Obsah (4)

§ 64§ 3§ 60§ 601

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52156 Haldusasi L.T.i kaebus Veter

) vastuolus olevaid rikkumisi, sh loomad on vaktsineerimata ning nende pidamistingimused on väga ebahügieenilised. Kontrolli tulemusel koostati kontrollakt nr 10-28-14/016 (edaspidi ka Kontrollakt), milles sisalduva ettekirjutuse (p 8) kohaselt pidi L.T. leidma koertele uue loomapidamisnõuetele vastava elupaiga hiljemalt 10.08.

1. Kontrollakti p-s 9 sisalduva hoiatuse kohaselt oli RVK-l õigus ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmisel rakendada sunnivahendit (sunniraha ja loomade sundvõõrandamine) /I kd, lk 125-128/.
2. 01.09.2014 edastas M. T. e-posti teel V. Tõrikule järelepärimise seoses L.T.ile kuuluvate koertega, soovides informatsiooni selle kohta, miks viibib probleemi lahendamine, sest olukord seoses koertega oli endine /III kd, tl 72/.
3. L.T. ei täitnud tähtaegselt talle Kontrollaktis tehtud ettekirjutust, mistõttu RVK peaspetsialist E. Toomet ja V. Tõrik leppisid kokku minna 09.09.2014 koos L.T.i elukohta olukorda kontrollima ja vajadusel koeri ära võtma.
4. 09.09.2014 koostas RVK otsuse nr 6 (edaspidi Otsus nr 6), millega otsustati loomaomanikult L.T.ilt

§ 64

lg 1 alusel koerad ära võtta, korraldada ära võetud koerte võõrandamine vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduses (edaspidi ATSS) sätestatud korrale ning anti täitekorraldus asendustäitmise rakendamiseks. Asendustäitetoimingu sisuks oli täita asendustäitetoimingu adressaadile (L.T.) suunatud ettekirjutus ning anda koerad üle MTÜ-le Loomade Hoiupaik, aadressil Viljandi mnt 24 D, Harjumaa /I kd, tl 10-11/.

1. Otsuses nr 6 sisaldus ilmselge eksitus, mille kohaselt oli otsuses märgitud asendustäitmise toimingu läbiviijaks RVK, kuigi tegelikkuses anti koerad üle Kohila Vallavalitsusele, kes asendustäitmise korras korraldas L.T.ilt RVK poolt äravõetud koerte pidamise hoiupaigas. Seetõttu andis RVK 27.10.2014 välja otsuse nr 7 (edaspidi Otsus nr 7), millega muudeti Otsust nr 6 ja täiendati vastavalt lausega: „Äravõetud koerad antakse üle Kohila Vallavalitsusele, kes rakendab asendustäitmist, vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korrale“ ning tunnistati kehtetuks otsuse sisaldunud täitekorraldus /I kd, tl 85-86/.
2. 09.09.2014 protokollis omanikult koerte ära võtmise toimingu RVK peaspetsialist E. Toomet /III kd, tl 100-104/ ning RVK juhataja asetäitja M. Vaidla jäädvustas toimingu fotodel /II kd, tl 187 -191/.
3. 10.09.2014 (kohtus registreeritud 18.09.2014) esitas L.T. (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) algselt koos M. R.ga halduskohtule kaebuse Otsuse nr 6 tühistamiseks /I kd, tl 1-8/. 07.10.2014 esitati täiendavalt nõuded mittevaralise kahju (5000 eurot) ja varalise kahju 2 (7750 eurot) hüvitamiseks /I kd, tl 56-59/. 30.12.2014 sai kohus lisaks taotluse Otsuse nr 7 tühistamiseks /II kd, tl 8-9/.
4. 08.10.2014 sai VTA L.T.i kaebuse /I kd, tl 87/, mida VTA käsitles osaliselt Otsusele nr 6 esitatud vaidena. Et vaie oli puudustega, jäeti vaie 17.10.2014 vastusega nr 1.1-22/4882 käiguta /I kd, tl 120-121/.
5. 28.10.2014 (registreeritud 05.11.2104 nr 1.1-22/5375) esitas L.T. (koos M. R.) VTA-le vaide-vastulause /I kd, tl 132-135/.
6. 12.11.2014 vaie tagastati L.T.ile, kuna halduskohtus on pooleli Otsuse nr 6 tühistamiseks esitatud kaebuse menetlus /I kd, tl 185-186/. 12.11.2014 VTA vastas vaievastulausele /I kd, tl 187-189/.
7. 05.12.2014 käis MTÜ Loomade Hoiupaik juhataja Larissa Kozõreva VTA-s andmas ütlusi hoiupaigas pidamisel olevate koerte võõrandatavuse osas. Menetlustoiming protokolliti /II kd, tl 194-195/.
8. 09.12.2014 tegi RVK ettekirjutuse nr 15.2-1.10/1043, mille kohaselt tuginedes

§ 64

lg-le 3 kohustati L.T.i võõrandama tasuta või tasu eest loomade omanikult L.T.ilt ära võetud kolm koera hiljemalt 31.12.2014. Sunnivahendi rakendamise hoiatus nägi ette, et kui loomad ei ole võõrandatud hiljemalt 31.12.2014, korraldab loomade võõrandamise, tapmise või hukkamise RVK, ATSS-is sätestatud korras (

§ 64lg 4) /I kd, tl 192/.

1. 15.12.2014 tegi RVK uue otsustuse nr 15.2-1.10/1043-1 „Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kehtetuks tunnistamine ja uus hoiatus“, millega tunnistati kehtetuks 09.12.2014 „Ettekirjutuses nr 15.2-1.10/1043“ sisaldunud sunnivahendi rakendamise hoiatus (p 1) ning tehti uus sunnivahendi rakendamise hoiatus järgneva sisuga: „Loomade võõrandamata jätmise korral hiljemalt 31.12.2014 korraldab loomade võõrandamise Raplamaa Veterinaarkeskus, asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras“ (p 2) /I kd, tl 193/.
2. 29.12.2014 pöördus L.T. VTA poole ettekirjutuse tähtaja pikendamiseks kuni 12.01.
3. 30.12.2014 VTA kinnitas telefoni teel L.T.ile koerte võõrandamiseks antud tähtaja pikendamisest kuni 12.01.
4. 09.01.2015 teavitas L.T. VTA-d telefoni teel, et ta on leidnud koertele kodud ja koertele minnakse hoiupaika järgi 10.01.
5. 12.01.2015 sai VTA MTÜst Loomade Hoiupaik kinnituse, et koertel käidi järel, millega sai lugeda 09.12.2014 loomade võõrandamiseks tehtud ettekirjutuse täidetuks /II kd, tl 178 pöördel/.
6. 28.04.2015 määrusega võttis kohus menetlusse L.T.i kaebuse VTA RVK 09.09.2014 otsuse nr 6 ja 27.10.2014 otsuse nr 7 tühistamiseks ja seonduvate toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks (p 1) ning tagastas kaebuse 7750 euro suuruse varalise ja 5000 euro suuruse mittevaralise kahju nõude osas läbivaatamatult (p 2) /II kd, tl 107-109/.
7. 29.05.2015 esitas L.T. kaebuse täienduse /II kd, tl 128-137/.
8. 05.06.2015 esitas VTA seletuse kaebusele /II kd, tl 175-179/.
9. 06.11.2015 määrusega kohus jättis rahuldamata VTA taotlused vastustaja asendamiseks ning kaebuse läbi vaatamata jätmiseks või kaebuse tagastamiseks (p 1). Kohus tagastas kaebuse L.T.ile järgmiste kaebuse täienduses esitatud nõuete osas: 1) tagastada postuumselt 9 kutsikat; 2) võtta vastutusele 09.09.2014 piirdeaia mahalöömisega kaebaja eravaldusesse sissemurdjate grupi liikmed ja karistada vastavalt KarS § 266 lg-le 3 ja KarS §-le 264 lemmikloomade julma kohtlemise eest (silmusega püüdmine); 3) karistada RVK ametnikke M. Vaidlat, L. Toometit, V. Tõrikut, Ain Metsluhti vastavalt seadusele; 4) tunnistada V. Tõriku toimingud väärtegudeks (p 2). L.T.il tuli esitada kaebuse nõuetest lähtuv uus kaebuse terviktekst ning teatada, kas 3 kaebaja soovib minna tühistamisnõuetelt üle tuvastamisnõudele, põhjendatud huvi tuvastamisnõude suhtes (p 3) /II kd, tl 196-199/. ning täpsustada oma
10. 08.12.2015 määrusega kohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /III kd, tl 20-21/.
11. 18.12.2015 esitas kaebaja muudetud kaebuse (tuvastamiskaebuse), paludes võtta menetlusse varem esitatud pretensioonid RVK ja MTÜ Loomade Hoiupaik peale /III kd, tl 2529/.
12. 13.01.2016 määrusega kohus tagastas kaebuses ja selle täiendustes MTÜ Loomade Hoiupaik (k.a hoiupaiga töötajate) peale esitatud nõuded (p 1) ning kaasas menetlusse täiendava vastustajana Kohila valla (p 2) /III kd, tl 53-55/.
13. 14.01.2016 esitas Kohila vald seletuses kaebusele taotluse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel menetluse täielikult või Kohila valla osas lõpetamiseks /III kd, tl 61/.
14. 14.01.2016 vastuses taotlusele asus kohus seisukohale, et taotlus on alusetu ning selgitas valla kohustust vastata sisuliselt 13.01.2016 määruses esitatud kohtunõudele /III kd, tl 64/.
15. 19.01.2016 esitas Kohila vald seletuse kaebusele /III kd, tl 65-67/.
16. 01.02.2016 esitas VTA seletuse muudetud kaebusele /III kd, tl 80-82/.
17. 16.02.2016 kohtunõudega palus kohus Kohila vallal esitada täiendavad vastused kohtunõudes ja 13.01.2016 määruse selgitava osa p-s 7 esitatud küsimustele ning juhtis tähelepanu asjaolule, et vald ei ole tähtaegselt esitanud sisulist kirjalikku seletust kaebuse ja selle täienduste kohta, milline kohustus tulenes samuti 13.01.2016 määrusest /III kd, tl 84-85/.
18. 17.02.2016 esitas Kohila vald vastuse 16.02.2016 kohtunõudele /III kd, tl 88-89/.
19. 25.02.2016 palus kohus kohtunõude korras VTA-l esitada 09.09.2014 asendustäitmise toimingu protokollide terviktekstide originaalid /III kd, tl 91/.
20. 26.02.2016 esitas VTA täiendava seletuse muudetud kaebusele /III kd, tl 92-94/.
21. 26.02.2016 edastas RVK postiga 09.09.2014 asendustäitmise toimingu protokollide originaalid /koopiad III kd, tl 100-104/.
22. Kohus ei käsitle käesolevas kohtuotsuses poolte neid seisukohti, mis puudutavad kaebajale tagastatud nõudeid, kaebaja isikut või taotlusi menetluse lõpetamiseks, kuna need küsimused on lahendatud vastavate määrustega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja L.T. peab Otsust nr 6 ja selle andmisega seonduvaid toiminguid seadusevastaseks järgmistel põhjustel: kaebajaid ei ole üle kuulatud ega kaebustega tutvustatud, Otsuse on koostanud pädevust ületanud RVK, kaebajale ei ole kätte toimetatud mitte ühtegi ettekirjutust koerte eluolu halbade tingimuste kohta, samuti ei ole antud tähtaega tingimuste parandamiseks, koerad olid terved ja hästi söödetud, 7-le koerale oli elutingimusteks kasutada 136,2 m2 suurune pindala, neil oli soe öömaja ja nad said omavahel suhelda, mängida, joosta. Kaebajale on tekitatud moraalset kahju, mille kohaseks hüvitiseks on 5000 eurot, šokiseisundi, hingevalu tekitamise, privaatsuse eiramise, eravaldusesse omavoliliselt sisse murdmise, kaebaja peale valetamisega jms. Samuti on tekitatud materiaalset kahju summas 7750 eurot (koerte üles kasvatamine ja söötmine). Seega kokku on tekitatud kahju summas 12750 eurot. 4 V. Tõriku seadusevastasteks toiminguteks, millega kaebajale on kahju tekitatud, on V. Tõriku omavoli: kaebaja uste, akende, aedade lammutamisel; ta ei kontrolli isiklikult talle laekunud kaebusi; lisaks kaebaja suhtes esitatud valekaebuste anonüümne menetlemine jms. Samuti on RVK, ületades pädevust, teinud otsuse kaebajalt loomapidamisõiguste ära võtmise kohta. Kaebaja leiab, et Otsus nr 6 tuli talle kätte anda tutvumiseks enne 09.09.
23. Kaebaja soovis saada tema peale esitatud kaebusi, aga V. Tõrik ei teinud seda põhjusel, et L.T. ei ole Kohila aadressil sissekirjutatud, samuti V. Tõrik ei kontrollinud esitatud kaebuste õigsust. Vastustaja Veterinaar- ja Toiduamet on seletuses kaebusele /II kd, tl 176-179/ seisukohal, et Otsused nr 6 ja nr 7 ning nendega seotud toimingud on õiguspärased ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 17.01.2013 pöördus Kohila valla keskkonnanõunik RVK poole palvega teostada kontrolli L.T.ile kuuluvate koerte heaolu osas. Keskkonnanõuniku sõnutsi on olnud pidevalt probleeme tema loomapidamisega ka Kohila vallal. RVK poole pöördumise aluseks oli vallale saadetud kaebus. 23.01.2013 teostas RVK juhataja asetäitja M. Vaidla kontrolli L.T.i elukohas Kohilas xxxxxxxx. Kokkuleppel Kohila vallaga tuli kaasa olukorda kontrollima ka valla korrakaitsespetsialist V. Tõrik. L.T. ei lubanud ametnikku ega korrakaitsespetsialisti oma eluruumi ning seetõttu ei õnnestunud antud kontrolli käigus välja selgitada, kas loomade pidamistingimused vastavad

nõuetele. Kontrolli käigus tõi L.T. järelevalveametnikule näha üheksast kutsikast ühe. Kutsikas oli umbes 1 kuu vanune, visuaalsel vaatlusel terve ja hästi toidetud /II kd, tl 180-181/. Kuna koerte pidamistingimusi ei õnnestunud järelevalveametnikul kontrollida, siis ei tehtud teostatud kontrolli käigus L.T.ile ettekirjutusi. L.T. lubas neile 9 kutsikale kiiresti uued kodud leida ning mõistis, et 9 kutsika ja 2 koera pidamine käivad talle üle jõu. Teostatud kontrolli käigus koostati kontrollakt nr 10-00-13-003-LK /I kd, tl 129-131/, mis anti L.T.ile kohapeal allkirja vastu kätte. 24.07.2014 edastas Kohila Vallavalitsus VTA-le avalduse koos L.T.i peale esitatud kaebusega ning tegi ettepaneku L.T.i elukohas valitsevat olukorda ja loomapidamisnõuetest kinnipidamist kontrollima minna 29.07.

