← Eesti

3-13-70171/87

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-13-701

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

3-13-70171 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Keskkonnaministeeriumi Läänemaa keskkonnateenistus väljastas 03.12.2001 AS-le Haapsalu Paekivi (pankrotis) loa nr LMKL-004 maavara kaevandamiseks Pusku karjääris, kehtivusega kuni 02.12.
  2. Loa kohaselt oli kõrgemargilise ehituslubjakivi ja –dolomiidi aktiivse varu suuruseks 243 tuhat m3 ja kaevandatava varu suuruseks 150 tuhat m
  3. Pärnu Maakohus kuulutas 02.09.2011 välja AS Haapsalu Paekivi pankroti. Keskkonnaameti HiiuLääne-Saare regiooni juhataja 02.12.2011 korraldusega nr HLS 1-15/423 pikendati kaevandamisloa nr LMKL-004 kehtivust kuni 03.12.
  4. Pankrotimenetluses 23.05.2012 korraldatud enampakkumise tulemusena omandas AS Haapsalu Paekivi (pankrotis) tervikvarad, sh kaevandamisload, OÜ Herion. OÜ Herion esitas 11.07.2012 Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile taotluse kaevandamisloa nr LMKL004 ümberregistreerimiseks OÜ Ungru Paekivi nimele. Taotlus rahuldati 15.08.2012 korraldusega nr 1-15/12/
  5. OÜ J. Viru Markšeiderbüroo teostas 02.08.2012 seisuga Pusku ehituslubjakivikarjääri markšeidermõõdistamise ning tuvastas, et ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru oli 63,5 tuhat m3, mäeeraldise piirist oli sügavuti ülekaevandatud 13,7 tuhat m3 ning külgnevalt ülekaevandatud 4,3 tuhat m
  6. Keskkonnaameti tellimusel teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus Pusku ehituslubjakivikarjääri kontrollmarkšeidermõõdistuse seisuga 24.10.2012 ning tuvastas, et kaevandamist on deklareeritud 145,3 tuhat m3 vähem ning mäeeraldise jääkvaru on 62,9 tuhat m
  7. Ajavahemikul 02.08.2012-24.10.2012 oli kaevandatud 0,6 tuhat m
  8. OÜ Ungru Paekivi esitas 30.10.2012 taotluse muuta kaevandamisloas nr LMKL-004 ehituslubjakivi kaevandatavaks varuks 63,5 tuhat m
  9. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja keeldus 20.02.2013 loa muutmisest. Keskkonnaameti 22.04.2013 kontrollaktis leiti, et OÜ-l Ungru Paekivi kuulub täiendavalt tasumisele maavara kaevandamisõiguse tasu aruandeperioodi
  10. a III kvartalis 460 230 eurot ja aruandeperioodi
  11. a IV kvartalis 4489,20 eurot. Keskkonnaameti 22.08.2013 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/13/12 kohaselt kuulub OÜ Ungru Paekivi poolt täiendavalt tasumisele maavara kaevandamisõiguse tasu aruandeperioodi
  12. a III kvartalis 347 652 eurot ja aruandeperioodi
  13. a IV kvartalis 4489,20 eurot. Keskkonnaminister jättis 28.11.2013 vaideotsusega OÜ Ungru Paekivi vaide rahuldamata. 2

