lõike 2 ja § 433 lg 1 ja 2 sätetele lühendavad pooled kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. Pooled paluvad kohtul kohtumäärusega tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust hageja XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX, Swedbank AS-is. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses 2 2-15-7613 asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Harju Maakohtu menetluses on XXXhagi XXXja XXXvastu solidaarselt võlgnevuse 6 502.82 euro nõudes. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse 4 533.01 eurot ja seisuga 18.05.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 1969.81 eurot. 07.12.2015 on hageja esitanud taotluse suurendada hagi nõuet 909.03 euro võrra. 28.12.2015 kostjate vastuses nõude suurendamisele leidsid kostjad, et nõude suurendamine on alusetu. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi aja 29.03.2016, kus pooled esitasid kohtule kompromissi. Kompromissi kinnitamine Pooled esitasid 29.03.2016 kohtuistungil kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning asjas menetluse lõpetada. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Pooled on kohtule esitatud kirjalikus kokkuleppes kinnitanud, et on teadlikud
Menetluskulude jaotus
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine 3 2-15-7613 Pooled paluvad kohtul kohtumäärusega tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust hageja XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXX, Swedbank AS-is.
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Toimikust nähtub, et hageja on Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 14.05.2015 maksekorraldusega tasunud riigilõivu 450 eurot selgitusega „XXX hagi XXX ja XXX vastu võla saamiseks“ ning 15.12.2015 maksekorraldusega tasunud riigilõivu 25 eurot selgitusega „Täiendav riigilõiv XXX ts.asjas nr 2-15-7613“. Tsiviilasja nr 2-15-7613 hagihind on 6 502.82 eurot, seega RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on hagejal kohustus hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 450 eurot. Hageja on tsiviilasjas nr 2-15-7613 tasunud riigilõivu kokku 475 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada käesolevas menetluses hagi hinnalt tasumisele kuuluva riigilõivu, s.o 450 euro osas, ning hagejale tuleb tagastada tsiviilasjas nr 2-15-7613 hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 450 eurost pool, s.o 225 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb riigilõiv tagastada hageja XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS-is.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.