1. Kohila Vallavalitsusele kaebuse esitanud kodanik märkis muuhulgas oma kaebuses, et tema andmetel on korteris ning õuealal 14 koera ja lisaks kutsikad, koerte pidamistingimused on ebahügieenilised ning koerte väljaheidete lehk on väljakannatamatu ning palub vallalt abi xxxxxxxx majaelanike nimel. VTA kinnitusel on neile Kohila Vallavalitsuse kaudu edastatud kaks sama isiku poolt vallale esitatud kaebust. VTA-le olid selle isiku andmed teada, kuid nagu VTA viitas oma vastuses L.T.i kaebusele 17.10.2014 ja 12.11.2014 vastuses vaidelevastulausele tuli kaebuse esitaja isikuandmed vastavalt isikuandmete kaitse seaduses (edaspidi ka IKS) toodule varjata. Seega väited ananüümsete kaebuste menetlemisest, ei ole asjakohased. VTA on edastanud kaebajale mõlemad kõnealused kaebused, varjates seal kaebaja isikuandmed. 29.07.2014 teostas RVK juhataja asetäitja M. Vaidla kontrolli L.T.i elukohas Kohilas, xxxxxxxx. Tuvastati alljärgnevad asjaolud: väikses kööktoas peetakse seitset koera, õuealal on ketis üks koer. Koerad on vaktsineerimata ja neile pole manustatud antiseptikume. Neid ei ole kunagi veterinaararst läbi vaadanud. L.T.i väide nagu ei kuuluks tema "toakoerad" vaktsineerimisele, ei vasta tõele. Kõiki koeri ja kasse tuleb vastavalt loomatauditõrje seaduse § 43¹ lõikele 2 ennetavalt vaktsineerida marutaudi vastu. Koerte liikumisvõimalused on väga piiratud - korter on väike, ca 32 m² suurune kööktuba ning õueala, kus koerad liiguvad, on piiratud planguga ning seestpoolt täis kuhjatud kolaga, vaba käiguteed on ca 5 x 1 m. Õu on kaetud plaatidega, kuhu koerad urineerivad, mistõttu väljaheidete lehk on väljakannatamatu, eriti suvel palava ilmaga. Kontrolli käigus tegi RVK ametnik fotod. L.T.i sõnade kohaselt pidi ta lähiajal kolima Valka elama ning viima oma koerad sealsesse hoiupaika ning nentis, et koerte pidamine on raske ja kulukas. L.T. kinnitas ametnikule, et 12 päeva on piisav selleks, et koerad hoiupaika toimetada. Samuti selgitati L.T.ile korduvalt, et kui ta ei leia ettekirjutuses märgitud tähtajaks (s.o 10.08.2014) koertele loomapidamisnõuetele vastavat elupaika, võetakse koerad temalt ära ning nende pidamise korraldab Kohila Vallavalitsus. Peale kontrolli teostamist ja 5 ettekirjutuse sisu veelkordset selgitamist andis järelevalveametnik L.T.ile kontrollakti nr 10-2814/016 allkirja vastu kohapeal kätte. 07.08.2014 sai RVK L.T.i 01.08.2014 dateeringut kandva avaldus-kaebuse /I kd, tl 169-173/, milles ta palus ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist kuni 25.08.
2. Nimetatud kaebuses heidetakse RVK järelevalveametnikule M. Vaidlale ette asjaolu, et viimane on loomade pidamistingimusi jäädvustanud fotoaparaadiga. RVK ametnikud teostasid kontrolli L.T.i juures arvestades sealjuures kõiki selleks sätestatud nõudeid. Fotode tegemine on kontrollide teostamisel tavapärane toiming. VTA kinnitas oma 12.11.2014 vastuses L.T.i vaidele-vastulausele, et kontroll teostati ametniku poolt nõuetekohaselt ning seetõttu ei olnud RVK juhatajal põhjust distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Muu hulgas kaebas L.T. nimetatud avaldus-kaebuses ka Kohila valla korrakaitsespetsialisti tegevuse peale. Sama kaebuse oli L.T. esitanud ka Kohila Vallavalitsusele. VTA möönab, et RVK-l tulnuks ettekirjutuse tähtaja pikendamine vormistada ka kirjalikult, kuid seda ei tehtud. Järelkontrolli ettekirjutuse täitmise osas ei teostatud enne 25.08.
3. Esitatud avaldusest-kaebusest selgus, et L.T. ja M. R. olid mõlemad teadlikud, et ettekirjutuse mittetäitmisel võetakse koerad ära. Ühtlasi kinnitas L.T. oma avaldus-kaebuses kavatsust loomad Valga hoiupaika anda. Samas märkis M. R. oma kaebuses korduvalt, et L.T. oli lubanud ära anda mõned koerad naabermajade elanikele ja naabrinaisele ning turul maha müüa, aga millegipärast ei teinud ta seda ligi kuuajase tähtaja jooksul. 03.09.2014 juhtis Kohila Vallavalitsus VTA tähelepanu sellele, et L.T. ei ole täitnud talle tehtud ettekirjutust koertele uus loomapidamisnõuetele vastav elupaik leida. Sellest tulenevalt leppisid RVK peaspetsialist E. Toomet ja Kohila Vallavalitsuse korrakaitsespetsialist V. Tõrik kokku, et 09.09.2014 minnakse koos L.T.i elukohta olukorda kontrollima ja vajadusel koeri ära võtma. Kohila vald tagas selle, et L.T. oleks sel päeval kodus ja samuti leppis Kohila vald kokku MTÜ-ga Loomade Hoiupaik koerapüüdjaga auto saatmises ja koerte pidamise hoiupaigas. 09.09.2014 koostas RVK ametnik vaidlustatud Otsuse nr 6, mille kohaselt võetakse koerad omanikult ära ning antakse pidamisele MTÜ-sse Loomade Hoiupaik. Siinkohal möönab VTA, et nimetatud otsuses sisaldus ilmselge eksimus, millise kohaselt otsuses oli märgitud asendustäitmise toimingu läbiviijaks RVK, kuigi tegelikkuses anti koerad üle Kohila Vallavalitsusele, kes asendustäitmise korras korraldas L.T.ilt RVK poolt ära võetud koerte pidamise hoiupaigas. L.T.i jaoks ei muutunud otsuse sõnastuses esinenud eksimuse tõttu menetlustoimingu sisu. Selguse huvides andis RVK juhataja 27.10.2014 välja Otsuse nr 7, millega muudeti Otsust nr 6 ja täiendati seda vastavalt lausega : "Äravõetud koerad antakse üle Kohila Vallavalitsusele, kes rakendab asendustäitmist, vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korrale" ning tunnistati kehtetuks otsuses sisaldunud täitekorraldus. 09.09.2014 toimunud koerte omanikult äravõtmise toimingu läbiviimist protokollis RVK peaspetsialist E. Toomet ning RVK juhataja asetäitja M. Vaidla jäädvustas selle toimingu fotodel. L.T.i väited, nagu loomi oleks sealjuures julmalt koheldud ja kaks koertest olla surma saanud, ei vasta tõele. Kõik 9 koera paigutati koerapüüdjate poolt sõidukisse, ühel koeral sai püüdmise käigus vigastada ige, mis vähesel määral veritses. RVK ametnikud L.T.i eluruumi ei sisenenud, sinna sisenes vaid koerapüüdja. Otsuse nr 6 ja Otsuse nr 7 adressaadiks oli L.T. kui loomade omanik. VTA leiab, et antud juhul on RVK poolt õigesti tuvastatud loomade omanik

§ 3lg 1 tähenduses.

RVK tegi kontrollide käigus 23.01.2013 ja 29.07.2014 kindlaks asjaolu, et Kohilas xxxxxxxx korteris elab alaliselt L.T. ja et tema toidab ja peab seal koeri. RVK teostatud kontrollide käigus ei maininud L.T. kordagi asjaolu, et mõni neist koertest võiks kuuluda kellelegi teisele. Lisaks on Kohila Vallavalitsus oma avaldustes viidanud L.T.ile kui xxxxxxxx peetavate koerte omanikule. Samuti nähtub 01.08.2014 dateeringut kandvast ja RVK juhatajale L.T.i poolt esitatud avalduskaebusest, et M. R. oli teadlik 29.07.2014 tehtud ettekirjutusest koertele uus loomapidamise nõuetele vastav elupaik leida, mistõttu kui M. R. oli mõne koera omanik, siis alates ettekirjutuse tegemise hetkest oli tal võimalus temale kuuluvale koerale uus elupaik leida, kuid seda ta ei 6 teinud, mis andis RVK-le aluse eeldada, et kõik koerad kuuluvad L.T.ile. 09.09.2014 Otsusega nr 6 ära võetud 9 koera viidi MTÜ-sse Loomade Hoiupaik. Selleks, et VTA saanuks teha edasise ettekirjutuse L.T.ile

§ 64

lg 4 kohaselt, tuli oodata kuni MTÜ-s Loomade Hoiupaik on koerte osas teostatud ravi ja vaktsineerimised. Koerte võõrandatavuse osas sai teha otsuse siis, kui koerad on karantiinist väljas ja sotsialiseeritud. Oktoobris 2014 oli RVK peaspetsialist E. Toomet telefonitsi korduvalt ühenduses hoiupaigaga. Järelevalveasutusele oli teada asjaolu, et oktoobri alguseks tuli 9-st koerast eutaneerida neli, see asjaolu nähtub ka MTÜ Loomade Hoiupaik poolt koostatud ja Kohila Vallavalitsusele edastatud veterinaarsete protseduuride ja preparaatide aruandest (koerad numbritega 16642, 16638, 16641, 16634, 16635,16639, 16640, 16636, 16637) /II kd, tl 192-193/. Kuna hoiupaika saabudes saavad koerad identifitseerimisnumbri, ei ole VTA-l võimalik tuvastada koeri nende omaniku poolt neile omistatud nimede järgi. Kaks isast koera eutaneeriti 11.09.

1. Need koerad olid agressiivsed, hammustasid, ründasid ning oli inimestele tõsiselt ohtlikud. Täpsemalt 11.09.2014 eutaneeritud koerte kohta on ütlusi andnud hoiupaiga juhataja, mis on VTA poolt protokollitud. Kutsikad eutaneeriti 22.09.2014 epilepsia tõttu, mis omakorda oli tingitud koerte suguluspaarituse (kutsikate ema ja isa olid omavahel õde ja vend) tagajärjel tekkinud kaasasündinud defektist. Epilepsia põhjustas kutsikatele krambihoogusid ja agressiivseid äkkrünnakuid. Kaks koera, kelle osas hoiupaiga töötajad lootsid, et neid õnnestub sotsialiseerida ja terveks ravida, tehti poolteist kuud tööd, kuid tulutult: koerad käisid endiselt mööda seina ääri, põdedes klaustrofoobiat ning neil oli suure tõenäosusega leptospiroos, mis on äge bakteriaalne haigus ning mille teke võib olla põhjustatud ebahügieenilistest pidamistingimustest. Need kaks koera eutaneeriti oktoobri keskel. VTA püüdis korduvalt MTÜ Loomade Hoiupaik juhatajalt saada kirjalikku seisukohta veel seal pidamisel olevate koerte võõrandatavuse osas ja saada teavet, milliseid veterinaarseid menetlusi on loomade osas läbiviidud. Oma tiheda töögraafiku tõttu (osaliselt ka keelebarjääri tõttu) ei olnud võimalik MTÜ Loomade Hoiupaik juhatajal pr Larissa Kozõreval oma kirjalikku seisukohta L.T.i koerte osas esitada. Sellest tulenevalt kutsus VTA ta 01.12.2014 kutsega 05.12.2014 VTA-sse ütlusi andma, mille osas on koostatud ka menetlustoimingu protokoll. Põhjus, miks L.T.il ei olnud võimalik MTÜ-s Loomade Hoiupaik äravõetud koeri näha, seisnes selles, et esialgu, kui koerad hoiupaika viiakse, vaadatakse nad veterinaararsti poolt läbi, vaktsineeritakse, tehakse parasiiditõrje ja pannakse koerad karantiini. Karantiini näol on tegemist ruumiga, kus hoitakse äsja hoiupaika toodud ja vaktsineeritud koerad, et välistada nende kokkupuude teiste hoiupaigas viibivate ja juba ravitud, vaktsineeritud ja tervete koertega. Karantiini ruumi pääsevad vaid hoiupaiga töötajad. Reeglina viibivad hoiupaika toodud koerad karantiinis kaks nädalat. Kui koerad on karantiinist vabanenud hakatakse neid sotsialiseerima. Koerte puurid on piisavalt suured, seal on kuut koos pehme asemega varjumiseks. Koeri söödetakse kaks korda päevas. Hoiupaiga töötajad jälgivad pidevalt, et koerte jooginõud oleks täidetud veega. VTA-le teadaolevalt ei hoita hoiupaigas koeri ainult puurides, vaid jalutatakse ja sotsialiseeritakse ning õpetatakse neid 2 korda päevas selleks kohandatud jalutamise alal. Tuginedes MTÜ Loomade Hoiupaik juhataja poolt 05.12.2014 antud ütlustele ja arvamusele kolme koera võõrandatavuse kohta, tegi RVK L.T.ile 09.12.2014 ettekirjutuse loomade võõrandamiseks. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli 31.12.
2. Ettekirjutuses sisaldunud sunnivahendi rakendamise hoiatus oli tehtud alternatiivselt, andes sunni rakendajale võimaluse valida sunnivahendit. Selline sunnivahendi rakendamise hoiatus on vastuolus ATSS § 7 lg-s 4 sätestatuga. Seetõttu tegi RVK uue sunnivahendi rakendamise hoiatuse 12.12.2014, mille kohaselt loomade tähtaegselt võõrandamata jätmise korral L.T.i poolt, korraldab loomade võõrandamise RVK. 29.12.2014 pöördus L.T. VTA poole ning palus ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendada kuni 12.01.2015, ühtlasi teatades, et ta on leidnud potentsiaalse uue omaniku kahele koerale ning ühe koera võtab tema tütar M. R. VTA andis informatsiooni edasi RVK juhatajale, kes nõustus koerte võõrandamiseks tehtud ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendama kuni 12.01.
3. Kuigi 7 dokument ettekirjutuse tähtaja pikendamise kohta kannab dateeringut 05.01.2015, kinnitas VTA 30.12.2015 suuliselt telefoni teel L. T.le, et RVK pikendab koerte võõrandamiseks antud tähtaega kuni 12.01.
4. Samuti teavitas VTA ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamisest 30.12.2014 MTÜ Loomade Hoiupaik juhatajat ja kohut. 09.01.2015 teavitas L.T. VTA-d telefoni teel, et ta on leidnud koertele kodud ja hoiupaika minnakse koertele järgi järgmisel päeval s.o 10.01.
5. 12.01.2015 sai VTA ka MTÜ-st Loomade Hoiupaik kinnituse, et koertel käidi järel. Sellest tulenevalt sai lugeda 09.12.2014 loomade võõrandamiseks tehtud ettekirjutuse täidetuks. L.T.i 18.12.2015 seisukohad muudetud kaebuses /III kd, tl 25-49/ M. T. ja V. Tõrik, esitades kontrollimata kaebused VTA-le, sooritasid kuriteo. RVK, Kohila Vallavalitsuse ja VTA toimingud, kaasa arvatud sissemurdmised kaebaja korterisse ja kinnistule olid õigustühised, kuna neil puudus õiguslik alus. Kutsikate piinamised, eutanaasia ja kaebajale koerte mittenäitamine hoiupaigas olid ettekavandatud roimarlikud toimingud. Hilisem

(§ 64 lg 3) ei oma tagasiulatuvat jõudu antud juhtumi suhtes. Kaebaja on seisukohal, et 09.09.2014 kaebaja elukohas läbiviidud toimingu ajal kehtis

§ 64redaktsioon, millest kaebaja on kohtule väljavõtted esitanud.