(7)3-13-70171
  1. OÜ Ungru Paekivi esitas halduskohtule kaebuse ning palus tühistada Keskkonnaameti 22.08.2013 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/13/12 ja keskkonnaministri 28.11.2013 vaideotsuse nr 1-9/13/7816-
  2. Kaebuses leiti, et kaebaja ei vastuta AS Haapsalu Paekivi (pankrotis) poolt tasumata keskkonnatasude eest.
  3. Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium palusid jätta kaebus rahuldamata, jäädes oma haldusaktides avaldatud seisukohtade juurde.
  4. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.04.2015 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas Keskkonnaameti 22.08.2013 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/13/12 ja keskkonnaministri 28.11.2013 vaideotsuse nr 1-9/13/7816-3 osas, millega OÜ-d Ungru Paekivi kohustati tasuma maavara kaevandamisõiguse tasu aruandeperioodi
  5. a III kvartal eest 347 652 eurot. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata (p 1). Kohus jättis rahuldamata OÜ Ungru Paekivi taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks keskkonnatasude seaduse § 30 lg 1 suhtes (p 2) ning mõistis vastustajatelt solidaarselt kaebaja kasuks välja menetluskulud 5690 eurot (p 3). Vaidlus on selles, kas keskkonnatasu nõue läheb keskkonnatasude seaduses (KeTS) sätestatud erikorras pankrotimenetluses kohustusena üle pankrotipesast vara omandajale. Samuti on vaidluse all see, kas Keskkonnaamet on kõrgendatud määra alusel õigesti määranud
  6. a III kvartalis kaevandmisloaga lubatud määra ületades kaevandatud maavarakoguselt arvestatud maksusumma. Vaidlust ei ole selles, et keskkonnatasu võlg tekkis pankrotistunud AS Haapsalu Paekivi tegevuse tõttu ja enne, kui kaebaja sai kaevandusloa omanikuks. Keskkonnaamet vastavat võlanõuet seaduses sätestatud korras pankrotimenetluses võlausaldajana ei esitanud. Kaebaja omandas kaevandmisloa maapõueseaduse (MaaPS) § 44 korras selle ümbervormistamisel temale OÜ Herion 11.07.2012 taotluse alusel. OÜ Herion omandas AS Haapsalu Paekivi (pankrotis) varad pankrotimenetluses tervikvarana 23.05.
  7. Kehtivate õigusaktide pinnalt ei ole võimalik esitada kaebaja vastu nõuet AS Haapsalu Paekivi (pankrotis) keskkonnatasu võlgnevuse osas, mis oli tekkinud enne pankroti väljakuulutamist kaevandatud maavaravaru alusel. Keskkonnatasule kui avalik-õiguslikule rahalisele kohustusele kohaldatakse keskkonnatasude seadust ja maksukorralduse seadust (MKS). KeTS § 331 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et maavara kaevandamisõiguse tasu ja tasu maksja suhtes rakendatakse MKS-s sätestatut, kui KeTS-s ei ole ette nähtud teisiti. KeTS ei reguleeri keskkonnatasu maksmise kohustuse ülemineku küsimusi seoses pankrotimenetlusega. Maksukohustuse üleminekut reguleerib MKS. MKS § 31 lg 1 ja § 37 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 181 koostoimes reguleerib käesolevat olukorda pankrotiseadus (PankrS). MaaPS § 44 ei anna erinormi pankrotijuhtumite puhuks, vaid reguleerib õiguste ja kohustuste üleminekut tavapärase poolte kokkuleppe alusel toimuva õiguste ja kohustuste loovutamise korras. Kuna erinormi MaaPS-s ja KeTS-s ei ole, siis sarnaselt tavaliste maksunõuetega lõpevad pankrotivara omandamisel pankrotimenetluse käigus üle läinud varade ja õigustega seotud olnud tasumata keskkonnatasude tasumise kohustused ning need ei liigu pankrotivaraga kaasa. Seda kinnitab ka KeTS § 334 lg 3, mille kohaselt tuleb keskkonnatasu maksja pankroti väljakuulutamise korral esitada vastava aruandekvartali kohta kaks keskkonnatasu deklaratsiooni: pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta. Sellel saab olla vaid üks eesmärk: fikseerida võimaliku maksuvõla nõude aluseks olevad asjaolud ning tagada, et vastavaks tähtajaks tekkinud võlanõue oleks võimalik esitada pankrotimenetluses. Õige ei ole vastustajate soov lükata keskkonnatasu deklaratsioonide kogumise ja kontrollimise kohustust pankrotimenetluses kaebajale või OÜ-le Herion. Seadusest tuleneb Keskkonnaameti otsene kohustus nõuda deklaratsioonide esitamist ja 3
