← Eesti

3-16-129/24

Obsah (4)§ 34§ 69§ 3§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2016, Tallinn Haldusasja num

) § 122 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata, leides, et 2

(10)3-16-129 OÜ-l Mikk-Reisid puudub vaidlustuse esitamise õigus, kuna ta ei vastaks pakkujate kvalifitseerimise tingimustele, samas kui isik, kellega OÜ Mikk-Reisid väidetavalt soovis ühispakkumust esitada, oli minetanud hanke alusdokumentide peale vaidlustuse esitamise õiguse juba enne OÜ Mikk-Reisid vaidluse laekumist vaidlustuskomisjonile. Viidates Tallinna Ringkonnakohtu otsustele kohtuasjades 3-14-50271 ja 3-14-50374, leidis riigihangete vaidlustuskomisjon, et kui ühispakkumuse esitavad isikud, kelle puhul on ilmne, et pakkujatele esitatud kriteeriumidele vastab vaid üks, peaks vaidlustuse esitama neile kriteeriumidele vastav isik. 4. OÜ Mikk-Reisid esitas 18.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles riigihangete vaidlustuskomisjoni 15.01.2016 otsuse nr 02-16/168909 tühistamist ning MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus kohustamist HT p III.1.1, HD lisa 1 punktide 4.9, 5.3 ja 7.1 ning HD lisa 2 punktide 2.2, 4.2.10, 4.2.2, 5.1.13, 6.1.7 ja 9.1 õigusaktidega vastavusse viimiseks. 1) Asjaolu, et kaebajale ühispakkumuse esitamiseks nõusoleku andnud teise ettevõtja jaoks oli hanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaeg möödunud, ei mõjuta kaebaja õigust neid vaidlustada. Riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukoht, et hanke alusdokumente saab vaidlustada vaid selline isik, kes üksi vastab kõigile kvalifitseerimise tingimustele, on ekslik. 2) HD lisa 2 p 6.1.7 nõuet on võimalik täita, kui liinimahtu vähendatakse 20% võrra. Võimalik pole aga mahu suurendamine 20% võrra 30-päevase etteteatamisega, sest see eeldaks ka busside arvu suurenemist vähemalt 6 bussi võrra, mille juurdehankimine nii lühikese aja jooksul pole realistlik. 3) HD lisa 2 punktis 9.1 ei ole läbipaistvalt reguleeritud vedaja garantiikohustus, sest hankija on seadnud põhjendamatult garantii andva äriühingu sobivuse sõltuvusse enda suvaotsusest. Kaebaja ei lepi selles osas ka vastustaja selgitusega, et vastustaja kavatseb kõigi Eesti krediidija finantseerimisasutuste garantiisid aktsepteerida, ning leiab, et garantii tingimused peaksid tulenema selgelt hanke alusdokumentidest. Jääb arusaamatuks, miks eelistatakse Eesti krediidiasutusi muudele Euroopa Liidu omadele. 4) HT punktist III 1.1 tulenev tagatise nõue pole läbipaistev, kuna ei selgu, kas 36 000 euro suuruse tagatise määramisel on lähtutud

§ 34

lõikest 1, arvestades, et hankedokumentides ei ole hankelepingu eeldatavat maksumust määratud. Kui juhinduda

  1. aastal läbi viidud Narva linna bussiliiniveo hankest, kus eduka pakkuja liinikilomeetri hind oli 1,43 eurot, kujuneks Pärnu hanke eeldatavaks maksumuseks 2,574 miljonit eurot, milles 1% oleks 25 740 eurot.
  2. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Väljapakutud liinivõrk on koostatud vastavalt praegustele oludele, kuid hankijal võib tekkida kohustus neid elanike liikumisvajaduste muutumisel muuta. Liikumisvajaduse võimalik muutumine 9,5-aastase lepinguperioodi jooksul ei ole mitte midagi ettenägematut. Ilma 20% mahu muutmise võimaluseta tuleks leping lõpetada ja korraldada uus riigihange vedaja leidmiseks muutunud liinivõrgule, mis oleks aga koormav hankijale ja kahjulik investeeringud teinud vedajale. Sellises olukorras on hankelepingu muutmise võimalus

§ 69lõikega 3 kooskõlas.