Samuti palub kaebaja mitte arvestada hoiupaiga juhataja L. Kozõreva kui tunnistaja antud ütlustega VTA-le. Kaebaja väitel on RVK koos Kohila vallaga 17.01.2013, 29.07.2014 ja 09.09.2014 tema kinnistule ja korterisse ootamatute sissemurdmistega rikkunud kaebaja õigusi, eirates Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 32, KarS § 266 lg-tes 1-3,

§-s 64 sätestatut, et ärastada kaebaja vara. Kaebaja märgib, et kui ta oleks eelnevalt teadnud kavandatavast koerte äraviimisest kaebaja elukohas, siis oleks ta päev varem koerad majast teisele poole vabadesse lautadesse, kuuridesse viinud. Kaebaja leiab, et järelevalveametnikud ei ole eluruumi ja õueala suurust õigesti hinnanud ning tal on teabeõigus saada infot selle kohta, kes käib tema korteris tema äraolekul ja palub kohustada RVK-d või VTA-d väljastama kaebuse, mis on esitatud tema kutsikate peale, kui need olid 2-3 nädalased. Kaebaja palub anda talle tulevikus võimalus moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks kohtusse pöördumiseks. Kohila valla 19.01.2016 seletus kaebusele (vastus 13.01.2016 määruse p 2 kohtunõudele) /III kd, tl 65-74/. Esimene avaldus laekus L.T.i koerte kohta 17.05.2014 (K. J. xxxxxxx, N. Z. xxxxxx ning M. T. xxxxxxxxx, Kohila ühisavaldus). Teine avaldus laekus M. T. 23.07.2014, kolmas avaldus saadeti M. T. poolt e-postiga (järelepärimine), neljas avaldus saadeti Eestimaa Loomakaitse Liidu (edaspidi ELKL) poolt Kohila vallavanemale Heiki Hepnerile 02.09.2014 e-posti teel ning mille lahendamine määrati Kohila Vallavalitsuse korrakaitsespetsialist V. Tõrikule. Vastavalt

-le kontrollib loomapidamistingimusi VTA, kellele saadeti kodanike kaebused ning vastus ELKL-le korrakaitsespetsialist V. Tõriku poolt. Kaebuste kontrollimine toimus RVK poolt. Kaebajat teavitati RVK töötajate poolt kontrollimise päeval s.o 29.07.2014 ning VTA poolt oli kohal M. Vaidla, Kohila Vallavalitsuse korrakaitsespetsialist ning politsei poolt Aivar Vaas Rapla maakonna, Kohila piirkonnavanem. L.T., kes ei ole kinnistu omanik, kuid kasutab seda, oli isiklikult juures ning mingit sissetungimist ei olnud. Veterinaarameti töötaja tegi ka fotod loomade hoidmiste kohta. Kontrollakt koostati täpselt samal päeval 29.07.2014, miks on märgitud koostamise kuupäevaks 30.07.2014 ei oska kommenteerida. Mingit survet L.T.ile ei avaldatud, vaid selgitati asjaolusid, mis olid Kontrollaktis kirjas. Kaebaja sai tutvuda kõikide Kontrollakti lehtedega, mida kinnitavad ka tema lisatud omakäelised laused ja allkiri. M. T. kirjast selgus, et koerad on alles ning nendega pole midagi ette võetud. Samas ka pöördumine ELKL poolt, mille koopiad saadeti VTA-le. Kontrollaktis määratud kuupäevaks pidi loomaomanik L.T. leidma oma koertele loomapidamisnõuetele vastava elupaiga hiljemalt 8 10.08.2014. Kuna Kohila Vallavalitsuse korrakaitsespetsialist V. Tõrik viibis puhkusel kuni 01.09.2014 ei võetud midagi esialgu ette. 03.09.2014 (nr 15-1.1/1326) saadeti VTA-le kodaniku avaldus teavitusega, et määratud tähtaeg on jäetud täitmata. Kohila valla korrakaitsespetsialisti teavitas 09.09.2014 asendustäitmisest mobiiltelefoni teel RVK töötaja E. Toomet. Toimingud viisid läbi veterinaartöötajad E. Toomet ja M. Vaidla. Valla kohustuseks oli tellida varjupaigast sõiduk loomade äraviimiseks. Juures viibisid Kohila valla korrakaitsespetsialist V. Tõrik ning politsei poolt Ain Metsluht. Protokollile on alla kirjutanud peale eespool loetletute ka L.T.. Selgituse on lisanud E. Toomet. Protokolli koopia edastati ka L.T.ile. Loomade äraviimise ja autosse toimetas varjupaiga töötaja ainuisikuliselt. 24.07.2014 oli kontrollimas ka päästeamet, kes pidi antud korteris kontrollima suitsuandurite olemasolu. Kuna L.T. ei lubanud oma korteris suitsuandureid kontrollida ning kuna tegemist oli koertega, siis päästeamet lubas tagasi tulla, kui loomad on ära viidud. Samal kuupäeval L.T. isiklikult lasi veterinaartöötaja kinnistule, kes tegi olukorrast fotod ja vesteldi temaga antud teemal ning koostati ka Kontrollakt. Teine sisenemine toimus 09.09.2014, kui toimus asendustäitmine. Kuna L.T. väravat ei avanud, siis politseinik Ain Metsluht lükkas värava lahti, mispeale L.T. väljus korterist, sõimates kõiki igasuguste sõnadega. Sisenemine toimus korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 51 lg 1 p 3 alusel, mis annab õiguse siseneda korrakaitseorganil, kelle pädevuses see on (vastavalt

le on õigus politseil ja veterinaartöötajatel). Kaebajale tutvustati ja selgitati, et kuna Kontrollaktis määratud tähtaeg on möödas ning koerad on endiselt raskes olukorras, tuleb need ära võtta ja anda üle loomade varjupaigale. Kohila valla esindaja korrakaitsespetsialist V. Tõrik oli toimunu juures, kuid asjasse ei sekkunud. VTA 01.02.2016 seisukohad seoses kaebuse muutmisega ning vastus 13.01.2016 määruse p 2 kohtunõudele /III kd, tl 80-82/. VTA-le edastati Kohila Vallavalitsuse poolt 24.07.2014 avaldus, VTA dokumendihaldussüsteemis registreeritud nr 15.1-1/2297, millele oli lisatud ka M. T. kaebus xxxxxxx, Kohila peetavate koerte kohta. Avalduses oli märgitud, et Kohila Vallavalitsus koos politseiga lähevad 29.07.2014 xxxxxxx, Kohila, olukorda kontrollima ning paluti VTA esindaja kohalolekut. VTA edastas kõnesoleva avalduse koos sellele lisatud kaebusega RVK juhataja asetäitja M. Vaidlale menetlemiseks samal päeval s.o 24.07.2014. RVK ametnikud ning Kohila valla korrakaitsespetsialist V. Tõrik leppisid kokku, et 29.07.2014 minnakse kaebaja elukohas loomade pidamistingimusi kontrollima. RVK ametnikud M. Vaidla ja E. Toomet läksid xxxxxxxxx, Kohila, värava ette ning ootasid seal Kohila valla korrakaitsespetsialisti ja politseiametniku saabumist. Koos siseneti kaebaja elukoha kinnistule. Sissetungimist ei olnud ja kaebaja viibis kontrolli ajal isiklikult koha peal. Vastavalt

-le võib VTA, kui

nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet teostav korrakaitseorgan kohaldada,

§ 60¹ toodud riikliku järelevalve erimeetmeid.

Vastavalt

§ 60¹ võib VTA riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada Kor

S § 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet ehk siseneda valdusesse. KorS § 50 lg 1 p 3 kohaselt võib korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses. Kõnesoleval juhul oli valdusesse sisenemine põhjendatud, kuivõrd VTA-l oli alust arvata, et

tulenevaid loomapidamiseks kehtestatud nõudeid võidakse rikkuda (korduvad kaebused loomapidamisnõuete rikkumise kohta ning informatsioon Kohila vallalt, et kaebajal on varasemaltki rikkumisi seoses loomapidamisnõuete täitmisega). Kontrolli tulemusel koostas RVK järelevalveametnik M. Vaidla 29.07.2014 kontrollakti nr 10-28-14/

1. Kontrolli käigus tuvastatut on VTA kohtule selgitanud oma seletuses kaebusele 05.06.2015 p-s 3.
2. Kontrollakti 9 esimesel lehel olevate kuupäevade erinevus on tõenäoliselt selle koostanud ametniku eksimus. Asjaolu, et Kontrollakt anti tervikuna kaebajale kätte 29.07.2014, on RVK ametnikud M. Vaidla ja E. Toomet korduvalt kinnitanud (sama kinnitab ka kohapeal viibinud Kohila valla korrakaitsespetsialist V. Tõrik). Kontrollaktilt nähtub, et seda on täidetud sama pastapliiatsiga ja omakäeliselt, mis tõendab, seda, et akt koostati tervikuna koha peal. Kaebajat ei sunnitud aktile alla kirjutama. Peale kontrolli eesmärgi ja tehtud ettekirjutuse sisu selgitamist ning vestlemist kaebajaga paluti tal viisakalt akt allkirjastada ning anti koopia aktist ka kaebajale (kontrollakti blanketid on isekopeeruval paberil, millede esimesed originaallehed jäävad akti koostanud ametniku kätte ning koopiad antakse kontrollitavale isikule). Kontrollakti osad 1-7 on menetlustoimingu protokolliks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 18 mõistes, kus järelevalveametnik protokollib kontrolli käigus tuvastatud asjaolud. Kontrollaktist on võimalik vaidlustada selles sisalduvat ettekirjutust, kui antud haldusakti. Menetlustoimingu protokolli ei ole võimalik vaidlustada, kuivõrd sellesse märgib järelevalveametnik kontrolli käigus tuvastatu ja tegemist on tema pädevusest lähtuva hinnanguga kontrollobjektil valitsevale olukorrale. Seega siinkohal ei oma tähtust fakt, et kas menetlustoimingu protokoll kaebajale koha peal kätte anti või mitte. Oluline on see, et kaebaja oli teadlik ettekirjutuse sisust ja täitmise tähtajast. Ettekirjutusest kui ka sunnivahendi rakendamise hoiatusest oli kaebaja teadlik ning seda kinnitab tema allkiri ettekirjutusel. Kontrollaktis sisalduvat ettekirjutust kaebaja tähtaegselt ei vaidlustanud. Oma 01.08.2014 kaebuses RVK juhatajale hr Aavo Lumile (kohtule edastatud kohtunõude vastusega 17.11.2014 lisa 2 algusega lk 12) märgib kaebaja: „… Teie spetsialist kirjutas mingi protokolli plangule, milline oli varem valmis trükitud…“. Varem valmis trükitud saab olla ainult kontrollakti esimene leht, kuna ülejäänud akti lehed on täitnud järelevalveametnik omakäeliselt. Eelpool toodud lause on tõenduseks asjaolule, et Kontrollakt tervikuna kaebajale kätte anti. Kõnealuse kontrolli käigus ei olnud kaebaja ametnikega valmis koostööd tegema. Ta ei lubanud ametnikel eluruumidesse siseneda koerte pidamistingimuste väljaselgitamiseks. VTA kinnitab siinkohal veelkord, et kaebaja eluruumidesse ei ole RVK ametnikud sisse tunginud ega sisse murdnud. Otsuse nr 6 teatavakstegemine kaebajale leidis aset 09.09.2014, mil see kaebajale RVK ametniku E. Toomet poolt kätte anti. Seda asjaolu tõendab kaebaja ja M. R. poolt VTA-le 08.10.2014 esitatud kaebus /I kd, tl 87-93/, millega kaebaja ja M. R. esitasid vaide Otsuse nr 6 tühistamiseks. Kaebusele on koos juurdekirjutustega lisatud ka kõnealune Otsus nr 6 ning samuti on kaebaja ja M. R. oma kaebuses VTA-le märkinud: “…siis alles andis Raplamaa vet. keskuse teenistuja Eda Toomet minu emale T. L.le kätte käesolevalt lisatud kaebusele lisana nr. 1 OTSUSE...“. Seega selles osas, et Otsus nr 6 kaebajale 09.09.2014 kätte anti, vaidlus puudub. Otsuse nr 6 muutmise otsus nr 7 on antud RVK juhataja poolt 27.10.2014 Otsuse nr 7 digitaalallkirjastatud versioon edastati ärakirjana Kohila Vallavalitsusele ja juhataja poolt omakäeliselt allkirjastatuna edastati tähtkirjana kaebaja aadressile xxxxxxxx, Kohila. Käesoleval hetkel ja ka toona toimus tähtkirjade saatmine selliselt, et veterinaarkeskuse asjaajaja, kes tähtkirja välja saadab, märgistab ümbriku templiga „tähitud“ ning Omniva kannab tähtkirja andmed oma elektroonilisse süsteemi. Järelpäringu Omniva klienditeenindusse on teinud nii kaebaja kui ka RVK tuvastamaks millal kaebaja nimetatud otsuse kätte on saanud, kuid kahjuks säilitatakse Omniva elektroonses süsteemis andmeid 6 kuud peale nende sisestamist, seega käesoleval hetkel pole võimalik VTA-l otsuse nr 7 kättetoimetamise aega kohtule kinnitada. RVK juhataja hr Aavo Lumi on kinnitanud, et RVK on Otsuse nr 7 adressaadile edastatud. Kaebajale tehti sunnivahendi rakendamise hoiatus 29.07.2014, kontrollakti nr 10-28-14/016 p-s 9, mille kohaselt ettekirjutuse, loomadele uus elupaik leida täitmata jätmise korral rakendatakse kooskõlas ATSS-ga loomade sundvõõrandamist. VTA nõustub siinkohal, et hoiatuse sõnastus ei ole täpne, kuid järelevalveametnik M. Vaidla selgitas 29.07.2014 kontrolli käigus kaebajale, et sundvõõrandamine tähendab selles kontekstis loomade äravõtmist tema omanikult. Kaebajale oli teada asjaolu, et kui ta tähtaegselt ettekirjutust ei täida, võetakse temalt loomad ära. Asjaolu, 10 et temale on selgitatud ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgi, on kaebaja ise kirjutanud RVK juhatajale 01.08.2014 dateeringut kandvas avaldus-kaebuses. „…, et tema annab minule tähtajaks kutsikad siit korterist 10.08.-ks vastasel korral pean maksma sunnirahasid vallavalitsusele nende hukkamisele koerte varjupaika.“. Seega vastavalt ATSS § 7 kohane hoiatus on kaebajale tehtud kontrollaktis nr 10-28-14/
3. Vastavalt ATSS § 8 lõikele 1 on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. 09.09.2014 oli ettekirjutus kehtiv ning seda ei olnud tähtaegselt täidetud. RVK võttis kaebajalt koerad ära ning andis üle Kohila Vallavalitsusele, kes korraldas koerte pidamise MTÜ-s Loomade Hoiupaik. Koerte äravõtmise juures viibisid kaebaja, RVK järelevalveametnikud E. Toomet ja M. Vaidla, Kohila valla korrakaitsespetsialist V. Tõrik ja politseiametnik Ain Metsluht. Koerte püüdmisega ja sõidukisse paigutamisega tegelesid MTÜ Loomade Hoiupaik koerapüüdjad, kes omasid antud toimingu teostamiseks vajalikku varustust. Kuna kaebaja koputamise peale väravat ei avanud, avas värava politseiametnik Ain Metsluht. Sissetungimist ei toimunud. VTA selgitab, et asendustäitmise protokolli ja üleandmise-vastuvõtmise aktile on juurdekirjutuse teinud ja allkirja andnud kaebaja. ATSS § 13 lg 1 kohaselt antakse asendustäitmise protokolli ärakiri adressaadile vaid viimase nõudel. Ärakirja protokollist kaebaja kohapeal ei nõudnud, küll aga edastati see kaebajale RVK poolt postiga mõned päevad hiljem ning kaebaja on selle kätte saanud. Seda asjaolu tõendab fakt, et 28.10.2014 dateeringut kandvale vaidele VTA-le on kaebaja kõnealuse asendustäitmise protokolli lisanud (edastatud ka kohtule 17.11.2014 kohtunõude vastuse lisa 1 lk 43). 29.07.2014 ei sisenenud kaebaja eluruumidesse RVK ametnikud, Kohila valla korrakaitsespetsialist ega ka politseiametnikud, sest kaebaja seda ei lubanud. 09.09.2014 sisenesid kaebaja juuresolekul tema eluruumi koerapüüdjad, koerte püüdmiseks. VTA on seisukohal, et Otsus nr 6 ja nr 7 ning nendega seotud toimingud on õiguspärased ja antud kehtiva õigusega kooskõlas ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohila valla 17.02.2016 täiendavad seletused (vastus 16.02.2016 kohtunõudele) /III kd, tl 88-89/. Vastus küsimusele nr 6 oli: 24.07.2014 oli kontrollimas ka päästeamet, kes pidi antud korteris kontrollima suitsuandurite olemasolu. Kuna L.T. ei lubanud oma korteris suitsuandureid kontrollida ning kuna tegemist oli koertega, siis päästeamet lubas tagasi tulla, kui loomad on ära viidud. Samal kuupäeval L.T. isiklikult lasi veterinaartöötaja kinnistule , kes tegi olukorrast fotod ning vesteldi temaga antud teemal ning koostati ka kontrollakt. Teine sisenemine toimus 09.09.2014, kui toimus asendustäitmine. Kuna L.T. väravat ei avanud, siis politseinik Ain Metsluht lükkas värava lahti, mispeale L.T. väljus korterist, muidugi sõimates kõike igasuguste sõnadega. Sisenemine toimus KorS § 51 lg 1 p 3 alusel, mis annab õiguse siseneda korrakaitseorganil, kelle pädevuses see on ( vastavalt loomakaitseseadusele on õigus antud politseile ja veterinaartöötajatele. Tuvastati ja kaebajale selgitati, et kuna kontrollaktis määratud tähtaeg on möödas ning koerad endiselt raskes olukorras, tuleb need ära võtta ja anda üle loomade varjupaigale: Kohila valla esindaja korrakaitsespetsialist V. Tõrik oli toimunu juures, kuid asjasse ei sekkunud. Vastuse selgitus: 24.07.2014 asemel peab olema 29.07.2014, mis on ka kontrollakti koostamise kuupäev. VTA kontrollaktis nr 10-28-14/016 on kontrollobjekti hindamine toimunud 29.07.2014 ning koostamise kuupäevaks on märgitud 30.07.
4. Kontroll ja kontrollakti koostamine toimus ühel ja samal päeval s.o 29.07.
5. Samal päeval teostati päästeameti töötajate poolt xxxxxxxxxxx, Kohila alev teatud korterite suitsuandurite kontroll, see lihtsalt oli kokkusattumus, kuid L.T. keeldus päästeametitöötajaid teostama kontrolli suitsuandurite olemasolu kohta. Kaebaja teavitamine toimus kohapeal samal päeval. veterinaarameti töötaja M. Vaidla poolt ning juures viibisid Kohila valla korrakaitsespetsialist ning politseitöötaja 11 Aivar Vaas. Mingit sissemurdmist ei toimunud, kuna L.T. ise lasi ainult veterinaartöötaja oma kinnistule. Peale seda kui veterinaartöötaja oli oma kontrollreidi lõpetanud koostati kontrollakt koos ettekirjutusega, milles määrati tähtaeg 10.08.
6. Meie juuresolekul selgitas veterinaartöötaja kontrollakti sisu ja lasi tutvuda kontrollaktiga, kus on ka L.T. omakäeliselt kirjutanud omapoolse seletuse ja kinnitanud allkirjaga. Kontrollaktile korrakaitsespetsialist ja politseitöötaja alla ei kirjutanud ning millest üks eksemplar sai kaebaja L.T. isiklikult oma kätte. Samas L.T. lubas ettekirjutuse täita ja koerad ära viia oma elukohta Valga linna. 09.09.2014 toimus asendustäitmine järgmiselt – kas L.T. oli veterinaarameti poolt teavitatud või ei seda ei oska öelda, kuid samal päeval teavitati veterinaarameti töötajate poolt kontaktisik V. Tõrikut ning paluti kutsuda ka loomade varjupaigast transport L.T.i koerte äraviimiseks varjupaika. Vastus küsimusele, kas politsei on ka kutsutud, oli jaatav. 09.09.2014, kui olid kõik koos ning saabus ka loomade varjupaiga transport, siis L.T. ei tulnud korterist välja, mistõttu politseitöötaja Ain Metsluht lihtsal lükkas korteri ees oleva värava lahti. Peale suurt sõnasõda politsei ja L.T.i vahel avati uks ning siis tutvustati kaebajale isiklikult Otsust nr 6 (loomade äravõtmise otsus ja täitekorraldus asendustäitmise rakendamiseks), millest ärakiri anti ka kaebajale. Mingit sissemurdmist ei toimunud ning koerad toodi üksaaval välja ja paigutati varjupaiga autosse ning veterinaartöötaja fikseerisid iga koera, mis korterist välja toodi. L.T. isiklikult käis koos varjupaiga töötajaga kaasas ning teisi kedagi korterisse ei lubatud. Samas ega keegi ei tahtnudki sinna minna, sest fekaalide lõhn oli vänge ning kõikjal paistis mustus ja korralagedus õue peal. Peale koerte äraviimist koostas veterinaarameti töötaja Eda Toomet protokolli, millele kirjutasid alla politsei, korrakaitsespetsialist kaebaja L.T. ning veterinaartöötaja Monika Vaidla. Kontrollaktis nr 10-28-14/016 tehtud ettekirjutuse mittetäitmisest teavitas kaebaja naaber M. T. 29.07.2014 ja 09.09.2014 kontrollimistel kaebaja elukohas V. Tõrik viibis koha peal, kuid ei sekkunud asjasse, sest teadis kaebajat isiklikult kui isikut, kes teeb valesid kaebekirju ja mõnitab kodanikke. VTA 26.02.2016 täiendav seletus muudetud kaebusele /III kd, tl 92-94/. Kaebaja viidatud PS § 32 ei ole asjakohane. Kaebaja omandiõigust ei ole riivatud. Lisaks ei kuulu kõnealune kinnisasi xxxxxxxx, Kohila kaebajale ja ta ei ole selle asja omanikuks. Kaebaja viide KarS §-le 266 ei ole samuti asjakohane. Vastustaja ei ole ebaseaduslikult ja omavoliliselt kaebaja valdusesse tunginud. Õiguslikud alused riikliku järelevalve teostamiseks