(7)3-13-70171 kontrollida nendes sisalduvate andmete õigsust. Vastustajal pidi pankrotimenetluse algatamise hetkeks olema kahtlus, et AS Haapsalu Paekivi on esitanud keskkonnatasude deklaratsioonides valeandmeid. Vaidlust ei ole selles, et 02.08.2012 teostatud markšeidermõõdistuse ajaks oli kogu väljastatud kaevanduslubadega lubatud kogus maavara kaevandatud ja kaevemahtusid isegi ületatud. Keskkonnaamet tellis omapoolse kontrollmõõdistuse ca kaks kuud hiljem. Seega ei ole õige vastustaja väide kontrollmõõdistuste tellimise ülimast keerukusest ja ajanõudlikkusest, mistõttu ei saanud neid tellida pankrotimenetluses deklareeritud kaevandamisandmete kontrollimiseks. Kuna keskkonnatasu maksmise kohustused ei lähe pankrotimenetluses üle, on põhjendamatu vastustajate seisukoht, et OÜ Herion loovutas pankrotivarana omandatud kaevandamisloa tavalise loovutamise (MaaPS § 44 lg 1) käigus kaebajale ning seetõttu ei kuulu PankrS kohaldamisele. Kuna keskkonnatasu maksmise kohustused ei läinud üle OÜ-le Herion, ei saanud need üle minna ka kaebajale. Seega tuleb
  1. a III kvartali osas kaebus rahuldada.
  2. a IV kvartali osas on maksusumma määratud õigesti. Kaebus kuulub rahuldamisele proportsioonis 347652:4489,2 kaebaja kasuks. Kaebaja on palunud menetluskuludena välja mõista riigilõivu 765 eurot ning esindajakulud 7274,64 eurot. Õigusabi mahtu ei saa pidada põhjendamatuks, samas on kaebajale õigusabi osutamisel rakendatud õigusteenuse keskmisest turuhinnast oluliselt suuremaid tariife, mida ei saa pidada õigustatuks. Kaebaja kasuks tuleb välja mõista 755 eurot riigilõivu ning 4935 eurot esindajakulude katteks. Kulud tuleb solidaarselt välja mõista mõlemalt vastustajalt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. Keskkonnaamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebus rahuldati. Keskkonnatasu nõude aluseks olev tegevus võis olla tehtud enne keskkonnaloa omaja pankrotti, kuid KeTS § 321 lg 3 kohaselt ei ole keskkonnakasutuse ajahetk oluline, kuivõrd riigil ei teki keskkonnakasutamise järgselt koheselt ega automaatselt isiku vastu sissenõutavat keskkonnatasu nõuet. MaaPS § 28 lg 4 kohaselt saab kaevandamisloa omanikuks pidada üksnes isikut, kellele on Keskkonnaameti poolt antud kaevandamisluba. Alles seejärel kvalifitseerub isik KeTS § 5 lg 1 ja lg 2 p 2 ning MKS § 6 lg 2 järgi eeldatavaks maavara kaevandamisõiguse tasu maksjaks. Keskkonnatasu nõue tekkis KeTS § 321 lg 3 järgi alles
  4. a III kvartalis peale 02.08.2012 teostatud markšeidermõõdistamist ning ajal, mil kaevandamisloa omanikuks oli OÜ Ungru Paekivi. Kui deklaratsiooni esitamise tähtaeg ei ole saabunud, ei saa maksuhalduril olla veel kahtlust, et maksukohustuslase poolt esitatud andmed ei vasta tõele. Kuna senine loa omanik oli kaevandamismahte deklareerinud vähemas ulatuses, puudus pankrotimenetluses nõude esitamise tähtpäeval Keskkonnaametil nõue, mida oleks võimalik pankrotimenetluses esitada. Keskkonnatasu nõue saab tekkida eelkõige deklaratsiooni alusel. Kohus on asunud väärale seisukohale, et keskkonnatasu puhul on tegemist tavapärase maksuga MKS mõttes. Tegemist ei ole klassikalise maksuga, vaid keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind. MaaPS § 39 sätestab selgelt, et KeTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt toimub üksnes tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamine ja maksmine. Muud keskkonnaloaga seotud õigused ja kohustused on reguleeritud eriseadustega, antud juhul MaaPS §-ga