Pakkujal peab olema 28 bussi, ent HD lisadest 3 ja 4 tulenevalt on üheaegselt liinil 18 ja tipptundidel 23 bussi, mis tähendab, et liiniläbisõitu on võimalik suurendada nii olemasolevate busside ja kui parandatud liinilogistika arvelt. HD lisa 2 punktis 4.1.6 nähakse ette tellijale õigus anda vedajale avaliku liiniveo teostamiseks üle CO2 emissiooni vähendamise meetmete abil soetatud täiendavaid busse. 3

(10)3-16-129 Garantiiandja usaldusväärsus on hankija jaoks väga oluline ja garantiiandja eelnev aktsepteerimine on parimaks tunnistatava pakkujaga tehtava koostöö enam kui 9,5-aastast perioodi silmas pidades vajalik. Hankija aktsepteerib Eestis tegevusluba omavate krediidi- või finantseerimisasutuste garantiikirju.

ei sätesta kohustust avaldada hankelepingu eeldatavat maksumust.

§ 34lg 1 nõuded on täidetud.

Eestis ei ole seni sõlmitud sellist avaliku bussiliiniveo lepingut linnaliinidele, kus maagaasil töötavate busside osakaal on nii suur (64% busside arvust), mistõttu ei ole võimalik hanke eeldatavat maksumust välja tuua. Lähtutud on Tartu sarnase hanke liinikilomeetri hinnast, mis on korrutatud Pärnus tellitavate liinikilomeetrite arvuga. Saadud tulemus – hanke eeldatav maksumus – on suurem kui 100-kordne tagatise summa. 6. Tallinna Halduskohtu 16.02.2016 otsusega rahuldati OÜ Mikk-Reisid kaebus osaliselt. Halduskohus tühistas riigihangete vaidlustuskomisjoni 15.01.2015 otsuse nr 02-16/168909 ning kohustas MTÜ-d Pärnumaa Ühistranspordikeskus viima riigihanke „Pärnu linna bussiliinivedu 2017-2026“ (viitenumber 168909) hankedokumendi „Lisa 1 Tehniline kirjeldus“ punktid 5.3 ja 7.1 vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega, muus osas jäi kaebus rahuldamata. Samuti mõistis halduskohus MTÜ-lt Pärnumaa Ühistranspordikeskus OÜ Mikk-Reisid kasuks välja menetluskulu 324 eurot. 1) Riigihangete vaidlustuskomisjon on teinud ringkonnakohtu määrustest liiga kaugeleulatuvad järeldused. Praeguses asjas on kaebaja ära näidanud isiku, kellega koos kavatseti ühispakkumus esitada. Kaebaja puhul ei ole huvi pakkumuse esitamiseks välistatud. Kaebaja on reisijateveoga tegelev ettevõtja. Kaebaja ei ole küll tegelenud reisijate liiniveoga, ent nimetas võimaliku ühispakkuja, kes vastab selles osas kvalifitseerimistingimustele. Kaebeõiguse puhul ei oma tähtsust, et võimalik ühispakkuja oli vaidlustuse esitamise tähtaja juba mööda lasknud.

-st ei tulene, et ühispakkumust esitada soovivad isikud peaksid hanketingimusi vaidlustama ühiselt või et iga ühispakkumust esitada sooviva isiku jaoks hakkaks vaidlustuse esitamise tähtaeg kulgema päevast, mil esimene võimalikest ühispakkujatest neist hanketingimustest teada sai. 2) HD lisa 1 punkt 7.1 on seadusega vastuolus, kuivõrd sellega pannakse pakkujale kohustus võtta pakkumuse esitamisega endale määratlemata ulatusega kohustus, millega seotud kulu pole võimalik pakkujal pakkumuse esitamisel adekvaatselt hinnata. Sel moel on selline hanketingimus vastuolus

§ 3punktist 2 tuleneva hankemenetluse läbipaistvuse nõudega.

