MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2016, Tartu Haldusasja number 3-15-3065 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla 31.08.
- a käskkirja nr 6-1/885 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17.12.
- a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.12.
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 31.07.2015 Viru Vangla direktorile taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks.
- Viru Vangla 31.08.
- a käskkirjaga nr 6-1/885 jäeti J. Reinomäe 31.07.
- a taotlus rahuldamata.
- J. Reinomägi esitas 06.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 31.08.
- a käskkirja nr 6-1/885 õigusvastasuse kindlakstegemiseks koos riigi õigusabi taotlusega ning taotlusega vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
- Tartu Halduskohus jättis 17.12.
- a määrusega Jaak Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi ning seetõttu ei ole riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-i 1 alusel kaebajale riigi õigusabi andmine võimalik. Riigilõivust vabastamise osas leidis halduskohus, et kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 46,80 eurot ning kuna käesoleva asja menetluskulud piirduvad eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, siis ei ole kaebajale HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise näol lubatud.
- Kaebaja esitas 27.12.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.12.
- a määruse peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus eiranud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec
(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku p-i 23.1, mille kohaselt on kõikidel vangidel õigus õigusabile. Samuti on määruskaebuse kohaselt halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata asjaolud selle kohta, kas kaebajale on tagatud vanglas võimalused iseseisvalt oma õigusi kaitsta. Kaebaja nõuab halduskohtu toimingu, millega kohtuasja lahendamisel kohaldati RÕS § 7 lg 1 p 1 põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kaebaja väitel koheldi teda sellega ebainimlikult ning tekitati talle kannatusi ja suurt hingelist valu. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus samuti põhjendamatult leidnud, et kaebaja on maksevõimeline. Kaebaja väitel puudusid tal kaebuse esitamise ajal vahendid, millest riigilõivu tasuda. Kaebuse kohaselt peetakse kinnipeetava vanglasisesele isikukontole laekuvatest vahenditest 70% kinni vabanemisfondi ja võlgade katteks. Seega peavad lähedased toetama kinnipeetavata väga suurte summadega, et kinnipeetaval oleks võimalik vangla kauplusest osta endale vajalikke asju. Odavam tuleks saata pakke, kuid see ei ole võimalik. Kaebaja väidab, et tal puudub seaduslik võimalus riigilõivu tasumiseks vajalike vahendite leidmiseks. Kaebaja on seisukohal, et HKMS § 112 lg 1 p 1 on põhiseaduse vastane ja oleks tulnud jätta kohaldamata.
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tartu Halduskohus jättis J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel põhjendusega, et J. Reinomägi on käesolevas asjas võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel jättis halduskohus rahuldamata viitega HKMS § 112 lg 1 p-le 1, kuna kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek oli 46,80 eurot, mis on ei ületa eeldatavaid menetluskulusid, milleks on riigilõiv 15 eurot. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Kaebaja on määruskaebuses leidnud, et halduskohus on eiranud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega Rec
(2006)2 kinnitatud „Euroopa vanglareeglistiku“ p-i 23.1, mille kohaselt on kõikidel vangidel õigus õigusabile. Euroopa vanglareeglistiku normid ei ole küll õiguslikult siduvad, kuid Riigikohtu praktika kohaselt tuleks neid käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (Riigikohtu 07.04.
- a otsus asjas nr 3-3-1-510, p 19). Euroopa vanglareeglistiku p 23.1 kohaselt on kõigil vangidel õigus õigusabile. Nimetatud sätte sõnastustest ei saa aga järeldada, et kinnipeetavatele peab olema tagatud tasuta õigusabi. Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi saamise kord on Eestis
- 2 2 reguleeritud riigi õigusabi seadusega. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei ole riigi õigusabi andmine lubatud, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Seega on halduskohus õigesti viitega RÕS § 7 lg 1 p-le 1 jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus pidada nimetatud normi kohaldamist kaebaja suhtes põhiseadusega vastuolus olevaks. Määruskaebuses esitatud väited kaebaja lähedaste poolt kaebaja vanglasisesele isikukontole tehtud ülekannete kohta, millest tingitult on halduskohus leidnud, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine lubatud, ei anna samuti alust jõuda järeldusele, et halduskohus oleks HKMS § 112 lg 1 p-i 1 ebaõigesti kohaldanud. Võttes arvesse kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekuid ning sellest mahaarvatavaid väljaminekuid, ei ületa käesoleva asja menetluskulud kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu ei ole kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus pidada nimetatud normi kohaldamist kaebaja suhtes ka põhiseadusega vastuolus olevaks. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et ka lähedastel on võimalik kaebaja eest tasuda riigilõivu ning sellisel juhul ei peeta sellest kinni summasid kinnipeetava nõuete- ja vabanemisfondi jaoks.
- Määruskaebuses esitatud väited halduskohtu tegevusega tekitatud kannatustele jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need väited väljuvad antud määruskaebuse piiridest. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise kord on reguleeritud riigivastutuse seaduse §-s
- Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.12.
- a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Tiina Pappel Maili Lokk 3 3