-s sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks annavad

§ 60¹ ja Kor

S § 50 lg 1 p 3. Eeltoodut on vastustaja põhjendanud ka seletuses muudetud kaebusele (edastatud kohtule 01.02.2016 nr 1.1-22/2813-9). Siinkohal tuleb silmas pidada, et antud juhul on tegemist halduskohtumenetlusega ja karistusseadustiku sätted ei ole antud juhul asjakohased. Kaebaja poolt tuvastamiskaebuse esimesel leheküljel kolmandas lõigus kirjeldatu ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd puudutab 23.01.2013 kaebaja elukohas teostatud kontrolli. HKMS § 46 lõike 5 kohaselt võib esitada kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Vastustaja ei ole ühegi kontrolli käigus tuvastanud 14 kutsika pidamist. Kaebaja selline väide on ilmselt tulnud 23.04.2014 Kohila valla korrakaitsespetsialist V. Tõrikule esitatud kaebusest. Teave selle kohta, et 23.01.2013 kontrolli ajal pidas kaebaja oma korteris üheksat kutsikat, põhineb kaebaja enda ütlustel ja on fikseeritud kontrollaktis nr 10-00-13-003-LK. Kaebaja palub väljastada kaebus tema 2-3 nädalaste kutsikate peale. 17.01.2013 RVK-le Kohila valla keskkonnanõuniku poolt edastatud pöördumine on seletusele lisatud koos kontrollaktiga nr 10-00-13-003-LK /III kd, tl 95-96/. Vastustaja kinnitab veelkord, et pole kordagi kaebaja valduses olevasse korterisse sisenenud. Loomade pidamistingimuste kontrollimiseks on pädevus VTA järelevalveametnikel, vastavalt

§ 60lg-le 1.

VTA-l puudub pädevus ja kohustus eraldi loomapidamistingimuste vastavuse kontrollimiseks kontrollkomisjoni moodustamiseks. 29.07.2014 mindigi 12 loomapidamistingimusi kaebaja elukohta kontrollima. Avastati mitmeid rikkumisi ning need fikseeriti kontrollaktis, seega kaebaja väited nagu koerad võeti ära tuginedes vaid VTA-le edastatud kaebustes toodule, ei vasta tõele, kuivõrd vastavat pädevust omavad RVK järelevalveametnikud teostasid kohapealse kontrolli ning tuginesid ettekirjutuse tegemisel kohapeal enda pädevusest lähtudes tuvastatud asjaoludele. Kaebused ja vihjed on järelevalveametnikele aluseks järelevalvemenetluse algatamiseks ja järelevalve teostamiseks koha peal. Kui kaebused ei osutu kohapealset kontrolli tehes põhjendatuks, siis ettekirjutusi ja sunnivahendi rakendamise hoiatusi ei kaasne. VTA põhimääruse § 6 on loetletud ameti ülesanded. VTA pädevusse ei kuulu õhusaaste kontrollimine. Antud juhul kontrollisid järelevalveametnikud koerte pidamistingimuste vastavust

-is sätestatule. Seega asjaolu, et järelevalveametnikud ei kontrollinud haisutekitajate suhtes kõiki xxxxxxxx kortereid, ei saa neile ette heita. Kaebaja väited nagu vastustaja oleks tema väite koerte turule viimise kohta fabritseerinud, ei vasta tõele. Kaebaja ja tema tütar on erinevates kaebustes korduvalt väljendanud soovi kutsikad turule viia, näiteks 10.09.2014 dateeringut kandvas kaebuses halduskohtule „… olid suured külmad ja kutsikaid saime hakata turgudele viima vaid mai kuus,…“ ja „Ema sõnas suusõnaliselt, et tema teeb siin korteris parajasti remonti ja sõidab siit minema Valka koos oma kasvatatud kutsikatega, kui lõpeb remont ja kus müüb need kutsikad ära turgudel…“. Samuti on käesoleva täiendava selgituse aluseks olevas tuvastamiskaebuses kaebaja märkinud: „…ülejäänuid ei lubanud minul õuestki välja turule viia…“ ja „ …minu korteris elavaid tõuloomade kutsikaid, keda tema ise ei lasknud viia turgu…“. Kinnistusraamatust nähtub, et M. R.le kuuluva korteri suuruseks on 36,2 m². 29.07.2014 kontrollakti on märgitud: „1. Korteris (elaniku sõnul kööktuba ca 32 m²)…“. Kontrolli käigus ei ole järelevalveametnikel võimalusi kinnistusraamatust eluruumi täpset suurust kindlaks teha. Lisaks ei olnud seda antud juhul võimalik kindlaks teha ka visuaalsel vaatlusel, kuna kaebaja järelevalveametnikke oma eluruumidesse ei lubanud. Seega tugineti eluruumi suuruse kindlakstegemisel kaebaja ütlustele, mistõttu kaebaja etteheited osas, mis puudutavad seda, et järelevalveametnikud ei ole ruumi suurust õigesti hinnanud, ei ole asjakohased. Lisaks on kaebaja väited õueala suuruse kohta vastuolulised ja on ilmselgelt liialdatud (01.08.2014 dateeringut kandvas avaldus-kaebuses RVK juhatajale – 7 x 8 m=56 m² (parandatud 10 x 10 m=100), 29.09.2014 dateeringut kandvas kaebuses vastustajale ja 10.09.2014 kaebuses kohtule – 50 m², 03.10.2014 kaebuses kohtule – 10 x 10 m, 15.12.2015 tuvastamiskaebusele lisatud fotol - 8,5 x 2 m). Järelevalveametnikud tuvastasid, et vaba käigutee hoovis on 5 x 1 meetrit (asjaolud, et loomadel praktiliselt liikumisvõimalused puudusid, on tuvastatavad ka fotodelt). Nagu kinnitab ka Kohila valla korrakaitsespetsialisti seletus kohtule, ei ole M. T. ainuke kaebuste esitaja antud asjas. Kohila valla korrakaitsespetsialisti seletuse lisa 1 kohaselt on kaebuse esitanud ühiselt kolm xxxxxx tn elanikku. Vastustaja on kohtule edastanud värvifotod. Vastustaja selgitab, et kohtule edastatud väljavõtte

§ 60

-66 näol on tegemist redaktsiooniga, mis ei ole enam kehtiv.

kõnealused sätted on sellisel kujul kehtivad alates 01.12.

1. 23.01.2013 koostatud kontrollakti teise ja kolmanda lehe on kaebaja omakäeliselt allkirjastatud ja talle on akti koopia kätte antud, mistõttu puudub siinkohal vaidlus kontrollakti kättetoimetamise osas. Ka 29.07.2014 koostaud kontrollakt anti kaebajale koha peal kätte. Kuna kaebuses kohtule on muuhulgas märgitud: „…hakkasid kaduma korteris kõik minu ja minu ema dokumendid…“, siis peab vastustaja siinkohal võimalikuks, et ka kontrollakti nr 10-28-14/016 osad lehed võisid kaotsi minna. Kaebajale anti Otsus nr 6 kätte koha peal ja selles osas samuti kaebajal vastuväiteid pole. Kuivõrd Otsuse nr 6 kätteandmist on ta ise korduvalt kinnitanud, siis posti teel kättetoimetamist iseenesest mõistetavalt enam ei toimunud. Olenemata asjaolust, et läbi Omniva elektroonilise süsteemi ei olnud võimalik enam kindlaks teha, millal kaebaja Otsuse nr 7 kätte sai, tõendab otsuse kättesaamist kaebaja poolt kohtule 18.11.2014 edastatud ja 13.11.2014 dateeringut kandev lisa kaebusele, mille esimeses lõigus märgib kaebaja: „11.11.14.a.-l saime Rapla Vet. Keskusest uue OTSUSE nr. 7, mis oli postitatud ümbriku 13 templiga 10.11.14.a.-l …“. Tuvastamiskaebusele lisatud kaebaja omakäelised juurdekirjutused on raskesti loetavad, mistõttu on vastustajal raske juurdekirjutuste osas omapoolseid selgitusi esitada. Ei tulene nõuet, et kõik äravõetud loomad tuleb üles pildistada, seega kaebaja etteheiteid, et kõiki koeri ei pildistatud ei ole asjakohased. Asjaolu, et hoiupaika jõudsid kõik 9 koera elusatena, nähtub MTÜ Loomade Hoiupaik veterinaarsete protseduuride ja preparaatide aruandest (perioodi 01.09-30.09.2014 kohta), mis lisatud vastustaja 05.06.2015 seletusele. Vastavalt 25.02.2016 kohtu kirjale ja telefoni vestlusele edastab RVK asendustäitmise protokolli originaali kohtule esimesel võimalusel. Käesolevale täiendavale selgitusele on lisatud kõnealusest asendustäitmise protokollist skanneeritud versioon /III kd, tl 97-99/. Asendustäitmise protokolle on kaks seetõttu, et järelevalveametnik soovis koha peal ühe protokolli kaebajale anda ja teine tuli tal RVK tarbeks vormistada. Asjaolu, et kontrollakti blanketil olev asendustäitmise protokoll ka kaebajale kätte anti, on leidnud kinnitust, kuivõrd kaebaja on seda asendustäitmise protokolli korduvalt oma kaebustele lisanud. Teist, valgele paberile vormistatud asendustäitmise protokolli hakkas järelevalveametnik esmalt vormistama ja siis mõistis, et tal tuleb ka üks protokoll kaebajale anda ja seetõttu vormistas ta ka protokolli kontrollakti isekopeeruval blanketil. Valgele lehele vormistatud protokoll jäi RVK kätte ja edastati hiljem koopiana nii kaebajale kui ka Kohila valla korrakaitsespetsialistile. Vastustaja märgib, et sisu on mõlemal asendustäitmise protokollil sama. Kuna üks aktidest pidi jääma ka RVK-le, siis ilmselgelt ei saanud kõiki protokolle koha peal kaebaja kätte jätta. Vastustaja on seisukohal, Otsus nr 6 ja Otsus nr 7 ning nendega seotud toimingud on õiguspärased ja antud kehtiva õigusega kooskõlas ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja taotleb kõigi menetluskulude jätmist kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Asja materjalidest nähtuvalt L.T. on vaidlustanud halduskohtus Otsuse nr 6 ja Otsuse nr 7 ning nendega seonduvad toimingud eelkõige järgmistel põhjustel: vaidlustatud otsuste sisus toodud andmeid ei ole kontrollitud (koerte arv on vale, ei ole käidud kohapeal olukorda kontrollimas, ei ole välja selgitatud, kas korteriomanikud on palunud end M. T. esindada), kaebajat ei ole üle kuulatud ega tutvustatud tema peale esitatud kaebustega, Otsuse nr 6 (väidetavalt kaebajalt loomapidamisõiguste ära võtmise kohta) on koostanud pädevust ületanud RVK, kaebajale ei ole kätte toimetatud mitte ühtegi ettekirjutust koerte eluolu halbade tingimuste kohta, samuti ei ole antud tähtaega tingimuste parandamiseks. Vaidlustatud seadusevastasteks toiminguteks peab kaebaja kokkuvõtvalt Valeri Tõriku omavoli, mis seisnes kaebaja uste, akende, aedade lammutamisel, lisaks ta ei kontrollinud laekunud kaebusi ning edastas VTA-le alusetud kaebused, kaebaja suhtes toimus esitatud valekaebuste anonüümne menetlemine. Kaebaja leiab, et VTA, RVK ja Kohila Vallavalitsuse toimingud, sh sissemurdmised kaebaja korterisse, olid PS vastased ja õigustühised, kuna neil puudus õiguslik alus. Kohus käsitab kaebaja soovi anda talle tulevikus võimalus pöörduda moraalse ja materiaalse kahju tekitamise nõudega kohtusse kui tema põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.
3. Vastustajate VTA ja Kohila valla poolt kaebuse kohta antud vastustest nähtuvalt vastustajad ei nõustu kaebaja etteheidetega vaidlustatud otsuste ja seonduvate toimingute osas, olles kokkuvõtlikult seisukohal, et kaebaja väited on põhjendamatud. VTA on seisukohal, et Otsused nr 6 ja nr 7 ei ole seadusevastased ja on antud vastavalt pädevusele, kooskõlas kehtiva õigusega. Samuti on vastustajate hinnangul VTA, RVK ja Kohila valla ametnike toimingud kaebaja elukoha kinnistul, seoses loomapidamistingimuste kontrollimise ja sellele järgneva asendustäitmise korraldamisega, läbi viidud õiguspäraselt, vastavalt