Kaabelduse kulu suurust pole hankedokumentide põhjal võimalik umbkaudseltki ette näha. 3) Kuna HD lisa 1 punkti 7.1 kohaselt paigaldatakse bussidesse hankija piletiseadmed ning HD lisa 1 punktis 7.5 piiratakse nende osas vedaja kohustus nende korrasoleku jälgimise ning seadmete hooldaja teavitamisega, siis ei saa HD lisa 2 punkti 5.1.13 mõista selliselt, et vedajal oleks kohustus korraldada piletiseadmete hooldust või remonti või kanda sellega seotud kulusid. Seega piirneb eelnimetatud korrasoleku tagamise kohustus seadmete töö mõistliku sagedusega kontrollimisega ning riketest teavitamisega. Sellise kohustuse maht, iseäranis sellega seonduv kulu, millega pakkuja arvestama peab, sõltub tähtsusetult vähesel määral sellest, kui palju neid seadmeid bussis on või millised need täpselt on. 4) Ilmselgelt meelevaldne ning pakkujate võrdse kohtlemise nõudega (

§ 3

p 3) on vastuolus HD lisa 1 punktis 5.3 sätestatud kohustus kooskõlastada hankijaga turvakaamerate konkreetne paiknemine, kui kaamerad paigaldatakse Eestis. Vaidlust pole selles, et tehnilistes tingimustes on sätestatud konkreetsed ja objektiivselt kontrollitavad nõuded turvakaamerate salvestuskvaliteedile ja vaateväljadele. Vastustaja ei ole suutnud esitada ühtki loogilist 4

(10)3-16-129 põhjendust, kuidas saaks sellises olukorras turvakaamerate ettenähtud moel funktsioneerimine sõltuda sellest, millises riigis need on paigaldatud. 5) Liiniveomahtude 20% suurendamise võimalus 30-päevase etteteatamisega on lepingu ajalist kestust ning teenuse sisu arvestades paratamatult vajalik, sest ühistranspordi korraldus peab vastama elanike tegelikele liikumisvajadustele, mis võivad lepingu kestust arvestades muutuda. Kaebaja leiab ekslikult, et liiniveomahtude suurenemine toob kaasa täiendavate busside vajaduse. HD lisa 1 punktidest 3.1.1 ja 3.1.2 tulenevalt on samaaegselt liinidel töötavate busside maksimaalne arv piiratud vastavalt 15 normaalbussi ja 8 liigendbussiga ning igapäevaselt reservi planeeritavate busside arv vastavalt ühe normaal- ja ühe liigendbussiga. Hankija ei saa sellest tulenevalt nõuda vedajalt rohkemate busside olemasolu ega muuta liinide läbisõitu selliselt, et sellega kaasneks vedajale kohustus busse juurde hankida. 6) Hankijal on õigus nõuda hankelepingu täitmise tagamiseks hankelepingu esemeks oleva teenuse osutajalt garantiid (HD lisa 2 p 9.1). Garantii tegelik tõhusus sõltub eeskätt garantii andja usaldusväärsusest ning lepingu säte, mis seab antava garantii sõltuvusse hankija heakskiidust, on mõistlik ja mõõdukas. Garantiist ei ole tellijale kasu, kui selle realiseerimine võib lepingu rikkumise korral osutuda võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks. Etteulatuvalt oleks aga väga keeruline garandi usaldusväärsuse kriteeriume hankedokumentides sätestada. Seepärast ei või hankija edukaks tunnistatud pakkuja poolt lepingu sõlmimisel pakutavast garantiist meelevaldselt keelduda, ent samas ei ole hanke alusdokumentides hankija poolt aktsepteeritava garantii andjale seatud tingimusi vaja üksikasjalikult sätestada. Garantiikohustuse sätestamisel hanke alusdokumentides on eeskätt oluline sätestada lepingu sõlmimisel nõutava tagatise rahaline väärtus ja aktsepteeritavate tagatiste liigid. Nende põhjal saavad pakkumuse esitamisest huvitatud isikud oma kogemuste ja finantsteenuste turuolukorda ja selle perspektiive silmas pidades arvestada garantiiga seonduva kuluga. Alternatiivina garantii andmisele on jäetud vaidlusaluses sättes võimalus deponeerida 650 000 euro suurune summa tellija arvelduskontole. 7)

§ 34

lg 1 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt tagatist kuni 1% ulatuses hankelepingu eeldatavast maksumusest.

§ 34

lõike 1 kohaldamisel ei saa hankijalt, kes hanketeates hanke eeldatavat maksumust sätestanud pole, nõuda eriti üksikasjalikku õigustust tagatise suuruse osas. Piisab kui vaidluse korral hankija esitatud põhjendus pole ilmselgelt meelevaldne ehk teisisõnu pole ilmselgelt suurem kui 1%

§ 20alusel määratavast hanke eeldatavast maksumusest.