  5. Kohaldada tuleb erinormi, mille kohaselt toimub loast tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek igal juhul. 4
(7)3-13-70171 Kohus leidis ebaõigesti, et PankrS § 42 järgi ning koostoimes KeTS § 334 lg-ga 3 saabub keskkonnatasu tasumise tähtaeg pankrotimenetluse väljakuulutamisega. Keskkonnaküsimuste otsustamisel tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist, mistõttu on keskkonnaõiguses lähenemine valdkonna eripärast tulenevalt teistsugune. Loodusvarade kasutusõigus on seotud üldiste piirangutega ning isikute põhiõiguslikud riived on sageli vältimatud. Eeltoodust lähtudes ei saa KeTS § 334 lg-s 3 sisalduvat kahe deklaratsiooni esitamise kohustust tõlgendada halduskohtu poolt tehtud viisil. Norm ei sea deklareerimist sõltuvusse mõõdistamise kohustusest, mistõttu ei ole välistatud, et tegelikult kaevandatav maavaravaru ja tasu nõue selgub alles hiljem. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas ta on jõudnud järeldusele, et tulenevalt KeTS aluspõhimõttest „kasutaja maksab“ on tasu määramise aluseks tegelikult kaevandatud maavara kogus, mistõttu ei saa vastav kohustus peale pankrotimenetlust üle kanduda kolmandatele isikutele. MaaPS § 44 sätestab selgelt, et loa omandajale lähevad üle nii loaga seotud õigused kui ka kohustused. Keskkonnaamet ei vastuta kaevandamismahtude kohta esitatud andmete õigsuse eest, samuti ei ole Keskkonnaamet keskkonnatasude sissenõudjaks. Seadusel ei põhine kohtu seisukoht, et kuna pankrotimenetluses peab võlausaldajaid kohtlema võrdselt, ei saa keskkonnatasust tulenevat nõuet esitada pankrotivara omandajale, vaid selle peab tingimata esitama pankrotimenetluses pankrotivõlgniku vastu. Asjakohane on ikkagi lähtuda MaaPS § 44 lg-st
  1. Lisaks saab ka MaaPS § 44 lg-st 4 järeldada, et loa loovutamisel lähevad uuele loaomandajale üle kõik loaga seotud õigused ja kohustused. Vastupidisel juhul oleks tegemist ausa konkurentsi rikkumisega. Kohus on põhjendamatult järeldanud, et Maa-ameti 2008, 2010 ja 2011 teostatud aerokontrolli andmete põhjal pidi Keskkonnaametil tekkima kahtlus AS Haapsalu Paekivi (pankrotis) poolt deklaratsioonides valeandmete esitamises. Pusku karjääri on aerokontrolli raames enne kontrollmõõdistamist kontrollitud
  2. ja
  3. aastal.
  4. a aerokontrolli kohta vastustajal andmed puuduvad.
  5. a aruande kohaselt veel otseseid kahtlusi ei tekkinud.
  6. a aerokontrolli aruanded jõudsid vastustajani 02.04.2012, seega alles pankroti väljakuulutamise järgselt. Pusku ehituslubjakivikarjäär valiti
  7. a kontrollmõõdistamise valimisse aerokontrolli infot ning Keskkonnaameti sisemisi kontrollmõõdistamise objekti valikukriteeriumeid arvestades. See ei olnud ajendatud loa omaniku mõõdistamise tulemustest. Vastustaja ei venitanud kontrollmõõdistuse tellimisega. Asjas ei olnud vaja tuvastada, millises ulatuses oli maavara kaevandatud enne pankrotimenetluse algust. Vaidlust ei ole selles, et
  8. a III kvartalisse määratud mahtude kaevandamine toimus enne pankrotimenetlust. Vaidlus on vaid selle kogusega seotud kohustuse ajalise tekkimise perioodi osas.
  9. Keskkonnaministeerium palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebus rahuldati. Keskkonnaministeeriumi põhiseisukohad kattuvad Keskkonnaameti apellatsioonkaebuses esitatuga.
  10. OÜ Ungru Paekivi palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Kaebaja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
(7)3-13-70171 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

