3-16-293/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.

1. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-293 Haldusasi V.F.´i kaebus Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirja, 28.12.2015 vaide tagastamise ja 28.12.2015 Tallinna Vangla käskkirja nr 1-1/135 peale. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus selle esitajale.
3. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. 25.11.2015 on Tallinna Vanglas registreeritud V.F. ´i vaie Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirja nr 20 „Tallinna Vangla kodukorra“ punktide 16.2.19 ja 12.2 kehtetuks tunnistamiseks ning 22.12.2015 vaide täpsustus. Vaide esitamise ajal kehtinud kodukorra punkti 16.2.19 kohaselt võib kinnipeetav ühe kaupluses käimise korra ajal osta maksimaalselt 4 pakki sigarette, sigarette on lubatud osata vaid suitsetaval isikul. Kodukorra punktis 12.2 on sätestatud, et kinnipeetavate tubakatooteid hoitakse vangla poolt selleks ettenähtud laegastes. Igale suitsetavale kinnipeetavale on ette nähtud isiklik laegas, milles on lubatud hoida vaid isiklikke tubakatooteid, muude ainete ja esemete hoidmine laekas on keelatud. Suitsetada soovivale kinnipeetavale väljastatakse jalutuskäigu alguses laekast maksimaalselt viis sigarett ilma pakita. Jalutuskäigu ajal sigarette lisaks ei väljastata. Vaide kohaselt on üks kord päevas jalutuskäigu ajal suitsetada liiga vähe. V.F.´i arvates peaks tal olema võimalik soetada vangla kauplusest 10 pakki sigarette ja tuletikud ning maha tuleks võtta viie sigareti piirang. Selliselt poleks tema õigused suitsetajana piiratud, sest suitsetamine maandab stressi ja peletab igavust. Suitsetamise piiramine süvendab vangistusega kaasnevaid kannatusi veelgi. Pideva nikotiini puuduse all on tervis halvenenud ja halveneb veelgi. V.F. tunneb suitsetamispiirangutes pikema aja jooksul elamise tõttu ennast nii moraalselt kui füüsiliselt alavääristatuna.
5. 28.12.2015 vaideotsusega tagastas Tallinna Vangla vaide, leides, et vaidlustatud kodukorra sätted kehtivad juba alates 1.02.2013 ning V.F. on pidevalt vangla vahendusel sigarette soetanud, mis tähendab, et ta oli regulatsioonist teadlik juba alates 1.02.
6. Seega sattus ta ka koheselt kodukorra piirangute mõjusfääri. Tallinna Vangla osundab, et 17.06.2013 tellimislehe andmetele on V.F. ostnud 4 pakki sigarette, mis tähendab, et ta oli kodukorra punktis 16.2.19 sätestatud piirangutest teadlik. V.F. esitas vaide mittetähtaegselt 25.11.2015 ning vaide esitamise tähtaja ennistamine ei ole võimalik.
7. 25.01.2016 saabus Tallinna Halduskohtule V.F.´i kaebus Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirja, 28.12.2015 vaide tagastamise ja 28.12.2015 Tallinna Vangla käskkirja nr 1-1/135 peale. Kaebusest nähtub selgelt kaebaja tahet vaidlustada kohtumenetluses ka kaebusele lisatud Tallinna Vangla 28.12.2015 käskkiri nr 1-1/135, millega on muuhulgas muudetud Tallinna Vangla kodukorra punkte 16.2.19 ja 12.2 selliselt, et suitsetaval kinnipeetaval on õigus osta ühe kaupluses käimise korra ajal 3 pakki sigarette ning suitsetada soovivale kinnipeetavale väljastatakse jalutuskäigu alguses laekast maksimaalselt kolm sigaretti ilma pakita. Kaebaja hinnangul ei pea viimati nimetatud käskkirja vaidlustamiseks eraldi kohtueelset menetlust läbima. Kaebaja leiab, et on esitanud kaebuse mõistliku aja jooksul (kolm aastat). Kaebaja palub lugeda kahjust teadasaamise hetkeks 23.11.2015, mil ta sai teada asjaolust, mis põhjustab vastuväidet.
8. 8.03.2016 kohtule esitatud vastuses kohtunõudele Tallinna Vangla ei nõustu, et Tallinna Vangla käskkirja nr 1-1/135 vaidlustamiseks ei eraldi kohtueelset menetlust läbima, kuivõrd nimetatud käskkiri muudab õiguseid, mille rikkumist kaebaja on vanglale esitatud vaides väitnud. Tegemist on eraldiseisva haldusaktiga, mida tulnuks vaidlustada eraldiseisvas menetluses hiljemalt 10.02.2016, kuivõrd käskkiri jõustus 11.01.
