← Eesti

3-15-3101/11

Obsah (5)§ 184§ 182§ 116§ 158§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3101 Haldusasi E.P.i kaebus Sihtasutus Innove

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-3101 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. E.P. osales 27.09.2015 eesti keele C1-taseme eksamil ning tema sooritust hinnati 51 punktiga (maksimaalsest 100-st), sh kirjutamine 7 punkti, kuulamine 13 punkti, lugemine 15 punkti ja rääkimine 16 punkti.
  2. Haridus- ja Teadusministeeriumi vaidekomisjon leidis 20.11.2015 otsuses nr 4264 (tl 4), et eksamitöö on hinnatud vastavalt hindamisjuhendile ning jättis eksamitulemuse muutmata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  3. E.P. esitas 10.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 2), milles palub üle vaadata eksami suulise osa tulemused ning väljastada eesti keele C1-taseme tunnistus. Kaebaja ei ole nõus rääkimise osa eest saadud tulemusega, mida hinnati 16 punktiga 25-st. Suulise osa tulemus peaks kaebaja hinnangul olema vähemalt 25 punkti. Kuna kaebaja on politseiametnik, siis on tema töökeeleks eesti keel ning suheldes kolleegidega ja teiste inimestega, kelle emakeel on eesti keel, saab kaebaja kõigest aru ja nemad saavad aru kaebajast. Sama võib öelda dokumentide täitmise kohta (erinevad protokollid, ülekuulamised), mis peavad olema eesti keeles. Kaebaja ega tema töökaaslased ei usu, et kaebaja eesti keele oskus ei vasta C1-taseme nõuetele. Suulise osa tulemusi on hinnatud mitteobjektiivselt.
  4. Sihtasutus (SA) Innove palub 26.01.2016 vastuses (tl 22-24) jätta kaebus rahuldamata. 1) SA Innove viib eesti keele C1-taseme eksameid läbi Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel (volitusnorm tuleneb keeleseaduse § 24 lg-st 5). Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord on kehtestatud haridus- ja teadusministri 13.06.2011 määrusega nr 24 (määrus). Eksamitöö hindamise aluseks on SA Innove poolt määruse § 4 lg 2 alusel ettevalmistatud hindamisjuhend. 2) Määruse § 7 lg 1 kohaselt hindavad eesti keele oskust haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud eksami hindajad. Vähendamaks hindamise subjektiivsust hindavad eksaminandi suulist vastust teineteisest sõltumatult kaks hindajat. Kui hindajate poolt antud hindepunktid erinevad 4 või enama punkti võrra hinnatakse tööd kolmandat korda. 3) Kaebaja töövaldkonnaga seotud ettekanne oli teemal „Politsei igapäevatöö ohtlikkus ja ohu vähendamise võimalused“. Hindajad hindasid kaebaja ettekannet mõlemad 3 hindepunktiga 5-st võimalikust ning on toonud kaebaja ettekande puhul välja seda, et puudus kindel struktuur ja selge teemaarendus ning esinesid keelevead. Selleks, et kaebaja oleks saanud ettekande eest 4 või 5 hindepunkti oleks ta pidanud hindamisjuhendi kohaselt ülesande täitma üsna hästi või väga hästi. Hindajate hinnangul kaebaja seda ei teinud, seetõttu ei saanud ettekannet hinnata 4 või enama punktiga. Kaebaja ja kaaseksaminand vestlesid/arutlesid teemal „Järelmaksud ja liisingud“. Üks hindaja hindas kaebaja vestlust/arutlust 3 hindepunktiga ning teine hindaja 4 hindepunktiga 5-st võimalikust. Selleks, et kaebaja oleks saanud vestluse/arutelu eest 5 hindepunkti, oleks kaebaja pidanud suhtlema aktiivselt ja vilunult, arendama dialoogi ja püsima teemas, põhjendama seisukohti sisukalt ja köitvalt ning tooma asjakohaseid näiteid, arvestama vestluspartneri kõnekäitumisega, oskama kõnevooru haarata, hoida ja loovutada. Hindajate hinnangul kaebaja seda ei teinud, seetõttu ei saanud vestlust/arutelu hinnata 5 hindepunktiga. 2