Apellatsioonimenetluses ei ole esitatud uusi tõendeid või õiguslikke väiteid, mis vajaksid täiendavat analüüsimist. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

  1. Vastustajad on jätkuvalt seisukohal, et MaaPS § 44 lg-l 1 on erinormi tähendus, mis puudutab kaevandamisloa üleminekuga seotud õiguste ja kohustuste üleminemist loa omandajale. MaaPS § 44 lg 1 sätestab: kaevandamisloa omanikul on loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused ja kohustused loovutada isikule, kelle tegevusalaks äriregistri järgi on maavaravaru kaevandamine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega, mille järgi ei ole nimetatud sätte eesmärgiks reguleerida keskkonnatasude maksmise kohustust loa üleminekul pankrotimenetluse käigus. MaaPS § 39 reguleerib üheselt, et maavara kaevandamisõiguse tasu arvestatakse ja maksatakse KeTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. Mõiste „tasu arvestatakse ja makstakse“ hõlmab kõiki maksustamise aspekte ning ei ole põhjust eeldada, et küsimus sellest, kuidas toimub tasude maksmine juhul, kui kaevandamisload võõrandatakse tervikvarade hulgas pankrotimenetluses, jääb MaaPS § 39 normi reguleerimisalast väljapoole. KeTS § 331 lg 1 sätestab, et keskkonnatasude, sh maavara kaevandamisõiguse tasu suhtes rakendatakse MKS-s maksu kohta sätestatut, kui KeTS-s ei ole sätestatud teisiti. KeTS ei reguleeri nõuete üleminekut pankrotimenetluses. Keskkonnatasude erinevat kohtlemist muude maksukohustustega võrreldes ei saa tuletada üksnes keskkonnaõiguse üldpõhimõtetest. Maksustamise seisukohast ei ole oluline, kas maks või muu rahaline kohustus on ette nähtud riigipoolse vastusooritusega või ilma. Oluline ei ole, et kaebaja omandas kaevandamisloa OÜ-lt Herion MaaPS § 44 alusel. Kaebaja ei saanud omandada rohkem õigusi ja kohustusi, kui oli OÜ-l Herion. Kuna OÜ Herion sai loa omanikuks pankrotimenetluses, tuleb sellest lähtuda ka kaebaja õiguste ja kohustuste määratlemisel.
  2. Apellatsioonkaebustes on rõhutatud, et maksukohustus tekkiski alles pärast seda, kui kaebaja sai kaevandamisloa omanikuks, sest alles 02.08.2012 toimunud markšeidermõõdistamise ajal selgus, et varasemad deklaratsioonid olid ebaõiged. Loa omanikul on KeTS § 334 lg 1 kohaselt kohustus esitada keskkonnatasu deklaratsioon hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu
  3. kuupäevaks. AS-l Haapsalu Paekivi (pankrotis) oli kohustus esitada deklaratsioonides õiged andmed kaevandamiskoguste kohta ning tasuda vastavatelt mahtudelt ka ettenähtud keskkonnatasud. Asjaolust, et KeTS § 321 lg 3 kohaselt tuleb loa omajal mõõdistamise tulemuste põhjal teha mõõdistamise toimumise aruandekvartali keskkonnatasu deklaratsioonis tasaarveldus, ei saa järeldada, et see ongi esmase maksukohustuse tekkimise aeg. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtu poolt KeTS § 334 lg-le 3 antud tõlgendusega. Kui pankrotimenetlus ei omaks keskkonnatasude suhtes mingisugust mõju, oleks sisutu eelnimetatud normis toodud regulatsioon, mille kohaselt tuleb keskkonnatasu maksja pankroti väljakuulutamise korral esitada aruandekvartali kohta kaks keskkonnatasu deklaratsiooni: pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta. Seadusemuudatuse, millega vastav regulatsioon kehtestati, seletuskirjas ei ole muudatuse sisu ja eesmärki selgitatud. On vaid tehtud viide käibemaksuseadusele, kus on käibedeklaratsioonide osas ette nähtud sama regulatsioon. Eeltoodu pakub üksnes kinnitust, et seadusandja tahe ei ole olnud reguleerida keskkonnatasudega seonduvat erinevalt muudest maksukohustustest. 6