-st, KorS-st ja ASTT-st tulenevale pädevusele ja kehivale õiguslikule regulatsioonile. 14 3. Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, vaidlustatud Otsuseid nr 6 ja nr 7 ning seonduvaid toiminguid, hinnanud menetlusosaliste kirjalikke seisukohti ja kogutud tõendeid nende kogumis ning kõike seda vastastikuses seoses ja koosmõjus, ei ole tuvastanud kaebaja suhtes läbi viidud menetlustes niisuguseid menetlusnormide rikkumisi, mis oleksid võinud viia vastustajad valedele järeldustele. Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et Otsused nr 6 ja nr 7 on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärased haldusaktid, mis ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Samuti on seonduvad toimingud läbi viidud vastavalt kehtivale õiguslikule regulatsioonile ja pädevusele ning tuvastatud menetluslikud rikkumised ei ole saanud mõjutada asja otsustamist, mistõttu ei ole alust lugeda neid õigusvastaseks ning L.T.i tuvastamiskaebus ei ole põhjendatud. Sealjuures kohus nõustub põhimõtteliselt VTA põhjendustega vaidlustatud otsustes ning VTA ja Kohila valla selgituste ja põhjendustega kohtumenetluses vaidlustatud seonduvate toimingute läbiviimisel. Seetõttu kohus ei pea vajalikuks kõike üle korrata, vaid rõhutab eelkõige järgmist. 4. Kohus peab vajalikuks teha kõigepealt alljärgnevad täpsustused. Asja menetluses on kohus 06.11.2015 (selgitava osa p 5.1) ja 08.12.2015 (selgitava osa p 7) määrustes selgitanud, et käesolevaks ajaks muutunud asjaoludest tulenevalt kaebuses vaidlustatud Otsuste nr 6 ja nr 7 (algselt) tühistamise taotlemine antud hetkel ei aitaks kaebajal saavutada oma eesmärki, so kaebajale koerte tagastamist, seejuures seda eesmärki ei saavutaks kaebaja ka vaidlustatud otsuste andmisega seonduvate toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotlemisega. Samas kohus möönis, et kaebajal võib olla põhjendatud huvi vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna ta soovib edaspidi esitada kahjunõude vastustaja(

1. te)vastu, mistõttu kohus tegi ettepaneku muuta kaebust. 18.12.2015 kaebaja esitas muudetud kaebuse, so tuvastamiskaebuse VTA, RVK ja Kohila valla toimingute peale, seoses kaebaja peale esitatud kaebuste ja kaebajale kuuluvate koerte ära viimisega kaebaja elukohast xxxxxxx, Kohilas. Kuna kaebaja ei loobunud Otsuste nr 6 ja nr 7 vaidlustamisest, siis kohus 13.01.2016 määruses, mööndes kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks Otsuste nr 6 ja nr 7 ning seonduvate toimingute vaidlustamisel, tõlgendas, et kaebaja on väljendanud oma soovi minna üle tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele. Samuti täpsustas kohus 13.01.2016 määruses (selgitava osa p 6) toiminguid, mis kuuluvad kaebuse raames sisuliselt kontrollimisele ning tagastas pädevuse puudumise tõttu nõuded, mis olid esitatud MTÜ Loomade Hoiupaik ja selle töötajate toimingute peale seonduvalt asendustäitmise läbiviimisega (resolutsiooni p 1). Kohus täpsustas, et antud kaebuse raames kuuluvad sisuliselt kontrollimisele järgmised toimingud: 1) mis eelnesid vaidlustatud haldusaktide andmisele, so toimingud alates 23.07.2014, so Kohila Vallavalitsusele kaebaja suhtes esitatud kaebuse(
2. te)esitamisest ja 24.07.2014 VTA-le edastamisest koos avaldusega, milles vald tegi ettepaneku L.T.i elukohas valitsevat olukorda ja loomapidamisnõuetest kinnipidamist 29.07.2014 kontrollima minna; 2) 29.07.2014 toimingud seoses L.T.i juures läbiviidud kontrollreidiga ja selle kohta kontrollakti nr 10-2814/016 koostamisega ning kaebajale teatavaks tegemisega; 3) Otsuste nr 6 ja nr 7 andmisega seonduvad toimingud, sh otsuste kaebajale teatavakstegemisega seonduvad toimingud; 4) Kohila Vallavalitsuse ja VTA toimingud Otsuste nr 6 ja nr 7 täitmisel, so 09.09.2014 toimingud kaebaja elukohas aadressil xxxxxxxx, Kohilas alates ettevalmistavatest toimingutest Otsuse nr 6 alusel koerte ära võtmiseks, sh kaebaja teavitamine kavandatavast. Seega kohus ei käsitle käesolevas kohtuotsuses aadressil xxxxxxxx, Kohilas koerte pidamise kohta enne 23.07.2014 esitatud kaebuseid, samuti ei anna sisulist hinnangut seonduvatele koerte pidamise kontrollimiseks läbi viidud toimingute ning koostatud dokumentide õiguspärasusele. Ka ei kontrolli kohus pärast kaebajalt loomade äravõtmist antud haldusaktide (RVK 09.12.2014 ettekirjutus nr 15.2-1.10/1043 ja RVK 15.12.2014 otsus nr 15.2-1.10/1043-1) ning seonduvate 15 VTA, RVK, Kohila valla ega MTÜ Loomade Hoiupaik toimingute ja õiguspärasust, kuna see ei ole kaebuse esemeks. 5. Vaidlust ei ole selles, et kaebuses vaidlustatud Otsuste nr 6 ja nr 7 adressaat on olnud L.T. kui loomaomanik

§ 3

lg 1 tähenduses, mis sätestab, et loomapidaja on isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga. Asjast nähtuvalt on RVK läbi viidud kontrollide käigus juba 23.01.2013 ja edaspidi 29.07.2014 kindlaks teinud, et Kohilas aadressil xxxxxxxx elab L.T. ja et tema toidab ja peab seal koeri. Lisaks on Kohila Vallavalitsus oma avaldustes VTA-le viidanud L.T.ile kui xxxxxxx, Kohilas peetavate koerte omanikule. Kuna samal aadressil elav M. R. ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud, siis kohus käsitlebki Otsuste nr 6 ja nr 7 adressaati L.T.i kaebajana nimetatud otsuste ja seonduvate toimingute kohtus vaidlustamisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta ja ei analüüsi kaebuse raames M. R. esitatud avaldusi seonduvalt aadressil xxxxxxxx, Kohilas peetud koerte suhtes tehtud Otsustega nr 6 ja nr 7 ja seonduvate toimingutega.

1. Esiteks kohus käsitleb VTA, RVK ja Kohila valla toiminguid, mis eelnesid vaidlustatud haldusaktide andmisele: toimingud alates 23.07.2014, so Kohila Vallavalitsusele kaebaja suhtes esitatud kaebuste esitamisest ja 24.07.2014 VTA-le edastamisest koos avaldusega, milles vald tegi ettepaneku L.T.i elukohas valitsevat olukorda ja loomapidamisnõuetest kinnipidamist 29.07.2014 kontrollima minna.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et L.T. pidas Kohilas aadressil xxxxxxxx koeri. Seejuures kaebaja enda kinnitusel oli koerte pidamine raske ja kulukas. Samas on vaidlus selle üle, kas L.T.i loomapidamise peale Kohila vallale esitatud kaebustes esitatud informatsiooni vald kontrollis, kas tegemist oli anonüümsete kaebustega ja kas kaebuste edastamine VTA-le oli õiguspärane. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingute õiguspärasuse kontrollil siiski asjakohane viidata varem toimunule. Kohtule vastustajate poolt esitatud andmetest tulenevalt on juba 17.01.2013 Kohila valla keskkonnanõunik pöördunud RVK poole palvega teostada kontrolli L.T.ile kuuluvate koerte heaolu osas. 23.01.2013 teostasid RVK juhataja asetäitja M. Vaidla koos Kohila valla korrakaitsespetsialist V. Tõrikuga kontrolli L.T.i elukohas Kohilas xxxxxxx, seonduvalt seal peetavate koertega, mille kohta koostati kontrollakt nr 10-00-13-003-LK. Et koerte pidamistingimusi ei õnnestunud kontrollida, siis ei tehtud L.T.ile tookord ettekirjutust. Kohila valla esitatud tõenditest nähtub, et 17.05.2014 laekus vallale L.T.i koerte kohta naabruses elavate K. J., N. Z. ja M. T. ühisavaldus, teine avaldus laekus M. T. 23.07.2014, kolmanda avalduse saatis M. T. e-postiga 01.09.2014 (järelepärimine). Lisaks saatis neljanda avalduse ELKL Kohila vallavanem Heiki Hepnerile 02.09.2014 e-posti teel ning selle lahendamine määrati Kohila Vallavalitsuse korrakaitsespetsialist V. Tõrikule. 24.07.2014 edastas Kohila Vallavalitsus VTA-le avalduse koos L.T.i suhtes 23.07.2014 esitatud kaebusega. Vald tegi ettepaneku minna loomapidamisnõuetest kinnipidamist kontrollima 29.07.
3. 8.

§ 60

lg 1 kohaselt riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Veterinaar- ja Toiduamet ning Keskkonnainspektsioon. KOKS § 531 lg 1 kohaselt kohalik omavalitsus võib moodustada valla- või linnavalitsuse korrakaitseüksuse (edaspidi korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel 16 ja teostada valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas. KOKS § 533 lg 1 järgi korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik teevad oma ülesannete täitmisel koostööd teiste kohalike omavalitsuste asutuste, riigiorganite, Politsei- ja Piirivalveameti, eraõiguslike juriidiliste isikute ja kodanikega ning nende ühendustega. HMS § 107 lg 1 näeb ette, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. HMS § 107 lg 2 sätestab, et toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. RVK põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et RVK on Rapla maakonna territooriumil tegutsev Maaeluministeeriumi valitsemisalas olev VTA kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi veterinaartegevuse, söödahügieeni, toiduohutuse, põllumajandusloomade aretuse, turukorralduse ja mahepõllumajanduse valdkonnas seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. RVK põhimääruse § 5 kohaselt RVK tegevusvaldkond on veterinaartegevust, söödahügieeni, toiduohutust, põllumajandusloomade aretust, turukorraldust ja mahepõllumajandust reguleerivate õigusaktide täitmise korraldamine ning riikliku järelevalve teostamine ja riikliku sunni kohaldamine oma pädevuse piires seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. RVK põhimääruse § 6 sätestab RVK ülesanded, millest tulenevalt veterinaarkeskus: teostab loomataudi ning inimestele ja loomadele ühise haiguse tõrjet, teostab järelevalvet loomade, nende tervise ja heaolu ning loomsete saaduste üle, täidab riiklikku loomatauditõrje programmi (p 1). Kohila Vallavolikogu 30.11.2015 vastu võetud määruse nr 18 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“ § 1 sätestab koerte ja kasside (edaspidi loomad) pidamise nõuded Kohila valla haldusterritooriumil (lg 1); eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile isikutele, kelle omandis või valduses (edaspidi loomapidaja) on loom (lg 2); käesoleva eeskirja rikkuja kannab vastutust seaduses ettenähtud korras ning selle täitmist kontrollivad Kohila Vallavalitsuse nimel väärtegusid menetlema volitatud ametnikud (lg 3); loomade pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest, veterinaarkorralduse seadusest, loomatauditõrje seadusest, jahiseaduses, korrakaitseseaduse, hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning teistest õigusaktidest ja käesolevast eeskirjast (lg 4). Kohila valla põhimääruse § 37 lg 2 kohaselt vallavanem juhib ja korraldab vallavalitsuse tegevust (p 1); esindab valda ja vallavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires (p 2). Kohila Vallavalitsuse korrakaitse spetsialisti ametijuhendi kohaselt korrakaitseametniku põhiülesannete hulka kuulub muu hulgas: õigusaktide nõuetest kinnipidamise kontrollimine, mille järelevalve teostamine on pandud kohalikule omavalitsusele (p 2.1.1); info vastuvõtmine väärtegude toimepanemisest Kohila valla haldusterritooriumil (p 2.1.2); menetlustoimingute tegemine (tõendite kogumine, menetlusaluse isiku väljaselgitamine ja väljakutsumine, menetlustoimingute protokolli koostamine, väärteoprotokolli koostamine ja menetlusosalistele teatavaks tegemine) (p 2.1.3); kui avastatud õigusrikkumise menetlemine ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses, siis edastab korrakaitseametnik teabe ja materjalid menetlemise pädevust omavale asutusele või isikule (p 2.2). 9. Kohus, arvestades eelmärgitud õigusnorme ning tutvunud asjas esitatud tõendite ja poolte selgitustega, on seisukohal, et valla (sh korrakaitsespetsialist V. Tõriku) tegevus/toimingud kaebaja peale esitatud kaebuste menetlemisel ja VTA-le edastamisel, tuginesid kehtivale seadusandlikule alusele (

§ 60lg 1) Tulenevalt V.

Tõriku 17 ametijuhendi p-st 2.2, edastades kaebused vastavalt pädevusele VTA-le, oli Kohila valla ja V. Tõriku tegevus õiguspärane, sest seonduvad toimingud tehti vastavalt kehtivale õiguslikule regulatsioonile, mistõttu kaebaja vastupidised väited on alusetud. Lisaks nähtub valla poolt esitatud tõenditest, et kaebused/järelepärimine vallale, seonduvalt L.T.i loomapidamisega aadressil xxxxxxx, Kohilas, ei olnud anonüümsed ja nende esitaja andmed/nimi olid vallale ja VTA-le teada. VTA selgitustest kaebajale (VTA 17.10.2014 vastus kaebusele ja 12.11.2014 vastus vaidele-vastulausele) ja seletusest käesolevale kaebusele nähtub, et VTA on kaebaja suhtes esitatud kaebustest koopiad kaebajale edastanud, juhindudes seejuures õiguspäraselt avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-st 12, tunnistades kaebustes esitatud teabe isikuandmete osas asutusesiseseks kasutamiseks, millise teabe osas kehtib juurdepääsupiirang. Seega, tuginedes HMS § 37 lg-le 2; IKS § 11 lg-le 1 ja §-le 14, VTA edastas L.T.ile kaebuste koopiad ilma isikuandmeid avalikustamata ettenähtud korda järgides. Järelikult ei vasta tõele kaebaja väide tema peale esitatud anonüümsete kaebuste menetlemisest, sest vastustajatele olid kaebuste esitaja andmed teada. Kohtu hinnangul ei oma antud juhul sisulist tähtsust asjaolu, kas M. T.l oli teiste korteriomanike volitus selleks, et 23.07.2014 kaebus enda ja teiste korteriomanike nimel vallale esitada või mitte, sest nagu asjast nähtub, on juba 17.05.2014 laekunud vallale xxxxxxxx tn elanike ühisavaldus L.T.i koerte kohta. Seega olid naabruses elavad elanikud juba varem ühise murega valla poole L.T.i poolt koerte mittenõuetekohase pidamise küsimuses pöördunud. Kuna olukord oli endine, siis oli korteriomanike ühismure jätkuvalt aktuaalne. Samuti ei ole õige kaebaja väide sellest, et tema peale esitatud kaebuseid ei kontrollitud. VTA on seletuses kaebusele kinnitanud, et 24.07.2014 edastati 23.07.2014 L.T.i peale esitatud ja Kohila valla poolt VTA-le edastatud kaebus kontrollimiseks RVK-le, kui VTA kohalikule täidesaatva riigivõimu volitusi omavale asutusele. Kaebaja ja tema loomapidamise suhtes esitatud kaebuste kontrollimist RVK poolt on kinnitanud ka Kohila vald 19.01.2016 vastuses kaebusele. Asjas on tõendatud, et 23.07.2014 vallale esitatud kaebuse kontrollimiseks korraldas RVK 29.07.2014 kontrollreidi L.T.i elukohas xxxxxxxx, Kohilas, millega seoses läbiviidud toimingutel kohus peatub alljärgnevalt. Kuna L.T. ei täitnud talle 29.07.2014 tehtud ettekirjutust, siis 09.09.2014 toimus kaebaja elukohas juba asendustäitmise toimingu läbiviimine, sest olukord nimetatud aadressil peetavate koertega oli endine, see asjaolu selgus M. T. 01.09.2014 järelepärimisest vallale. 10. Järgnevalt kohus kontrollib VTA, RVK ja Kohila valla toiminguid seoses 29.07.2014 L.T.i elukohas xxxxxxxx, Kohilas läbiviidud kontrollreidiga ja selle kohta kontrollakti nr 1028-14/016 koostamise ning kaebajale teatavaks tegemisega. Kaebaja väitel VTA, RVK ja Kohila Vallavalitsuse toimingud seoses kaebaja korterisse sissemurdmisega olid õigustühised, kuna neil puudus õiguslik alus. Samuti tekitab kaebaja väitel ebaselgust kontrollakti allkirjastamise kuupäev 29.07.2014, samas kui koostamise kuupäevaks on märgitud 30.07.2014, mistõttu on alust kahelda selles, et kontrollakt tervikuna vormistati kontrolli läbiviimise päeval. Lisaks ei ole kaebaja väitel talle kontrollakti tervikuna edastatud ning kohapeal sunniti teda allkirjastama vaid akti viimast lehekülge. 11. Tulenevalt HMS § 5 lg-st 1 menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 nõuab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Teisalt vastavalt HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttele haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. 18

§ 601

järgi korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. KorS § 51 lg 4 kohaselt piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi valdajal on õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 61 korrakaitseorgan võib võtta valduse läbivaatusel proove, samuti teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega.

