri resotsialiseerimise huve – isik on ise oma käitumisega tinginud nõuete tekkimisega. Maakohus märkis õigesti, et avaldaja oli teadlik oma majanduslikust seisust ja tema vastu esitatud nõutest juba ajal, mil ta otsustas jätkata kuritegude toimepanemist. 11. Eeltoodust ja juhindudes

§ 390ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11.

märtsi 2016 määrus jätta muutmata ja D.–M. Jaegeri kaebus rahuldamata. 12. D.-M. Jaeger on esitanud taotluse asendada lahendis tema nimi ja isikukood initsiaalidega. 12.1

§ 4081

lg-s 1 kehtestatud üldpõhimõtte kohaselt on kohtulahend kriminaalmenetluses avalik. Lõike 2 kohaselt avalikustatakse avaldatud kohtulahendis süüdistatava nimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg.

§-st 4081 tuleneb nõue, et avaldatavas lahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja isikukood, viimase puudumisel sünniaeg. Erandi näeb seadus ette üksnes alaealise süüdimõistetu puhul ja teiste isikute osas, kelle nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide ja tähemärkidega. Isiku elukohta ei avalikustata samuti. 12.2 Lisaks piirab seadus arvutivõrgus avalikustamise kättesaadavust

§ 4081

lg-tes 3 ja 4 sätestatud juhtumitel.

§ 4081

lg 3 kohaselt ei tohi isik olla tuvastatav juhul, kui otsuses kajastuvad delikaatsed isikuandmed või isikuandmed, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang. Sellisel juhul avalikustab kohus kas omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. Lõikes 3 sätestatud juhtudel peab olema taotlus esitatud kohtule enne kohtulahendi tegemist. 3 12.3 Delikaatsete isikuandmete määratluse sätestab isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg

1. D. M. Jaeger ei ole oma taotluses selgitanud, miks ta soovib lahendis enda andmete asendamist ja mitteavalikustamist. Tartu Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a lahend ei sisalda andmeid, mis võiksid olla hinnatavad delikaatsete isikuandmetena või andmetena, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang. Seetõttu tuleb D.–M. Jaegeri taotlus isikuandmete ja isikukoodi asendamiseks jätta rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas 4