Käesoleval juhul on hankija selgitanud, et sarnases mahus gaasibussidega osutatava liiniveoteenuse hankeid ei ole Eestis varem läbi viidud ning sellest tulenevalt on ka hanke eeldatava maksumuse prognoosimine keeruline. Kohtule esitatud vastuses on hankija selgitanud, et lähtus tagatise suuruse määramisel 2015. aastal kehtinud lepingu kohaselt bussiliiniveo liinikilomeetri maksumusest Tartu linnas. Hankija selline põhjendus on adekvaatne ja piisav. 8) HD lisa 2 punkt 2.2 ei ole õigusvastane, vaid selles sisaldub trükiviga (viidata on soovitud lepingu lisale 6). 9) Hankijal on õigus seada hanke esemeks olevale teenusele ning selle teenuse osutamiseks kasutatavatele asjadele tema jaoks olulisi tingimusi, kui need ei piira lubamatult konkurentsi. Asjaolu, et paljud bussitootjad pakuvad nelja teenindusuksega liigendbusse, ei kohusta hankijat selliseid hankima, kui ta suudab loogiliselt põhjendada seda, et teistsuguse konfiguratsiooniga bussid vastavad tema vajadustele paremini. Mõistlik ja usutav on vastustaja põhjendus, et Pärnus on nelja uksega liigendbusside kasutamine ebaotstarbekas, kuna paljudes kohtades välistab neljanda ukse avamise või muudab selle reisijatele ohtlikuks bussiooteplatvormide 5

(10)3-16-129 pikkus või tõsiasi, et buss jääb peatusesse seisma selliselt, et juht selle tagaosas olevat (n.ö neljandat) ust ei näe. Samuti tuleb nõustuda ka põhjendusega, et neljaukselises bussis on üldjuhul sama pika kolmeukselise bussiga võrreldes vähem istekohti, mis tähendab, et vähem reisijaid saavad selles mugavalt ja turvaliselt reisida ning nelja ukse avamine külma ilmaga jahutab bussi interjööri kiiremini maha. Ka piletite kontrollimine on sellisel juhul keerukam. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. OÜ Mikk-Reisid palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.02.2016 otsuse osas, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata vastustaja kohustamise nõudes viia HT p.III.1.1 ja HD lisa 2 p-d 6.1.7 ja 9.1 vastavusse õigusaktidega, ja teha uus otsus, millega selles osas kaebus rahuldada. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. 1) Lepingu p 9.1 nõue ei ole õiguspärane. Hankijale on jäetud piiramatu kaalutlusõigus otsustamaks, kuidas hinnata krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja sobivust. krediidi- ja finantseerimisasutused, samuti kindlustusandjad tegutsevad Euroopa Liidus (sealhulgas Eestis) finantsjärelevalveasutuste järelevalve all ja vastavad ühtlustatud nõuetele ja usaldusnormatiividele. Puudub vajadus jätta hankijale täiendavat hindamisruumi. Garantii andja usaldusväärsuse kriteeriume ei ole vaja hankedokumentides täiendavalt täpsustada. Piisab, kui tegemist on krediidi- ja finantseerimisasutuse või kindlustusandjaga. Hankijal puudub ka pädevus (erinevalt finantsjärelevalve asutustest) selliste garantii andvate asutuste usaldusväärsuse hindamiseks. Rahalise deposiidi tasumine 650 000 euro suuruses summas on vedajale majanduslikus mõttes koormavam kui saada ja esitada samas summas garantii. Kohus on hinnanud otsuse tegemisel seda, et vedajale on jäetud alternatiivsed võimalused, kuid jätnud arvestamata selle alternatiivi tegeliku majandusliku tähenduse pakkujatele. 2) Hankija võib nõuda tagatist kuni 1% hankelepingu eeldatavast maksumusest.

§ 34

lgst 1 tuleneb üheselt, et tagatise suuruse määramiseks peab hankija teadma hankelepingu eeldatavat maksumust ja sellest tuletama maksimaalse tagatise määra ning seejärel määrama tagatise suuruse. Vastasel juhul tekiks olukord, kus hankija nõuab tagatist, mis võib olla vastuolus