(5)3-15-3101 4) Hindajate tööd ehk hindamisjuhendist kinnipidamist on hinnanud ka keeleseaduse (KeeleS) § 25 lg 2 alusel moodustatud vaidekomisjon, kes kaasas otsuse tegemiseks kolmanda eksperdi. Ekspert oli seisukohal, et hindepunkte ei peaks muutma. Vaidekomisjon asus ekspertide arvamusele tuginedes seisukohale, et kaebaja eksamitööd on hinnatud vastavalt juhendile ning puudub alus muuta kaebaja eksamitulemust. 5) SA Innove viis peale kaebuse esitamist läbi täiendava ekspertiisi. Ekspertiisi läbiviinud neljas ekperthindaja leidis, et eksami läbiviija ja mõlemad hindajad on lähtunud suulise osa hindamisel C1-taseme standardiseeritud hindamisjuhendist. Vajakajäämised ilmnesid ka eksaminandi ülejäänud eksamitööd analüüsides (kolm osaoskust: kuulamine, lugemine, kirjutamine). Eesti keele tasemeeksam, mis mõõdab keele nelja osaoskust, näitab, et eksaminand ei ole C1-taseme keelekasutaja. 6) Eksami suulise osa hindamisel ei ole rikutud hindamisjuhendit ning kaebaja suulist keeleoskust ei ole hinnatud ebaõiglaselt. Kaebaja väide, et tema töökoha suhtluskeeleks on eesti keel ja ta suhtleb igapäevaselt oma kolleegidega, ei ole asjakohane väide hindamaks keeleoskustaset C1-tasemega. C1-tase on vilunud keelekasutaja tase, kes mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust, oskab enda spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata, oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes, oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid mõtteid. KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kohus leiab, et E.P.i kaebus ei anna alust SA Innove kohustamiseks kaebaja 27.09.2015 eesti keele C1-taseme eksamit uuesti hindama ja eesti keele C1-taseme tunnistust välja andma.
  2. KeeleS § 24 lg-te 1 ja 3 kohaselt hinnatakse eesti keele oskust tasemeeksamil. Tasemeeksamite ülesehituse ning läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. KeeleS § 24 lg 1 alusel kehtestatud määruse § 3 lg 2 sätestab, et keeleoskustaset hinnatakse eesti keele A2-, B1-, B2- ja C1-taseme eksamitel. Määruse § 3 lg-te 1 ja 3 kohaselt kontrollitakse tasemeeksamil nelja osaoskust. Kuuldu ja loetu mõistmist ning kirjutamisoskust kontrollitakse kirjalikult ja rääkimisoskust suuliselt. Määruse § 7 lg-te 1, 2, 4 ja 5 kohaselt hindavad eesti keele oskust haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud eksami hindajad. Eksam on sooritatud, kui eksaminand on saanud vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. Hindajad vormistavad rääkimis- ja kirjutamisosa tulemused hindamisprotokollis. Eksameid korraldav asutus tagab eksamiosade sõltumatu hindamise ja tulemuste fikseerimise. Eksameid korraldavaks asutuseks on Haridus- ja Teadusministeeriumiga 01.08.2012 sõlmitud halduslepingu nr 10.1-8.2/12/624 alusel SA Innove. Eksami hindamise ja tulemuste fikseerimise kohta on SA Innove poolt koostatud hindamisjuhend. Hindamisjuhend koosneb kahest osast – eesti keele C1-taseme rääkimistesti hindamisjuhendist (tl 26-28) ja kirjutamistesti hindamisjuhendist. KeeleS § 23 lg 3 kohaselt võetakse kohustusliku keeleoskustaseme määramisel aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed, eesti keele C1-taseme eksam peab vastama keeleoskustaseme C1 kirjeldusele.
  3. Kaebaja on vaidlustanud enda eesti keele C1-taseme eksami tulemuse suulise osa sooritust puudutavas osas. 3
(5)3-15-3101 Hindamisjuhendi kohaselt (tl 26-28) hinnatakse suulise osa vestlust ja monoloogi eraldi hindeskaalal 0–5 ja mõlemad hinded kantakse protokolli. Hindajaid on kaks ning nende punktid liidetakse. Nii on testi eest võimalik saada kuni 20 punkti, mis teisendatakse skaalal 0–
  1. Erinevate hinnete korral (vahe 4 või enam punkti) hinnatakse tööd kolmandat korda. Hindamisjuhendis on toodud hindeskaala punktide lõikes üksikasjalikud hindamiskirjeldused (hindamisjuhendi tabel 2 ja tabel 1).
  2. Kaebaja eksami suulise osa sooritust hindasid kaks haridus- ja teadusministri 20.05.2013 käskkirjaga nr 227 „Eesti keele tasemeeksamite läbiviijate ja hindajate kinnitamine“ kinnitatud hindajat (hindamisprotokollid - tl 29 ja 31). Üks hindaja hindas kaebaja lühiettekannet 3 punktiga ja dialoogi 4 punktiga ning teine hindaja, kes oli ühtlasi eksami läbiviija, hindas nii lühiettekannet kui dialoogi 3 punktiga. Kokku hinnati suulise osa tulemust seega 13 punktiga maksimaalsest 20-st. Vastav tulemus teisendati 25 punkti skaalale, mis tähendab, et suulise osa tulemuseks oli 16 punkti. 9.