§ 64

lg 1 sätestab, et korrakaitseorgani ettekirjutuse korduva täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise või käesoleva seaduse nõuete olulise rikkumise korral on korrakaitseorganil õigus loom omanikult ära võtta, kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu. 12. Eeltoodud sätetest tulenevalt vastavalt

-le VTA kui

nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet teostav korrakaitseorgan võib kohaldada

§ 60¹ toodud riikliku järelevalve erimeetmeid.

Vastavalt

§ 60¹ võib VTA riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada Kor

S §-s 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet ehk siseneda valdusesse. KorS § 50 lg 1 p 3 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses. KorS § 51 lg 1 p 3 järgi politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on valdust läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses. Kohila valla 24.07.2014 VTA-le edastatud avalduses (koos 23.07.2014 kaebaja suhtes esitatud kaebusega) märgitu kohaselt kavandas Kohila vald koos politseiga 29.07.2014 minna xxxxxxx, Kohilas olukorda kontrollima. Paluti ka VTA esindaja kohalolekut. 24.07.2014 edastas VTA avalduse koos kaebusega RVK juhataja asetäitja M. Vaidlale menetlemiseks. Vastustajate selgituste kohaselt 29.07.2014 teavitas M. Vaidla L.T.i läbiviidavast kontrollreidist. 29.07.2014 läksid RVK ametnikud M. Vaidla ja E. Toomet xxxxxxx värava ette ja ootasid seal Kohila valla korrakaitsespetsialisti ja politseiametniku saabumist. Koos siseneti kaebaja elukoha kinnistule. Kaebaja viibis kontrolli ajal koha peal. Vastustajate kinnitusel sissemurdmist kaebaja korterisse ei toimunud. Et kaebaja vastupidised väited on paljasõnalised ja tõendamata, puudub kohtul alus eelmärgitut arvestades vastustaja väidetes kahelda. 13. Kohus nõustub vastustaja VTA seisukohaga, et 29.07.2014 oli kaebaja elukoha aadressil xxxxxxxx, Kohilas valdusesse sisenemine põhjendatud, kuivõrd VTA-l oli alust arvata, et

-st tulenevaid loomapidamiseks kehtestatud nõudeid võidakse rikkuda (korduvad kaebused loomapidamisnõuete rikkumise kohta ning informatsioon Kohila vallalt, et kaebajal on varasemaltki rikkumisi seoses loomapidamisnõuete täitmisega). Seejuures kaebaja väide, et sisenemine kaebaja korterisse oli õigustühine, kuna puudus õiguslik alus, on väär. Esiteks, VTA (RVK) kui korrakaitseorgani pädevus koos politseiametnikuga kaebaja elukoha kinnistule sisenemiseks tulenes

-s ja KorS-s sätestatud kehtivatest normidest. Teiseks, kontrollaktis on märgitud, et „tuppa perenaine ei lubanud“. Mistõttu on ka sel põhjusel alusetu ja paljasõnaline kaebaja väide kaebaja korterisse sissemurdmisest. Kolmandaks ei olnud L.T. xxxxxxxx korteri ega kinnistu omanikuks, vaid omanikuks oli tema tütar M. R.. Seega oli korter vaid L.T.i valduses. Kontrollkäik fotografeeriti ja selle kohta koostas ja allkirjastas RVK 19 ametnik M. Vaidla kontrollakti nr 10-28-14/016 /I kd, lk 125-128/. Järelevalvetoimingu juures viibisid ka valla korrakaitsespetsialist V. Tõrik ja piirkonnavanem, politseinik Aivar Vaas. Kontrolli käigus kohapeal tuvastatu kohaselt (kontrollakti p 7) aadressil Kohila, xxxxxxx ei pea loomaomanik L.T. koeri vastavalt

-s (§ 3 lg 2, § 51, § 52) ette nähtud nõuetele, sh on rikutud ka loomatauditõrje seaduse § 431 lg-t 2, mille kohaselt loomapidaja on kohustatud ennetavalt vaktsineerima oma koera ja kassi marutaudi vastu. Väikeses kööktoas peetakse seitset koera, õuealal on ketis üks koer. Koerad olid vaktsineerimata ja neile polnud manustatud antiseptikume. Samuti ei olnud veterinaararst neid kunagi läbi vaadanud. Koerte liikumisvõimalused olid väga piiratud ja neid oli peetud väga ebahügieenilistes tingimustes. Õuealal, mis oli kaetud plaatidega, oli vaba käiguteed 5 X 1 m, õu lehkas väljaheidete järgi. Kaebaja tunnistuse kohaselt koerte pidamine oli raske ja kulukas ning nõustus, et 12 päeva on piisav selleks, et koerad hoiupaika toimetada kaebaja uues elukohas Valgas, kuhu kaebaja lubas kohe kolida. Kontrollaktis tehti kaebajale ettekirjutus (kontrollakti p 8) leida xxxxxxx korteris peetavatele koertele loomapidamisnõuetele vastav elupaik. Ettekirjutuse täitmise tähtaega oli 10.08.

1. Lisaks tehti sunnivahendi rakendamise hoiatus (Kontrollakti p 9) juhuks, kui kaebaja ettenähtud tähtajaks (s.o 10.08.2014) koertele uut loomapidamisnõuetele vastavat elupaika ei leia. Hoiatuse kohaselt oli RVK-l õigus ettekirjutuse tähtaegsel täitmata jätmisel rakendada sunnivahendit, milleks oli loomade sundvõõrandamine. 07.08.2014 (edastatud 01.08.2014) sai RVK L.T.i avaldus-kaebuse, milles kaebaja palus ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist kuni 25.08.
2. Muu hulgas tegi kaebaja avalduses etteheiteid 29.07.2014 läbi viidud kontrollreidi (M. Vaidla poolt) fotodel jäädvustamise kohta. Oluline on märkida, et kuigi ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist kirjalikult ei vormistatud, ei teostatud samas ka järelkontrolli ettekirjutuse täitmise üle enne 25.08.
3. Vastustajate kinnitusel anti kontrollakt tervikuna kaebajale kohapeal allkirja vastu kätte. Seejuures kirjutas kaebaja sellele oma seletuse (p 9 juurde).
4. Eeltoodu alusel on kindlaks tehtud, et loomadele uue elupaiga leidmise tähtaeg (10.08.2014) oli kaebajaga eelnevalt kooskõlastatud. Seda tähtaega kaebaja ise palus RVK-le esitatud avaldus - kaebuses pikendada kuni 25.08.
5. Kuigi VTA möönab, et tähtaja pikendamine oleks tulnud kirjalikult vormistada, siis tähtsam on asjaolu, et tegelikult ei teostatud ettekirjutuse täitmise üle järelkontrolli enne 25.08.
6. Et kaebaja ei täitnud ka enda soovitud pikendatud tähtajaks ettekirjutust, siis on kohus seisukohal, et ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise kirjaliku mittevormistamisega ei ole kaebaja õigusi olulisel määral rikutud ning see ei saanud kuidagi mõjutada ettekirjutuse sisu ega takistanud selle täitmist, mistõttu oli tegemist õiguspärase ettekirjutusega. Kuna kaebaja ettekirjutust ettenähtud tähtajal ei vaidlustanud, siis oli tegemist kehtiva ettekirjutusega, mis kuulus täitmisele. Vastasel korral oli RVK-l õigus rakendada sunnivahendit, st koerad omanikult ära võtta.
7. Mis puutub kontrollakti esimesel lehel näidatud kontrolliobjekti hindamise (29.07.2014) ja kontrollakti koostamise (30.07.2014) kuupäevade erinevusse, siis on VTA möönnud, et tegemist on ilmselt akti koostanud ametniku eksimusega. VTA on 01.02.2016 seletuses muudetud kaebusele sellega seoses lisaks veel selgitanud: asjaolu, et kontrollakt anti tervikuna kaebajale kätte 29.07.2014 on RVK ametnikud M. Vaidla ja E. Toomet korduvalt kinnitanud (sama kinnitab ka koha peal viibinud Kohila valla korrakaitsespetsialist V. Tõrik). Kontrollaktilt nähtub, et seda on täidetud sama pastapliiatsiga ja omakäeliselt, mis tõendab, seda, et akt koostati tervikuna koha peal. Kontrollakti osad 1-7 on menetlustoimingu protokolliks haldusmenetluse seaduse § 18 mõistes, kus järelevalveametnik protokollib kontrolli käigus tuvastatud asjaolud. Kontrollaktist on võimalik vaidlustada selles sisalduvat ettekirjutust, kui antud haldusakti. /…/ Ettekirjutusest kui ka sunnivahendi rakendamise hoiatusest oli kaebaja teadlik ning seda kinnitab tema allkiri ettekirjutusel. Kontrollaktis sisalduvat ettekirjutust kaebaja tähtaegselt ei vaidlustanud. 20 Lisaks on Kohila vald 17.02.2016 vastuses kohtunõudele seonduvalt 29.07.2014 läbiviidud kontrollreidiga ja koostatud kontrollaktiga selgitanud järgmist: …Peale seda kui veterinaartöötaja oli oma kontrollreidi lõpetanud koostati kontrollakt koos ettekirjutusega, milles määrati tähtaeg 10.08.
8. Meie juuresolekul selgitas veterinaartöötaja kontrollakti sisu ja lasi tutvuda kontrollaktiga, kus on ka L.T. omakäeliselt kirjutanud omapoolse seletuse ja kinnitanud allkirjaga. Kontrollaktile korrakaitsespetsialist ja politseitöötaja alla ei kirjutanud ning miskipärast seda meilt ei küsitud ning milles üks eksemplar sai kaebaja L.T. isiklikult oma kätte. Samas väidan, et L.T. lubas ettekirjutuse täita ja koerad ära viia oma elukohta Valga linna.
9. Eeltoodu alusel on kohus kindlaks teinud, et 29.07.2014 L.T.i elukohas Kohilas xxxxxxxx läbiviidud kontrollreid toimus seaduslikul alusel, sh kaebaja juuresolekul. RVK järelevalveametnikud, omades selleks vastavat pädevust, teostasid laekunud informatsiooni alusel kontrolli, tuginedes ettekirjutuse tegemisel kohapeal tuvastatud asjaoludele. Seejuures esitatud kaebused ja vihjed olid järelevalveametnikele vaid aluseks järelevalvemenetluse algatamiseks ja järelevalve teostamiseks kohapeal. Kontrolli tulemusel tuvastatud asjaolud protokolliti Kontrollaktis. Kohus leiab, et kaebajale tehtud ettekirjutus ei ole õigusvastane fikseeritud kontrolliobjekti hindamise ja protokolli koostamise kuupäevade erinevuse tõttu, sest selle adressaat ja sisu on selgelt arusaadav ning ettekirjutuse sisu oli kaebajale korduvalt selgitatud. Kontrollakti on järelevalvetoimingu läbiviija ja kontrollitava allkirjastanud. Seega vastab Kontrollakt tervikuna HMS §-s 18 sätestatud menetlustoimingu portokolli nõuetele. Et kaebaja ei ole ettekirjutust tähtaegselt vaidlustanud, siis saab järeldada, et ta on pidanud tehtud ettekirjutust õiguspäraseks. VTA on 01.02.2016 seletuses muudetud kaebusele selgitanud, et kontrollakti blanketid on isekopeeruval paberil, millede esimesed originaallehed jäävad akti koostanud ametniku kätte ning koopiad antakse kontrollitavale isikule. /…/ Varem saab olla valmis trükitud ainult kontrollakti esimene leht, kuna ülejäänud akti lehed on täitnud järelevalveametnik omakäeliselt kohapeal. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebajat oleks sunnitud ja seejuures ainult kontrollakti viimasele lehele allkirja andma. Vastustajad on kinnitanud, et kaebajale tutvustati 29.07.2014 kohapeal Kontrollakti tervikuna, mistõttu on paljasõnaline ja tõendamata kaebaja väide sellest, et talle ei ole Kontrollakti tervikuna kätte antud. Samuti nõustub kohus VTA seisukohaga, et õiguslikus mõttes omas tähtsust ja oli täitmiseks kohustuslik Kontrollaktis tehtud ettekirjutus, millest kaebaja oli igal juhul teadlik, allkirjastades 29.07.2014 Kontrollakti. Seejuures Kontrollakti p-d 1-7 sisaldasid faktilisi andmeid ja tuvastatud asjaolusid (HMS § 18). VTA selgituste kohaselt järelevalvetoimingu fotodel jäädvustamine on tavapärane. See ei ole keelatud vaid vastupidi lubatud (KorS § 51 lg 61) ja kohtu hinnangul on see samuti vajalik viis tõendite kogumiseks võimalike hilisemate vaidluste puhuks. Seega kaebaja väited 29.07.2014 kontrollreidi õigustühisuse (õigusvastasuse) kohta on tervikuna paljasõnalised ja alusetud. Seetõttu võib asuda seisukohale, et vastustajate/nende ametnike (k. a V. Tõrik) toimingud 29.07.2014 kaebaja elukohas xxxxxxxxx, Kohilas järelevalvetoimingu läbiviimisel on olnud õiguspärased ja läbi viidud kehtivat seaduslikku korda järgides.
10. Järgnevalt kohus käsitleb Otsuseid nr 6 ja nr 7 ning nende otsuste kaebajale teatavaks tegemisega seonduvaid toiminguid. Asja materjalidest nähtub, et kuna L.T. 29.07.2014 Kontrollaktis tehtud ettekirjutust ettenähtud tähtpäevaks ei täitnud ning Kohila vallale esitati 01.09.2014 järelepärimine, milles paluti teavet xxxxxxxxxx peetavate koerte probleemi lahendamise viibimise kohta, siis leppisid RVK peaspetsialist E. Toomet ja valla ametnik V. Tõrik kokku, et 09.09.2014 minnakse koos olukorda kontrollima ja vajadusel koeri ära võtma. 09.09.2014 koostas RVK (allkirjastas juhataja Aavo Lumi) vaidlustatud Otsuse nr 6, mille kohaselt otsustati loomaomanikult L.T.ilt

§ 64

lg 1 alusel koerad ära võtta ja korraldada ära võetud koerte võõrandamine vastavalt 21 ATSS-is sätestatud korrale ning anti täitekorraldus asendustäitmise rakendamiseks. Asendustäitetoimingu sisuks oli täita asendustäitetoimingu adressaadile (L.T.) suunatud ettekirjutus ning anda koerad üle MTÜ-le Loomade Hoiupaik, aadressil Viljandi mnt 24 D, Harjumaa. Et otsuses oli märgitud asendustäitmise toimingu läbiviijaks RVK, kuigi tegelikkuses anti koerad üle Kohila Vallavalitsusele, kes asendustäitmise korras korraldas L.T.ilt RVK poolt ära võetud koerte pidamise hoiupaigas, siis tuvastatud ilmselge eksituse tõttu andis RVK juhataja 27.10.2014 selguse huvides välja Otsuse nr 7, millega muudeti Otsust nr 6 ja täiendati vastavalt lausega: „Äravõetud koerad antakse üle Kohila Vallavalitsusele, kes rakendab asendustäitmist, vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korrale“ ning tunnistati kehtetuks otsuses sisaldunud täitekorraldus. Seejuures L.T.i jaoks ei muutunud otsuse sõnastuses esinenud eksimuse tõttu menetlustoimingu sisu. Otsuse nr 6 teatavakstegemine kaebajale leidis aset otsuse tegemisega samal päeval - 09.09.2014, mil RVK ametnik E. Toomet vaidlustatud otsuse kaebajale tema elukohas xxxxxxxxx, Kohilas kätte andis.

1. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastavalt HMS § 55 lg-le 1 haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Tulenevalt HMS § 55 lg-st 3 kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Sama seaduse § 56 lg 2 järgi haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sealjuures on Riigikohus 19.03.2002 otsuses asjas nr 3-3-1-13-02 rõhutanud, et oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. HMS § 56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud, sama paragrahvi lg 2 järgi haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning lg 3 järgi kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 25 lg 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 25 lg 3 järgi dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. RVK põhimääruse § 7 kohaselt veterinaarkeskust juhib veterinaarkeskuse juhataja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Ameti (VTA) peadirektor kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministri ja piirkondliku maavanemaga, ning kes teeb õigusaktidega ettenähtud juhtudel ettekirjutusi ja otsuseid (vt § 7 lg 1 p 13). Tulenevalt HKMS § 59 lg-st 1 menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 63 kohaselt põhistamine on faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. HKMS § 158 lg 2 kohaselt haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
2. Kohus, tutvunud esitatud tõendite ja poolte selgituste ning asjassepuutuvate õigusnormidega, on kindlaks teinud, et Otsused nr 6 ja nr 7 on andnud pädev haldusorgan (RVK) andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas. Vaidlustatud otsustest on 22 selgelt aru saadav adressaat, nende andmise faktiline ja õiguslik alus. Seejuures asjaolu, et Otsuses nr 6 oli algselt eksimuse tõttu valesti märgitud asendustäitmise toimingu läbiviijaks RVK, kuigi tegelikkuses anti koerad üle Kohila Vallavalitsusele, kes korraldas koerte pidamise hoiupaigas, ei muuda vaidlustatud otsustega kavandatud toimingu sisu. Seega on kohus seisukohal, et tegemist ei ole sellise eksimusega, mis oleks toonud kaasa Otsuse nr 6 õigusvastasuse. Nimetatud eksimus tingiski hilisemalt Otsuse nr 7 andmise, täpsemalt Otsuse nr 6 muutmise vajaduse. Kohus nõustub VTA-ga, et selguse huvides oli Otsuse nr 7 andmine põhjendatud, seejuures on tegemist õiguspärase, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas oleva aktiga. VTA selgituste kohaselt Otsuse nr 7 digitaalallkirjastatud versioon edastati ärakirjana Kohila Vallavalitsusele ja juhataja poolt omakäeliselt allkirjastatuna edastati tähtkirjana kaebaja aadressile xxxxxxxx, Kohila. Veterinaarkeskuse asjaajaja, kes tähtkirja välja saadab märgistab ümbriku templiga „tähitud“ ning Omniva kannab tähtkirja andmed oma elektroonilisse süsteemi. Järelpäringu Omniva klienditeenindusse on teinud nii kaebaja kui ka RVK tuvastamaks, millal kaebaja nimetatud otsuse kätte on saanud. Et Omniva elektroonses süsteemis säilitatakse andmeid 6 kuud peale nende sisestamist, siis käesoleval hetkel pole võimalik VTA-l Otsuse nr 7 kättetoimetamise aega kohtule kinnitada /III kd, tl 50/. RVK juhataja hr Aavo Lumi on kinnitanud, et RVK on Otsuse nr 7 adressaadile edastanud. Samas on Otsuse nr 7 kätte saamist postiga 11.11.2014 kinnitanud ka kaebaja ise kohtule edastatud kaebuse lisas (dateeritud 13.11.2014) /II kd, tl 8/.
3. Kohus leiab, et väär on kaebaja väide RVK pädevuse ületamise osas, seoses kaebajalt loomapidamise õiguse äravõtmisega, sest viimati nimetatu toimub vastavalt

-le (§ 6611 lg 3) kohtu korras. Antud juhul oli tegemist kaebajalt üksnes loomade ära võtmisega vastavalt

§-le 64, milline pädevus oli seadusest tulenevalt VTA-l ja RVK-l kui VTA kohalikul täidesaatva riigivõimu volitusi omaval asutusel. Samuti on vale kaebaja väide selle kohta, et talle ei ole kätte toimetatud ühtegi ettekirjutust koerte eluolu halbade tingimuste kohta ja ei ole antud tähtaega tingimuste parandamiseks. Asjas on tõendatud, et kaebaja elukohas aadressil xxxxxxxx, Kohilas on korduvalt RVK ja Kohila valla ametnikud L.T.i suhtes laekunud kaebuste alusel teostanud just nimelt kontrolli seonduvalt nimetatud aadressil peetavate koertega. Esmalt 23.01.2013, mille kohta koostati kontrollakt nr 10-00-13-003-LK. Sel korral kaebajale ettekirjutust seoses koerte pidamisega ei tehtud, sest loomapidamistingimusi ei õnnestunud kontrollida. Teist korda viidi kontrollreid läbi 29.07.2014, mille kohta koostati kontrollakt nr 10-28-14/

1. Aktis tuvastati loomapidamisega seonduv olukord (ei vastanud loomapidamise nõuetele) ning tehti kaebajale ettekirjutus, leida koertele hiljemalt 10.08.2014 uus loomapidamisnõuetele vastav elupaik. Akti p-s 9 sisalduva hoiatuse kohaselt oli RVK-l õigus ettekirjutuse tähtaegsel täitmata jätmisel rakendada sunnivahendit, milleks oli loomade ära võtmine. Kontrollakt anti L.T.ile kohapeal allkirja vastu kätte ja talle selgitati ettekirjutuse ja hoiatuse sisu. Seda tõendab kaebaja allkiri ja omakäeliselt kirjutatud seletus Kontrollaktil. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kaebajale oli 29.07.2014 Kontrollaktis tehtud ettekirjutus, koerte eluolu halbade tingimuste kohta teatavaks tehtud ja antud tähtaeg tingimuste parandamiseks, so leida korteris peetavatele koertele ettenähtud tähtajaks (10.08.2014) loomapidamisnõuetele vastav elupaik, mistõttu ei vasta kaebaja vastupidised väited tõele.
2. Mis puutub kaebaja väidetesse selle kohta, et teda ei ole üle kuulatud ega tema peale esitatud kaebustega tutvustatud, siis ka need väited ei vasta tõele. Nimelt, nagu eelnevalt viidatud, nähtub 29.07.2014 Kontrollaktist, et kaebajaga on kohapeal vesteldud ja Kontrollakti (sh ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamise hoiatuse) sisu tutvustatud ning ettekirjutuse täitmise tähtaeg eelnevalt kooskõlastatud. Seega on tõendatud, et enne ettekirjutuse andmist on kaebaja ära kuulatud, mis tähendab, et talle oli antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks, sh Kontrollaktis tehtud ettekirjutuse vaidlustamiseks, millist õigust kaebaja ettenähtud korras ei kasutanud. Küll on kaebaja 01.08.2014 esitanud avaldus-kaebuse RVK-le, milles palus 23 väljastada tema peale esitatud kaebuste koopiad ja pikendada ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 25.08.
3. 08.10.2014 sai VTA L.T.i kaebuse (mida VTA käsitles vaidena) seoses 09.09.2014 toimunud asendustäitmise toimingu läbi viimisega (koerte ära võtmine) /I kd, tl 8793/. VTA 17.10.2014 vastuses /I kd, tl 120-124/ nimetatud kaebusele/vaidele anti kaebajale muu hulgas tähtaeg vaide puuduste kõrvaldamiseks ning vastuse lisana edastati kaebajale tema ja tema loomapidamise kohta VTA-le edastatud kaebuste (23.07.2014 kaebus, 02.09.2014 avaldus) koopiad, isikuandmeid avalikustamata, tuginedes HMS § 37 lg-le 2; IKS § 11 lg-le 1, §-le
5. Eeltoodust nähtuvalt on kaebajaga Otsuse nr 6 andmisele eelnevalt kaebaja elukohas 29.07.2014 kontrollreidi läbi viimisel vesteldud, tuvastatud asjaolud kohapeal protokollitud ja kaebaja omakäeline vastuväide kontrollaktis jäädvustatud, mistõttu ei ole õige kaebaja väide, et teda ei ole üle/ära kuulatud. Samuti on tõendatud, et kaebajale on edastatud tema kohta esitatud kaebuste koopiad. Seejuures on VTA õiguspäraselt, vastavalt seadustest tulenevatele nõuetele, jätnud isikuandmed avalikustamata. Lisaks on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et haldustäitemenetluse (millise läbiviimiseks olid Otsus nr 6 ja nr 7 antud) efektiivsuse huvides ei ole ette nähtud menetlusosalise ärakuulamise kohustust. Võimalikud vastuväited haldusakti täitmise suhtes tuleb esitada juba haldusakti andmisele eelnevas menetluses. Kuid, kuna isiku ärakuulamine ei ole ühelgi juhul keelatud, võib ettekirjutuse adressaat enda ärakuulamist siiski taotleda. Ärakuulamise võimaldamise üle peab asutus otsustama kohusepärase diskretsiooni põhimõtetest lähtudes. Kui taotlusest nähtub, et isikul võib olla asendustäitmise või sunniraha määramise vastu kaalukaid vastuväiteid (ATTS § 8 lg 3), peab asutus võimaldama neid esitada (vt Haldusmenetluse käsiraamat, lk 472). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks enda (täiendavat) ärakuulamist taotlenud või et RVK oleks selle võimaldamisest keeldunud. Vastupidi, kaebaja ei ole 27.09.2014 Kontrollaktis tehtud ettekirjutust tähtaegselt vaidlustanud. Sellest võib järeldada, et kaebajal ei ole asendustäitmise rakendamise vastu (enne Otsuse nr 6 andmist) kaalukaid vastuväiteid esitada olnud. Et kaebaja tehtud ettekirjutust tähtaegselt ei täitnud, siis esines pädeval haldusorganil (RVK) õiguslik alus

§ 64

lg 1 kohaselt omanikult loomade ära võtmiseks ja võõrandamiseks ATSS-is sätestatud korras. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud Otsused nr 6 ja nr 7 on HMS § 54 nõuetele vastavad, st õiguspärased haldusaktid. 23. Lõpuks kohus käsitleb VTA, RVK ja Kohila valla toimingud vaidlustatud Otsuste nr 6 ja nr 7 täitmisel, so 09.09.2014 toiminguid kaebaja elukohas aadressil xxxxxxx, Kohilas, alates ettevalmistavatest toimingutest Otsuse nr 6 alusel koerte ära võtmiseks, sh kaebaja teavitamine kavandatavast, kuni koerte äravõtmiseni ja üleandmiseni Kohila vallale, kes korraldas koerte hoidmise MTÜ-s Loomade Hoiupaik.

§ 64

lg 1 kohaselt korrakaitseorgani ettekirjutuse korduva täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise või käesoleva seaduse nõuete olulise rikkumise korral on korrakaitseorganil õigus loom omanikult ära võtta, kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu.

§ 64

lg 3 järgi loomaomanik, kellelt loom on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ära võetud, peab looma kas võõrandama või korraldama looma tapmise või hukkamise korrakaitseorgani ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

§ 64

lg 4 näeb ette, et kui loom ei ole määratud tähtpäevaks võõrandatud, tapetud või hukatud, korraldab looma võõrandamise, tapmise või hukkamise korrakaitseorgan asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. ATSS § 2 sätestab sunnivahendi rakendamise eeldused. Nimetatud sätte lõike 1 kohaselt sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. 24 ATSS § 4 lg 1 järgi ettekirjutus käesoleva seaduse tähenduses on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. ATSS § 7 lg 1 kohaselt haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. Vastavalt ATSS § 8 lg-le 1 sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. ATSS § 11 lg 1 sätestab, et kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine). ATSS § 11 lg 2 järgi kui asendustäitmist viib läbi kolmas isik, võib haldusorgan kohustada adressaati hoiduma asendustäitmise takistamisest. Haldusorgan annab asendustäitmist läbiviivale kolmandale isikule täitekorralduse.