-ga. Kui hanke maksumuse prognoosimine on keeruline, ei saa hankija tagatist küsida. Kui hankija ei oska määratleda hanke eeldatavat maksumust, välistab hankija sisuliselt juba ette enda võimaluse kõrvaldada hankemenetlusest ebamõistlikult madala hinnaga pakkumused. 3) Liiniveomahu suurendamise vajadus lepinguperioodi kestel võib olla olemas, ent veomahtu ei saa suurendada vaid 30-päevase etteteatamistähtajaga, sest vajalik võib olla busside arvu suurendamine, mis ei ole sellise tähtajaga võimalik. Liiniveomahu suurendamine ei toimu enamasti nii, et tipptunnil mahtu ei suurendata. Seetõttu ei ole võimalik sama arvu bussidega suuremat veomahtu täita. 8. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. 1) HD lisa 2 p 9.1 on õiguspärane. Vastustaja ei saa aktsepteerida automaatselt kõigi ennast krediidi- või finantseerimisasutusteks või kindlustusandjateks määratlevate garantiiandjate poolt antud garantiisid. Garantiiandjate usaldusväärsuse üle saab otsustada Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud turuosaliste nimekirjade põhjal. Euroopa Liidus on õigus tegutseda ka sellistel krediidi- ja finantseerimisasutustel või kindlustusandjatel, kes ei ole kas taotlenud õigust ülepiiriliste teenuste pakkumiseks Euroopa Liidu liikmesriikides (sh ka Eestis), tegevusluba Eestis tegutsemiseks, kellel ei ole Eestis filiaali või esindust. Selliste 6

(10)3-16-129 võimalike garantiiandjate andmed ei ole kajastatud Finantsinspektsiooni veebilehel ning nende tegevuse üle Finantsinspektsioon riiklikku järelevalvet ei teosta. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu ka sellised Eestis tegutsemisõigust omavad finantsasutused nagu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Arvestades halduse üldpõhimõtteid, peab hankija juhul, kui ta pakutavat garantiid ei aktsepteeri, esitama vastavad kaalutlused ja põhjendused. 2) HT p III.1.1 on õiguspärane. Eestis ei ole seni sõlmitud sellist avaliku bussiliiniveo lepingut linnaliinidele, kus maagaasil töötavate busside osakaal on nii suur (64% busside arvust). Hanke maksumuse prognoosimine on äärmiselt keeruline, nagu näitab ka Narva bussiveo hange 2015. aastal. Pakkumuste tagatiste nõudmine on hankija jaoks seetõttu väga oluline. Hankija ei soovi hanke eeldatavat maksumust hinna keeruka prognoosimise tõttu ka avaldada. See on kooskõlas

-ga. 3) HD lisa 2 p 6.1.7 on õiguspärane. Hankija ei ole määranud planeeritud liiniveo mahule vastavat busside arvu. Hankija on määranud vähima busside arvu, mida peab pakkujal olema võimalik kasutada pakkumust esitades ja hankelepingut täites. Pakkujad peavad otsustama kasutatavate busside tegeliku arvu, mis ei või olla väiksem kui 28, vastavalt enda poolt välja töötatavale busside liinitöös kasutamise logistilisele lahendusele, plaanilistele reservidele, seisakutele, tehnilise hoolduse ja remondi graafikutele, planeerimata rikete ning liiklusavariide katmise vajadusele jne. Hankija poolt nõutavast vähimast busside arvust lähtumine ei vabasta vedajat kohustusest hinnata kõiki lepingu täitmisega seotud riske. Pakkujatel on võimalik näiteks esialgu lähtuda hankija nõutud vähimast busside arvust ja vajadusel täiendavaid busse hiljem juurde soetada. Seda võimalust peab silmas muu hulgas ka lepingu p 4.1.5, mis nõuab selleks tellija eelnevat nõusolekut. HD-s nõutud vähim busside arv on 5 bussi võrra (ca 22 %) suurem kui tipptunnil (alla 1-tunnine periood tööpäevadel) liinil üheaegselt töötavate busside arv ning 10–11 bussi võrra (ca 60%) suurem kui väljaspool tipptundi üheaegselt töötavate busside arv. See loob eeldused veomahu suurendamise korral olemasolevate busside efektiivsemaks kasutamiseks. Võimalik lisanduv veomaht on osa hankelepingust ning see tasustatakse samadel alustel kui esialgne veomaht. Lubatud piires veomahu suurenemine on vedajale majanduslikult kasulik. Töömahu kasvuga ei kaasne samas proportsioonis üldkulude, investeeringute ja muude omahinna komponentide kasv. 4) Liinide läbisõit on määratud ühe aasta kaupa vastavalt lepingu lisale 1 „Jooksva aasta liinikilomeetri maksumus ja prognoositav veomaht“, lisale 5 „Ühe aasta liiniveo kogumaksumuse arvutus“ ja lisale 6 „Sõiduplaanid“. Mistahes hetkel 30-päevase etteteatamisajaga ei saa tellija sõidugraafikuid muuta. See saab toimuda üksnes linnaeelarves selleks vahendite olemasolul. Hankija peab tagama avaliku liiniveo teenuse jätkusuutliku osutamise Pärnu linnas, mistõttu teavitab ta linnaeelarve menetlemise protsessi alguses vedajat oma kavatsustest liinide läbisõitu järgmisel aastal muuta ning ta teeb seda vähemalt 30 päeva enne vastava taotluse esitamist linnaeelarvesse vahendite planeerimiseks. Senise praktika kohaselt toimub see jooksva aasta juulikuus. Vastavalt lepingu p-le 2.4 peab tellija sõiduplaanide muutmisel arvestama lepingu lisas 1 sätestatud veomahuga. Sõiduplaanide muutmise kaudu ühepoolselt veomahtu suurendada ei ole võimalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 9. Hankija nõuab pakkujatelt HT p III.1.1 kohaselt tagatist summas 36 000 eurot. Vaidlus käib poolte vahel selle üle, kas tagatise summa ületab 1% hanke eeldatavast maksumusest või mitte, seega kas nõue on kooskõlas