§ 158

lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus on seisukohal, et kaebaja tasemeeksami suulise osa hindajad ei ole eksinud kaalutlusõiguse piiride, eesmärgi või muude kaalutlusreeglite vastu. Kohtule ei nähtu, et hindajad oleksid kaalutlusõiguse piiridest väljunud, olulise asjaolu arvestamata jätnud, asjaolusid ebaõigesti väärtustanud või muid kaalutlusreegleid rikkunud. Hindajate pädevust kinnitab nende kandmine haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud tasemeeksamite läbiviijate ja hindajate nimekirja.

  1. Hindajate poolt kohtumenetluses esitatud selgitused hindamistulemuse kohta (tl 30 ja 32) on kontrollitavad kohtule esitatud eksami salvestise (vastustaja vastuse lisa 1) ning hindamisjuhendi hindamiskirjelduste alusel. Kohtul ei tekkinud salvestisi kuulates kahtlust, et hindajad lähtusid eksami ajal punkte andes samadest kaalutlustest, mis on kajastatud kohtule esitatud selgitustes. Samuti ei tekkinud kohtul salvestist kuulates veendumust, et kaebaja eksamisooritust oleks hinnatud hindamisjuhendit ja/või kaalutlusreegleid rikkudes.
  2. Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda hindajate objektiivsuses. Käesoleval juhul ei ole tegemist ka olukorraga, kus hindajate punktid erineksid oluliselt, mis võiks anda aluse kahelda ühe või teise hindaja objektiivsuses või hindamismetoodika selguses.
  3. Eksami hindajate arvamust on täiendavalt kontrollinud vaidekomisjoni poolt kaasatud kolmas hindaja ning kohtuvaidluse kestel neljas hindaja (tl 33 ja 34), kes mõlemad on kantud haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud tasemeeksamite läbiviijate ja hindajate nimekirja. Viimatinimetatud hindajad on lugenud kaebaja eksami suulise osa esmase hindamise hindamisjuhendile vastavaks. Seega toetavad kahe lisahindaja arvamused järeldust, et kaebaja suulise osa sooritust eksamil on hinnatud kooskõlas hindamisjuhendi kriteeriumidega.
  4. Kaebaja eksamitulemuseks oli kokku 51 punkti (sh suuline osa 16 punkti) 100-st. Selleks, et lugeda kaebaja sooritus suulise osa punkte arvestades eesti keele C1-tasemele vastavaks (vähemalt 60 protsenti võimalikust), pidanuks kaebaja saama suulises voorus maksimaalsed 20 punkti ehk neli korda 5-punkti (teisendatuna 25 punkti). Kohtu hinnangul ei anna asja materjalid alust järelduseks, et kaebaja suulise osa sooritus võis olla kõrgeima keeleoskuse taseme (C1) maksimumpunktidele vastav. 4

(5)3-15-3101 14. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et E.P.i tasemeeksami hindamine ja eesti keele C1 taseme tunnistuse väljastamata jätmine on toimunud kooskõlas KeeleS, määruse ja hindamisjuhendi regulatsiooniga. Seega jääb E.P.i kaebus rahuldamata. 15.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Kruusvee Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.