3-13-397/117

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk 11.12.2015, Tartu 3-13-397 A.L. kaebus Maa-ameti, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning Vabariigi Valitsuse vastu kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 03.11.

1. a määrus A.L. määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja A.L. RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.11.
2. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Kaebaja esitas 21.02.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebus sisaldas mitmeid nõudeid, millest enamuse menetlemine on praeguseks lõppenud. Lahendamata on kahju hüvitamise nõue.
4. Kaebuse ja selle täienduse kohaselt on kaebajal kahju tekkinud ebaõigetest andmetest katastriplaanil. Tekkinud kahjuna on kaebaja välja toonud: - moraalse kahju kaebaja tervise kahjustamise tõttu. Kaebajal on alates
5. aastast pidev stress. Kaebaja on raskete tüsistustega südamehaige ja stress on ohtlik tema tervisele; - varalise kahju aja- ja transpordikulu tõttu kohalolekuks maaüksusel ja asutustes probleemide lahendamiseks, kulu kirjavahetusele; - varalise kahju, mis tekkis PRIA toetuse määramata jätmise või tagasinõudmisega. Kahju on tekitanud Maa-amet, kes ei ole muutnud kaebaja maaüksuste andmeid maakatastris ning Keskkonnaamet ja PRIA, kes ei järgi looduses kohapealse kontrollimise nõudeid.
6. 22.09.2015 teatas kaebaja, et talle on kahju tekitatud ka sellega, et tema maa suhtes kehtivad looduskaitse-alased piirangud ning kaebaja ei saa seetõttu oma maal metsa majandada. Kaebaja leiab, et tema vara on sisuliselt natsionaliseeritud ja talle tuleks selle eest maksta õiglane hüvitis.
7. 23.09.2015 teatas kaebaja, et ta taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Koos nimetatud pöördumisega esitas kaebaja ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ning teatise oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta.
8. Tartu Halduskohus jättis 03.11.
9. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu summas 235 eurot. Halduskohus leidis, et halduskohtumenetluse seadustiku § 112 lg 1 p 1 kohaselt on kaebaja poolt esitatud kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja oleks pidanud PRIA toetuse taotluse rahuldamata jätmise või toetuse tagasinõudmise haldusaktid vaidlustama tühistamis- või kohustamiskaebustega. Kuna kaebajale tekkinud kahju oleks olnud võimalik seeläbi vältida või kõrvaldada, siis ei saa halduskohuskohus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt kaebaja hüvitamiskaebust rahuldada. Kuna kohtuasja menetluse käigus leidis halduskohus, et katastriandmed olid muutmata kaebaja enda tegevusetuse tõttu ning seetõttu ei olnud vastustajate tegevus õigusvastane, ei saa kalduskohus rahuldada ka muid kaebaja poolt välja toodud maakatastri andmetest tingitud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid. RVastS § 16 lg 2 p 4 kohaselt ei saa kaebaja nõuda kehtivate looduskaitse-alaste piirangutega tekitatud kahju hüvitamist, sest looduskaitse seaduse § 20 näeb kaebajale kohase õiguskaitsevahendina ette riigile kinnisasja omandamiseks avalduse esitamise. Lisaks leidis halduskohus, et kaebaja majanduslik seisund võimaldab tal riigilõivu tasuda. Halduskohus tegi kindlaks, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud määruskaebuse esitaja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek on 800,24 eurot ((1802,45-201,97)/4x2). Samuti tõi halduskohus välja, et nähtuvalt halduskohtule esitatud tõenditest, tegi kaebaja keskmiselt 360,8 euro eest kuus kulutusi kolmandate isikute huvides. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus, et kaebaja on võimeline tasuma riigilõivu summas 235 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Kaebaja esitas 07.11.2015 määruskaebuse, milles ei nõustunud Tartu Halduskohtu 03.11.2015 määruses toodud seisukohaga, et kaebaja kaebus on perspektiivitu. Kaebaja leiab, et olukorras, kus maakasutamine ja majandamine on tehtud sisuliselt võimatuks, on kaebajal õigus hüvitisele. Samuti selgitab kaebaja, et ta ei taha hüvitist mitte katastriplaani muutmata jätmise tõttu, vaid seetõttu, et Maa-amet rikkus seadust, kui ei kutsunud kaebajat tema maaüksuse uue piirinaabri vormistamisele ning tekitas kaebajale sellega nii varalist kui ka mittevaralist kahju. Kaebaja arvates hindas halduskohus ka valesti kaebaja sissetulekuid ja sissetulekutelt tehtavaid mahaarvestusi. Kaebaja leiab, et kuna eraisikult tulnud laekumised kannab ta kohe selle eraisiku eluasemekulude katteks edasi ja ei saa nende laekumistega kasu, ei saa neid arvestada kaebaja sissetulekuna. Samuti toob kaebaja välja, et talle on lisaks pangakonto väljavõttest nähtuvale sularahas tasutud perioodil 23.05.2015-22.09.2015 kokku 50,71 eurot. Kaebaja toob välja, et sissetulekutelt tuleks maha arvata ka eluasemelaenu maksed, sest kaebaja tasub neid enda, mitte kolmanda isiku eest, ja kindlustusmaksed, mis on nõutavad seoses eluasemelaenuga. Kaebaja väidab lisaks, et toetab oma sissetulekutest ka oma poega, kelle eestkostja ta on. Samuti väidab kaebaja, et on võtnud eraisikutelt laenu. Kaebaja leiab, et ta ei ole võimeline 250 eurot riigilõivu maksma. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
12. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.
13. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11).
14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.
15. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda. Määruskaebuse esitaja on menetlusabi taotluse esitanud 23.09.2015, seega kuulub arvestamisele määruskaebuse esitaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu osas, s. o perioodil 23.05.2015-22.09.
17. Kaebaja pangakonto väljavõtte ning ringkonnakohtu poolt kaebajale ning AS-le SEB Pank esitatud kohtunõuete vastustest saadud andmete kohaselt olid kaebaja sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kokku 2317,16 eurot ning väljaminekud, mida saab sissetulekutest maha arvata, olid kulutused eluasemele, s. o maksed OÜ-le Olme summas 111,22 eurot, kulutused elektrile summas 90,75 eurot, eluasemelaenu maksed summas 987,73 eurot ja kindlustusmaksed summas 77,74 eurot, kokku 1267,44 eurot. Kuigi kaebaja on määruskaebuses ja vastuses Tartu Ringkonnakohtu 01.12.
18. a kohtunõudele väitnud, et tal on lisaks kulutused ka transpordile ja voodihaige poja hooldamisele, ei saa ringkonnakohus neid kulutusi kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel arvesse võtta, kuna kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud. Eeltoodu pinnalt on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 524,86 eurot ((2317,16-1267,44):4×2). Kokkuvõttes on Tartu Halduskohus 03.11.
19. a määruses õigesti leidnud, et riigilõiv menetluskuluna ei ületa menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavat kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning kaebaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole põhjendatud. 3
20. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kaebaja ja AS SEB Panga vaheline laenuleping lõppes 12.10.2015 ning seega jääb kaebajale nüüd võrreldes menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatud perioodiga suurem osa sissetulekutest vabaks kasutamiseks. Samuti on kaebaja määruskaebuses ja vastuses Tartu Ringkonnakohtu 01.12.
21. a kohtunõudele öelnud, et ta on eraisikutelt laenu võtnud, kuid pole välja toonud laenude suuruseid. Kuna ka laenuna saadud raha on arvestatav sissetulekuna, siis leiab ringkonnakohus, et kaebaja sissetulek on tegelikkuses veelgi suurem, kui ringkonnakohtule esitatud tõenditest nähtub. Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus riigilõivu 235 euro tasumist kaebajale liigselt koormavaks.
22. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 03.11.
23. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/