§ 34lg-ga 1. 7

(10)3-16-129 10. Hankija ei ole hanke eeldatavat maksumust avaldanud. Seda ei pea

kohaselt ka tegema. Siiski peab HT vastavus

§ 34lg-le 1 olema kontrollitav.

Selleks tuleb tuvastada hanke eeldatav maksumus ning hinnata tagatise suurust sellega võrreldes. Tähtsust ei oma seejuures, kas seni on Eestis sõlmitud sarnaseid lepinguid või mitte. Hanke eeldatava maksumuse arvutamisel ei ole see asjaolu oluline (

§-d 20–21; direktiivi 2004/18/EÜ art 9). Hanke eeldatava maksumuse väljaselgitamise keerukus ei võimalda jätta seda maksumust välja selgitamata, kui hankija nõuab pakkujatelt tagatist, mis ei jää ilmselgelt alla hanke eeldatava maksumuse.

  1. Hankija ei ole kohtule esitanud hanke eeldatava maksumuse kohta muid selgitusi peale paljasõnalise kinnituse, et tagatise suurus ei ületa 1% hanke eeldatavast maksumusest ning selgituse, et
  2. a IV kvartalis oli Tartu linnaliinide normaal- ja liigendbusside keskmine liinikilomeetri hind ilma käibemaksuta 2,0616 €. Korrutades seda praeguse hanke veomahuga (1,8 milj km), on tulemuseks 3,7 milj eurot; seega jääb tagatis lubatud piiridesse. Enne hanke väljakuulutamist koostatud dokumente, milles oleks hanke eeldatav maksumus fikseeritud, ei ole hankija kohtule esitanud.
  3. HT p III.1.1 õiguspärasuse kohtulik kontroll jääks formaalseks ega tagaks kohtumenetluse kooskõla PS §-ga 15, kui kohus piirduks vastustaja kinnitusega, et hanke eeldatav maksumus on üle 3,6 milj euro. Hankija on hanke eeldatava maksumuse määramist siiski selgitanud ja näidanud oma kaalutlused. Halduskohtus esitatud seisukohale on kaebajal olnud võimalik vastu vaielda, näidates, et tegelikult on busside keskmine liinikilomeetri maksumus hangitaval veol väiksem. Kaebaja saab seda kinnitada ka enda arvutuskäiguga, ent pole seda teinud. Hinnang, et Tartu bussiveo hange on Eesti üks kallimaid ning selles toodud hinnakujunduse kokkulepe ja hind ei vasta täna turul toimuvale, on paljasõnaline. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks sellisele järeldusele jõuda ja kinnitaks, et Narvas sarnasel hankel kujunenud hind (liinikilomeetri hind 1,43 €) on reaalne ka praeguse hanke korral. Konkreetse võrdluse puhul on oluline arvesse võtta hanke tingimusi; samuti on kaebajal olnud võimalik näidata, milles seisnevad praeguse hanke ja Tartu linnaliiniveo hanke sisulised erinevused ning miks oleks eeldatava maksumuse määramisel tulnud juhinduda teistsugustest lähteandmetest (sh kas lähtuda sagedasematest kujunenud hindadest muudes võrdväärse suurusega linnades võrdväärsete hankelepingu tingimuste korral või reaalsetest kuludest, mis vedajale hankelepingu täitmisega kaasnevad).
  4. Eeltoodu valguses ei näe ringkonnakohus põhjust pidada hankija arvestust hanke eeldatava maksumuse määramisel ekslikuks ja HT punkti III.1.1 seetõttu õigusvastaseks. II
  5. HD lisa 2 p 9.1 näeb ette vedaja poolt tellijale garantii esitamise kohustuse, mille tellija eelnevalt aktsepteerib. Hankedokumendid ei näe ette, millistel tingimustel tellija ganratii aktsepteerimisest saab keelduda. Hankija seisukoht, et aktsepteerida ei saa iga isiku garantiid, kes määratleb ennast krediidi- või finantseerimisasutuseks või kindlustusandjaks, on küll õige – lubada saab vaid sellist garantiid, mille andjal on nõutav tegevusluba –, ent ei õigusta hankija tagantjärele antavat heakskiitu. Garantiid ei saa isik anda väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust (VÕS § 155 lg 1). Garantii andmine on finantsteenus KAS § 6 lg 1 p 6 tähenduses. Krediidiasutuse või kindlustusandjana tegutsemine nõuab eelnevat tegevusluba või Finantsinspektsiooni teavitamist (RahaPTS § 52; KAS § 13; KindlTS § 15 lg 1). Ka teistes EL liikmesriikides asutatud krediidiasutused ja kindlustusandjad peavad olema EL direktiivide kohaselt asukohariigis saanud tegevusloa. Seega on tellijal võimalik veenduda garantii andja usaldusväärsuses eelkõige asjakohaste registrikannete põhjal. Kui hankija soovib võimalike garantii andjate ringi mingil viisil muuta, on võimalik ka sellised kriteeriumid eelnevalt kindlaks 8