(7)3-13-70171
  1. Eelnevat silmas pidades ei ole määrav, kas ja millal tekkis Keskkonnaametil kahtlus, et AS Haapsalu Paekivi (pankrotis) on kaevemahtusid ebaõigesti deklareerinud. Samuti ei ole oluline, kui ajamahukas on kontrollmõõdistuste tellimine ja läbiviimine. Isiku rahalised kohustused riigi ees ei saa sõltuda eelnimetatud selgelt määratlemata alustest.
  2. Kuna apellatsioonkaebused rahuldamisele ei kuulu, jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Samas tuleb vastustajatelt välja mõista kaebaja menetluskulud (

§ 108lg 1).

Kaebaja esitas kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli apellatsioonimenetluses kantud esindajatasu suuruseks 2910 eurot. Kulude kandmine on tõendatud. Lisaks taotleb kaebaja seoses kohtuistungiga kantud esindajakulu hüvitamist summas 934,80 eurot. Kulude kandmine on tõendatud. Vastustajad vaidlevad kaebaja menetluskulude väljamõistmisele vastu. Istungieelse ettevalmistamisega seotud kulude osas (2,7 tunni ulatuses) on menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitatud hilinemisega. Vastavate kulude osas oleks nõutud dokumendid tulnud esitada juba kohtuistungil. Keskkonnaministeerium leiab, et temalt ei ole kulude väljamõistmine põhjendatud, sest vaidlus on seotud keskkonnatasu teatega ning vaideotsuse vaidlustamine oli sisutu.

§ 109

lg 1 sätestab muu hulgas, et kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Ringkonnakohus leiab, et selle sätte alusel saab taotleda ka kohtuistungiks ettevalmistamisega seotud kulude hüvitamist. Kuna ettevalmistus kohtuistungiks toimub reeglina vahetult enne istungi toimumist, ei oleks sellekohase arve esitamine ning tasumine kohtuistungiks ajaliselt võimalik. Keskkonnaameti poolt esitatud tõlgendus viiks ebamõistlikule tulemusele, kus menetlusosaline ei saakski kõigi kulude hüvitamist nõuda. Keskkonnaministeerium ei esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid halduskohtu poolt välja mõistetud kulude suuruse ja proportsiooni osas. Seega hindab ringkonnakohus hetkel vaid seda, kuivõrd on põhjendatud mõista Keskkonnaministeeriumilt välja kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud. Arvestades, et Keskkonnaministeerium oli apellandiks ning kaebaja pidi ka ministeeriumi apellatsioonkaebuse suhtes seisukoha kujundama, ei ole käesoleval juhul asjakohane hinnata vaideotsuse mõju kaebaja õigustele. Ringkonnakohus mõistab kaebaja kulud välja solidaarselt mõlemalt vastustajalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.