9. Kui hilisema haldusaktiga muudetakse varasema haldusakti mõningaid punkte, ei saa eeldada, et vaidlustades muudetavat haldusakti, vaidlustab isik automaatselt ka muutmiseks antud haldusakti. 24.11.2015 vaidega ei oleks kaebaja ka saanud faktiliselt 28.12.2015 käskkirja nr 1.1/135 vaidlustada, kuna nimetatut ei olnud vangla direktor vaide esitamise ajaks veel andnud, liiatigi ei olnud vastav käskkiri veel jõustunud. Kaebaja ei ole oma õigust selle käskkirja vaidlustamiseks tähtaegselt kasutanud. Kaebaja ei ole vaidlustanud tähtaegselt ka 31.01.2013 käskkirja. Seetõttu on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seejuures sama §-i lg 81 kohaselt, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg
11. Riigikohus on kohtuasja 3-3-1-78-13 määruse punktis 18 osundanud järgmist: „Kolleegium leiab siiski, et tõlgendades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 4 sätestatuga, tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust.“. Eelnimetatu tähendab, et kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides/taotluses esinenud puudused või ei esita vaiet/taotlust tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide või taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Riigikohus on korduvalt varasemas praktikas rõhutanud (halduskolleegiumi 28.04.2014 määrus asjas 3-3-1-78-13, p 20 ja halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-2-2-12 ning halduskolleegiumi
12. juuni
13. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8-9), et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus (või vaie) kohustuslikus kohtueelses menetluses. 2
14. Asja materjalide alusel on selge, et kaebaja esitas vaide Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjale 25.11.
15. Vaidlus puudub selles, et kaebaja vaidlustab käskkirja punkte, mis kehtivad alates 1.02.
16. Haldusmenetluseseaduse (HMS) § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Käesoleval juhul on selge, et kaebaja tarvitab sigarette. Kaebaja ei ole vaidlustanud vaideotsusest nähtuvat asjaolu, et ta on pidevalt sigarette vangla kauplusest ostnud. Seega oli ta ilmselgelt kauplusest soetamise ja jalutuskäigule väljastatava viie sigareti piirangutest teadlik alates nende kehtestamisest või vähemalt esmakordselt, kui ta ostis peale piirangute kehtestamist sigarette ja neid jalutuskäigu ajal tarvitas, so hetkest, mil ta sattus piirangute toimealasse. Vaideotsuses on juhitud tähelepanu, et kaebaja on 17.06.2013 tellimislehe alusel ostnud 4 pakki sigarette, mis viitab ilmselgelt sellele, et kaebaja oli piirangutest teadlik. Antud asjaoludel on ilmselge, et kaebaja on esitanud vaide vastustajale selle esitamise tähtaega oluliselt rikkudes.
17. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. HMS § 34 lg 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kohus nõustub vaide tagastamise dokumendis toodud põhjendusega, et vaide esitamise tähtaja ennistamine ei olnud antud juhul tulenevalt HMS § 34 lg-le 3 võimalik, sest ilmselgelt on esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast möödunud rohkem kui üks aasta. Seetõttu leiab kohus, et 25.11.2015 registreeritud vaie on tagastatud kaebajale õiguspäraselt.
18. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust 28.12.2015 Tallinna Vangla käskkirja nr 1-1/135 peale. Kohus ei saa pidada 31.01.2013 käskkirjale esitatud 25.11.2015 vaiet esitatuks ka 28.12.2015 käskkirja vaidlustamiseks. Asjaolu, et 28.12.2015 käskkirjaga muudeti vaidega vaidlustatud kodukorda ja selle punkte, ei tähenda, et automaatselt saaks lugeda vaidlustatuks ka hiljem tehtud kodukorra muudatust. Kaebaja pidanuks nimetatud käskkirja vaidlustamiseks esitama iseseisva vaide, mida kaebaja ei ole teinud. Seetõttu on nimetatud käskkirja osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
19. Kuna Tallinna Vangla on tagastanud 31.01.2013 käskkirjale esitatud vaide kaebajale kohtueelses menetluses õiguspäraselt, on antud juhul kohustuslik kohtueelne menetlus vangistusseaduse mõttes läbimata, st vangla ei ole kaebaja vaiet sisuliselt lahendanud. Kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata ka 28.12.2015 käskkirja vaidlustamiseks, kuivõrd kaebaja ei ole nimetatud käskkirja vaidlustamiseks vaiet vanglale üldse esitanud. Seeläbi ei ole kaebaja vaidlustatud küsimustes läbinud kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le 5 ning kaebajal ei ole õigust pöörduda kaebusega sama nõude osas halduskohtu poole. Kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Karin Kalmiste kohtunik 3