(10)3-16-129 määrata. Hanketingimuste kindlaksmääramine enne pakkumuste esitamise tähtaega on oluline hanke läbipaistvuse tagamiseks. Üheks selliseks hanketingimuseks on ka garantii andmisega seonduv. Hankijal on muid võimalusi kui pärast garantiikirja saamist selle andja hindamine, nt viitamine üldisel kujul kasvõi mõnele tegevusloa andmise kriteeriumile mõnes valdkonda reguleerivas seaduses. Hilisemad kaalutlused võivad olla küll õiguspärased ja keeldumine garantii aktsepteerimisest avaliku huviga põhjendatud, ent ei võimalda pakkujatele piisavalt ette näha, millised eeldused hankelepingu sõlmimisele seatakse ja milliseid kulutusi nad lepingu täitmise eeldusena peavad kandma.
  1. Eeltoodud põhjustel on HD lisa 2 p 9.1 õigusvastane ja hankijat tuleb kohustada viima see õigusaktidega kooskõlla. III
  2. HD lisa 2 p 6.1.7 näeb ette tellijale õiguse 30-päevase etteteatamistähtajaga kuni 20% ulatuses veomahtude muutmise õiguse. Halduskohus pidas seda tingimust õiguspäraseks, sest HD lisa 1 p-dest 3.1.1 ja 3.1.2 tuleneb, et samaaegselt ei pea olema liinil rohkem kui 15 normaalbussi ja 8 liigendbussi ning igapäevaselt reservi planeeritavaid busse üks normaal- ja üks liigendbuss. Hankija arvates tuleneb neist punktidest minimaalne busside arv, mis vedajal peab olema, ning vedajal on võimalik kasutada ka rohkem busse.
  3. HD lisa 1 p 3.1 sätestab: „Lisaks p. 2.
  4. nimetatutele peab vedaja omandis või kasutuses olema alljärgnev hulk busse, mis vastavad M3 kategooria I klassi sõidukitele sätestatud nõuetele, EURO 6 standardile ning omavad Euroopa Ühenduse tüübikinnitustunnistust: 3.1.
  5. vähemalt 13 normaalbussi (koos p.2.
  6. nimetatutega kokku 18 normaalbussi, milledest 15 on samaaegselt liinidel töötavate busside maksimaalne arv, 1 igapäevaselt reservi planeeritav busside arv ning vähemalt 2 bussi remondivajaduse katteks) /---/. 3.1.
  7. vähemalt 10 liigendbussi (milledest 8 on samaaegselt liinidel töötavate busside maksimaalne arv, 1 igapäevaselt reservi planeeritav busside arv ning vähemalt 1 buss remondivajaduse katteks) /--/“.
  8. HD lisa 2 p 4.2 sätestab: „Vedaja tagab, et lepingu täitmisel oleksid täidetud busside osas järgmised tingimused: 4.2.1 lepingu täitmiseks kasutatavad bussid peavad olema vedaja omandis või tal peab olema võimalus neid kasutada lepingu täitmiseks majandus-ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruses nr 42 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" sätestatud nõuetele, bussid vastavad M3 kategooria I klassi sõidukitele sätestatud nõuetele, EURO 6 standardile ning omavad Euroopa Ühenduse tüübikinnitustunnistust: 4.2.1.1 vähemalt 13 normaalbussi (koos p 4.1.4 nimetatutega kokku 18 normaalbussi, milledest 15 on samaaegselt liinidel töötavate busside maksimaalne arv, 1 igapäevaselt reservi planeeritav busside arv ning vähemalt 2 bussi remondivajaduse katteks) /--/; 4.2.1.2 vähemalt 10 liigendbussi (milledest 8 on samaaegselt liinidel töötavate busside maksimaalne arv, 1 igapäevaselt reservi planeeritav busside arv ning vähemalt 1 buss remondivajaduse katteks) /---/“.
  9. Ringkonnakohtu arvates ei saa sellest tingimusest järeldada, et veomahu suurendamise õiguse kasutamise korral tuleb vedajal tagada ka suurema hulga busside olemasolu. Samaaegselt liinidel töötavate busside maksimaalne arv on määratletud muu hulgas vedaja huvides, kellel on õigus nõuda, et veomahu suurendamise korral arvestatakse maksimaalselt vajaminevat busside arvu, s.t suurendatakse veomahte neil kellaaegadel, kus muidu sõidaks liinidel korraga vähem busse. 9
(10)3-16-129
  1. Hankija huvi suurendada veomahte ka tipptunnil on võimalik tagada hankedokumentide muutmisega nii, et HD lisas 2 nähakse selgelt ette, et veomahtude suurendamise võimaluse kasutamise korral suureneb ka (samaaegselt liinidel töötavate) busside maksimaalne arv. Sellisel juhul tuleb aga muuta ka HD lisa 2 punkti 6.1.7, nähes ette pikema etteteatamistähtaja uute busside kasutamise õiguse omandamiseks. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et 30 päeva jooksul ei pruugi enamasti olla võimalik leida täiendavalt vajaminevaid busse, mis vastaksid lepingutingimustele ja oleks varustatud vajaminevate lisaseadmetega. Olukorras, kus hankija väitel planeeritakse täiendavad summad nagunii linnaeelarvesse ja see toimub vähemalt 6-kuulise etteteatamistähtajaga, ei ole äratuntav vajadus sätestada lepingus vaid 30-päevane tähtaeg.
  2. Kuna HD lisa 2 tingimustest ei saa järeldada maksimaalselt vajaminevate busside arvu suurendamist lepinguperioodi kestel, ei ole HD lisa 2 p-l 6.1.7 ka sellist mõju, mida kaebaja peab õigusvastaseks. Selles osas jättis halduskohus kaebuse õigesti rahuldamata. IV
  3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu otsuse osas, millega kaebus jäeti rahuldamata hankija kohustamise nõudes viia HD lisa 2 p 9.1 õigusaktidega kooskõlla, ja rahuldab selles osas kaebuse.
  4. HKMS § 109 lg 4 alusel tuleb muuta halduskohtus kantud menetluskulude jaotust. Halduskohus mõistis vastustajalt välja 25% kaebaja kantud menetluskuludest (riigilõivust). Kuna ringkonnakohtu otsuse tulemusel rahuldatakse kaebus 3/8 ulatuses halduskohtus vaidlustatud hanketingimustest, mõistab ringkonnakohus vastustajalt välja 3 ÷ 8 × 1295 = 485,63 €.
  5. Apellatsioonimenetluse kuludest tuleb vastustajalt välja mõista 2/3 kaebaja menetluskuludest, s.o 2 ÷ 3 × 1295 = 863,33 €. Vastustaja ei väida menetluskulude kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.