1. Vaidlust ei ole selles, et Kontrollakti p-s 8 oli L.T.ile tehtud ettekirjutus leida xxxxxxxx korteris peetavatele koertele loomapidamisnõuetele vastav elupaik. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 10.08.2014 (hiljem pikendatud tähtaeg 25.08.2014). Samuti oli Kontrollakti p-s 9 tehtud kaebajale hoiatus, mille kohaselt koertele uue elupaiga leidmata jätmisel rakendatakse kooskõlas ATSS-ga koerte sundvõõrandamist. Vaieldav pole seegi, et kaebaja talle Kontrollakti p-s 8 tehtud ettekirjutust ka enda soovitud pikendatud tähtajal ei täitnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas 09.09.2014 kaebaja elukohas xxxxxxx koerte ära võtmine kaebajalt (sh kaebaja elukoha territooriumile sisenemine) toimus õiguslikul alusel. Seejuures L.T.i väitel suri 2 koera juba hoiupaiga sõidukisse viimisel.
2. Kohtule esitatud tõenditest selgub, et M. T. esitas 01.09.2014 e-postiga avalduse/järelepärimise Kohila valla ametnik V. Tõrikule /III kd, tl 72/ seoses jätkuva probleemiga L.T.ile kuuluvate koertega aadressil xxxxxxxx, Kohilas. Isik soovis teada, miks viibib probleemi lahendamine ning kaua kestab L.T.ile kuuluvate koerte ebanormaalsetes tingimustes pidamine. 03.09.2014 edastas Kohila vallavanem 01.09.2014 vallale esitatud avalduse VTA-le /III kd, tl 71/, milles selgitas, et 29.07.2014 ettekirjutuses määratud tähtajaks on koerte omanik jätnud koerad varjupaika toimetamata. Lisaks teavitas vald, et valla kontaktisikuks on korrakaitsespetsialist V. Tõrik. Asja materjalidest nähtub, et kaebajale oli teada asjaolu, et kui ta tähtaegselt ettekirjutust ei täida, võetakse temalt loomad ära. Kuigi kaebaja väitel ei ole talle kätte toimetatud ühtegi ettekirjutust koerte eluolu halbade tingimuste kohta, samuti ei ole antud tähtaega tingimuste parandamiseks, siis kohus on juba eelnevalt need kaebaja väited ümber lükanud. Kohus on eelnevalt ka kindlaks teinud, et Kontrollakt, milles sisaldus ettekirjutus ja sunnivahendi rakendamise hoiatus, oli kaebajale tervikuna 29.07.2014 kätte antud ja kaebaja poolt allkirjastatud. Asjaolule, et kaebajale oli ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärg teada, on juhtinud VTA veelkord tähelepanu 01.02.2016 seletuses muudetud kaebusele /III kd, tl 81-82/, millises on toodud ära väljavõte kaebaja 01.08.2014 kaebusest RVK-le ja millisest omakorda nähtub, et kaebaja oli teadlik tagajärgedest, mis saabuvad juhul, kui kaebaja koeri korterist ettenähtud kuupäevaks, so 10.08.2014 ära ei vii. Seega on veelkord tõendatud, et kaebajale oli ettekirjutuse ja hoiatuse sisu teada, vaatamata sellele, et hoiatuse sõnastus, nagu on tunnistanud VTA, ei olnud täpne. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul siiski tegemist sellise ebatäpsusega, mis oleks saanud mõjutada asja otsustamist ning mille tõttu oleks kaebajale tehtud ettekirjutus muutunud õigusvastaseks, sest VTA kinnituse kohaselt 29.07.2014 kontrolli käigus järelevalveametnik M. Vaidla selgitas kaebajale, et sundvõõrandamine tähendab selles kontekstis loomade äravõtmist tema omanikult. Kuna kaebaja ettekirjutust tähtaegselt ja ka tema enda palutud pikendatud tähtajaks ei täitnud ning 01.09.2014 esitati vallale järelepäring seoses xxxxxxxx peetavate koertega, milles teavitati, et olukord ei ole muutunud, siis Kohila 25 valla ametnik V. Tõrik on õiguspäraselt, vastavalt pädevusele ja kehtivale korrale, edastanud teavituse 03.09.2014 VTA-le. Sellest tulenevalt leppisid RVK spetsialist E. Toomet ja valla ametnik V. Tõrik kokku, et 09.09.2014 minnakse koos L.T.i elukohta kontrollima ja vajadusel koeri ära võtma. Vald pidi tagama loomade varjupaigast transpordi koerte varjupaika ära viimiseks. RVK poolt oli kaasatud politsei. Valla kinnitusel, kui kõik olid koos, siis L.T. ei tulnud korterist välja, mistõttu politesitöötaja A. Metsluht lükkas korteri ees oleva värava lahti. Peale sõnasõda politsei ja L.T.i vahel, avati korteri uks ning L.T.ile tutvustati Otsust nr 6 ja anti selle ärakiri. Ükski tõend ei kinnita vastustaja ametnike poolt kaebaja korterisse sissemurdmist. VTA selgituste kohaselt tegelesid koerte püüdmise ja MTÜ sõidukisse paigutamisega vaid MTÜ Loomade Hoiupaik loomapüüdjad, kes omasid selleks vajalikku varustust. Koerad toodi ükshaaval välja ja paigutati varjupaiga autosse. Seejuures L.T. käis isiklikult koos varjupaiga töötajaga kaasas ning teisi korterisse ei lubanud. VTA kinnitusel hoiupaiga sõidukisse viimisel ükski koer surma ei saanud. Et 9 koera hoiupaika jõudsid, nähtub ka MTÜ Loomade Hoiupaik 01.10.2014 veterinaarsete protseduuride ja preparaatide aruandest hoiupaika pidamisele viidud 9 koera kohta /II kd, tl 192-193/.
3. ATSS § 13 lg 1 näeb ette, et haldusorgan või tema volitusel asendustäitmist läbi viiv kolmas isik protokollib asendustäitmise toimingu. Adressaadi nõudel antakse talle protokolli ärakiri. ATSS § 13 lg 2 järgi protokoll peab sisaldama:1) haldusorgani nimetuse, kelle nimel või volitusel protokoll on koostatud; 2) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanime ning ametinimetuse; 3) adressaadi ees- ja perekonnanime ning aadressi või juriidilise isiku nime ja postiaadressi; 4) asendustäitetoimingu sisu; 5) protokolli koostamise aja ja koha; 6) protokolli koostanud isiku allkirja. 09.09.2014 koerte omanikult äravõtmise, so asendustäitmise toimingu protokollis RVK ametnik E. Toomet ja selle jäädvustas fotodel M. Vaidla /II kd, tl 187-191/. Lisaks koostas E. Toomet koerte üleandmise vastuvõtmise akti /II kd, tl 186 pöördel/, mille kohaselt RVK loomatervishoiu- ja kaitse peaspetsialist, E. Toometi isikus, andis MTÜ-le Loomade Hoiupaik üle L.T.i koerad (7 täiskasvanut, 2 kutsikat). Aktile on alla kirjutanud E. Toomet ja I. Nikolajev. Nii kaebaja kui ka VTA on esitanud tõenditena 09.09.2014 asendustäitmise toimingu valgele lehele vormistatud protokolli koopiad, kusjuures esitatud dokumentide tekstid on vormistuselt erinevad. Kaebaja esitatud dokumendil on E. Toometi allkiri /I kd, tl 175/. VTA esitatud dokumendil on E. Toometi, V. Tõriku, A. Metsluhti ja M.Vaidla allkirjad, lisaks L.T.i seletus ja allkiri /II kd, tl 186/. Kaebaja on esitanud täiendavalt protokolli teksti, mis on vormistatud kontrollakti blanketile ja mille on allkirjastanud E. Toomet ja L.T. /I kd, tl 174, 176/. Kuna esitatud tõendite üksikasjad ei olnud kontrollitavad, siis palus kohus VTA-l edastada protokollide terviktekstide originaalid. VTA 26.02.2016 täiendavas seletuses muudetud kaebusele /III kd, tl 94, p 18/ on VTA selgitanud asjaolu, miks on asendustäitmise toimingu kohta koostatud kaks protokolli. Väidetavalt soovis järelevalveametnik anda koha peal ühe protokolli kaebajale ja teine tuli vormistada RVK tarbeks. VTA väitel hakkas ametnik esmalt vormistama protokolli valgele lehele ja siis mõistes, et üks protokoll tuleb anda kaebajale, vormistas protokolli ka kontrollakti isekopeeruval blanketil. Valgele lehele vormistatud protokoll jäi RVK kätte ja edastati hiljem koopiana nii kaebajale kui ka Kohila valla korrakaitsespetsialistile. VTA selgituse kohaselt on mõlema protokolli sisu sama. Kuna üks aktidest pidi jääma RVK-le, siis ei saanud kõiki protokolle koha peal kaebaja kätte jätta.
4. Kohus, tutvunud kohtule edastatud nii kontrollakti blanketile vormistatud kui ka valgele lehele vormistatud asendustäitmise toimingu protokolli originaalidega on seisukohal, et arusaamatuks jääb ühe ja sama toimingu osas kahe protokolli vormistamise vajadus. Seda enam, et blanketile vormistatud protokolli
5. lehel on märgitud, et kontrollaktil on lisa 2 lehel. Seejuures kohtule on nimetatud lisadena esitatud see sama valgele lehele vormistatud protokoll (1 lehel) ja üleandmise vastuvõtmise akt (1 lehel) /III kd, tl 103-104/. Et protokollide sisu on 26 põhimõtteliselt sama, siis kohtu hinnangul jääb arusaamatuks valgele lehele protokolli vormistamise vajadus. Liiatigi kui kontrollakti blanketil on isekopeeruvad lehed, mistõttu oleks kohapeal ilmselt piisanud blanketile korrektselt vormistatud protokolli nii RVK-le (originaali) kui ka vajadusel kaebajale (koopia) andmisest. Seejuures on vasturääkiv VTA selgitus protokolli kaebajale üle andmise/edastamise asjaolude kohta. Nimelt, 01.02.2016 selgituses muudetud kaebusele /III kd, tl 81 pöördel ja lk 82, p 5/ VTA väidab, et ärakirja protokollist kaebaja kohapeal ei nõudnud, küll aga edastati see kaebajale postiga mõned päevad hiljem. Samas on blanketile vormistatud protokollis selgitus protokolli üleandmise kohta, mille kohaselt on dokument xxxxxxxx kohapeal käest kätte 09.09.2014 üle antud. Lisaks selgitab VTA 26.02.2016 täiendavas seletuses muudetud kaebusele /III kd, tl 94, p 18/ … järelevalveametnik soovis anda koha peal ühe protokolli kaebajale /…/ Asjaolu, et kontrollakti blanketil olev asendustäitmise protokoll ka kaebajale kätte anti, on leidnud kinnitust, kuivõrd kaebaja on seda asendutäitmise protokolli korduvalt oma kaebustele lisanud/…/.Valgele lehele vormistatud protokoll jäi Raplamaa Veterinaarkeskuse kätte ja edastati hiljem koopiana nii kaebajale kui ka Kohila valla korrakaitsespetsialistile /…/. Eeltoodu alusel jääb arusaamatuks protokolli kaebajale üle andmise/edastamise vajadus üldse, kui ATSS § 13 lg 1 kohaselt antakse protokolli ärakiri adressaadile vaid viimase nõudel. VTA väitel kaebaja ärakirja protokollist kohapeal ei nõudnud. Vastupidise osas kohtul andmed puuduvad. Siiski vaatamata ebaselgusele asendustäitmise toimingu osas kahe protokolli vormistamisel, leiab kohus, et sisult vastavad protokollid põhimõtteliselt ATSS §-s 13 sätestatud nõuetele. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja on protokollide koopiad kätte saanud, sest nende koopiad on lisatud kaebaja poolt VTA-le 28.10.2014 edastatud vaidele /I kd, tl 174-177/.
6. Eeltoodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel on kohus kindlaks teinud, et kaebajale Kontrollaktis tehtud ettekirjutus oli järgmisel kontrollimise kuupäeval, so 09.09.2014, kehtiv, seda ei olnud ettenähtud tähtajaks täidetud ega ka ette nähtud korras vaidlustatud. Seega esines seaduslik alus tulenevalt ATSS § 8 lg-st 1 sunnivahendi rakendamiseks. Sellisest tagajärjest oli kaebaja teadlik, mistõttu nõustub kohus VTA-ga selles, et Otsus nr 6 ja sellele järgnev sunnivahendi rakendamine ei saanud L.T.ile tulla üllatusena. Olenemata sellest, et kohtu hinnangul vastustajad ei ole suutnud anda ühest vastust küsimusele, kuidas toimus kaebaja teavitamine 09.09.2014 kaebaja elukohas kavandatavast kontrollist ja vajadusel koerte omanikult ära võtmise asendustäitmise toimingust, on kohus seisukohal, et 09.09.2014 toimingud kaebaja elukohas, xxxxxxxxx, Kohilas Otsuse nr 6 ja nr 7 täitmisel ja seal peetavate koerte omanikult ära võtmisel, viidi läbi vastvalt seadustes ette nähtud korrale (

§ 64

; ATSS § 8 lg 1, § 11), vastavat pädevust omavate ametnike poolt, seega õiguspäraselt. Kuigi kaebaja väitel toimus ette teatamata, omavoliline, ilma õigusliku aluseta, jõuga tema elukoha kinnistule sissemurdmine, millised väited on kohus eelnevalt juba ümber lükanud, siis on asjakohatu ka kaebaja väide sellest, et juhul, kui ta oleks olnud 09.09.2014 kavandatavast loomade ära viimisest teadlik, siis oleks ta päev varem koerad majast teisele poole vabadesse lautadesse, kuuridesse viinud. Kohtu hinnangul näitab kaebaja selline suhtumine pigem kaebaja pahatahtlikkust, sooviga pidada tegelikult jätkuvalt koeri aadressil xxxxxxxx, Kohilas, aga mitte täita kaebajale tehtud ettekirjutust, leida koertele loomapidamisnõuetele vastav elupaik. Olukorras, kus juba korduvalt oli Kohila vallale esitatud kaebusi seoses xxxxxxxx peetavate koertega ning vaatamata omaniku lubadusele, viia koerad hiljemalt 25.08.2014 Valga hoiupaika, ei olnud olukord seoses koerte pidamisega 09.09.2014 muutunud, mistõttu oli põhjendatud ja õiguspärane ATSS § 8 alusel sunnivahendi rakendamine asendustäitmise toimingu läbi viimiseks (ATSS § 11), millest kaebajat oli eelnevalt hoiatatud. Asendustäitmise toiming portokolliti vastavalt ATSS §-le 13. Ehkki kohus on seonduvalt asendustäitmise toimingu protokollimisega tuvastanud mitmeid ebatäpsusi (arusaamatult kahe protokolli koostamine, lisaks vastukäivad andmed protokolli(de) kaebajale andmise/edastamise osas), on kohus siiski seisukohal, et RVK töötaja ebakorrektsus asendustäitmise toimingu 27 protokollimisel, sh kaebajale teatavaks tegemisel, ei anna põhjust protokolli(de) koostamise fakti ja protokolli(de) usaldusväärsust kahtluse alla seada. Et tuvastatud asjaolude näol ei ole tegemist toimingu läbiviimise materiaalõiguslike normide rikkumisega, siis võib asuda seisukohale, et RVK ja Kohila valla toimingud Otsuste nr 6 ja nr 7 täitmisel on kokkuvõttes toimunud õiguspäraselt. Ükski tõend ei kinnita, et V. Tõrik, oleks 29.07.2014 ja ka 09.09.2014 kaebaja elukohas xxxxxxxx, Kohilas läbiviidud menetlustoimingutesse sekkunud, ta on vaid valla kontaktisikuna juures viibinud. Mistõttu kaebaja süüdistused V. Tõriku omavoli osas kaebaja elukoha kinnistul on ei ole kinnitust leidnud ja on seetõttu alusetud. 29.

§ 64

lg 2 kohaselt loomaomanikult äravõetud looma annab korrakaitseorgan üle kohaliku omavalitsuse üksusele, kes rakendab looma pidamiseks asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 64

lg 3 järgi loomaomanik, kellelt loom on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ära võetud, peab looma kas võõrandama või korraldama looma tapmise või hukkamise korrakaitseorgani ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

§ 64

lg 4 näeb ette, et kui loom ei ole määratud tähtpäevaks võõrandatud, tapetud või hukatud, korraldab looma võõrandamise, tapmise või hukkamise korrakaitseorgan asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. VTA on seletuses kaebusele selgitanud, et Otsuse nr 6 alusel L.T.ilt äravõetud loomad viidi MTÜ-sse Loomade Hoiupaik, koerte tervisliku seisundi kindlakstegemiseks, sh raviks ja vaktsineerimiseks. Eeltoodu oli vajalik selleks, et teha L.T.ile

§ 64lg 3 kohaselt ettekirjutus.

Otsustust koerte võõrandatavuse osas ei saanud teha enne, kui koerad olid karantiinist väljas ja sotsialiseerunud. Seisuga 05.12.2014 oli hoiupaigas pidamisel 3 võõrandatavat koera. Ülejäänud olid selleks ajaks tervislikel põhjustel eutaneeritud. RVK tegi L.T.ile 09.12.2014 ettekirjutuse nr 15.2-1.10/1043 /I kd, tl 192/, mille kohaselt

§ 64

lg 3 alusel kohustati L.T.i võõrandama tasuta või tasu eest loomade omanikult L.T.ilt ära võetud kolm koera hiljemalt 31.12.2014. Sunnivahendi rakendamise hoiatus nägi ette, et kui loomad ei ole võõrandatud hiljemalt 31.12.2014, korraldab loomade võõrandamise, tapmise või hukkamise RVK, ATSS-is sätestatud korras (

§ 64lg 4).

Et sunnivahendi rakendamise hoiatus oli 09.12.2014 ettekirjutuses tehtud alternatiivselt, mis oli vastuolus ATSS § 7 lg-s 4 sätestatuga, siis 15.12.2014 tegi RVK uue otsustuse nr 15.2-1.10/1043-1 „Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kehtetuks tunnistamine ja uus hoiatus“, mille kohaselt tunnistati kehtetuks 09.12.2014 „Ettekirjutuses nr 15.2-1.10/1043“ sisaldunud sunnivahendi rakendamise hoiatus (p 1) ning tehti uus sunnivahendi rakendamise hoiatus järgneva sisuga: „Loomade võõrandamata jätmise korral hiljemalt 31.12.2014 korraldab loomade võõrandamise Raplamaa Veterinaarkeskus, asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras“ (p 2) /I kd, tl 193/. L.T.i palvel pikendati koerte võõrandamiseks antud tähtaega kuni 12.01.

1. 09.01.2015 teavitas L.T. VTA-d telefoni teel, et ta on leidnud koertele kodud ja koertele minnakse hoiupaika järgi 10.01.
2. 12.01.2015 sai VTA MTÜ-st Loomade Hoiupaik kinnituse, et koertel käidi järel, millega sai lugeda 09.12.2014 loomade võõrandamiseks tehtud ettekirjutuse täidetuks /II kd, tl 178, p 3.12-3.16/. Kokkuvõtteks kohus ei ole tuvastanud Otsuste nr 6 ja nr 7 andmise ja nende täitmisega seonduvate toimingute läbiviimisel selliseid VTA, RVK või Kohila valla (k.a V. Tõriku) rikkumisi, mis oleks võinud kaasa tuua kaebaja õiguste olulise, s.h omandiõiguse (PS § 32) rikkumise ning mis annaks alust tunnistada vaidlustatud otsused ja/või toimingud õigusvastaseks.
3. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida veel järgmist. Alusetud on kaebaja väited vastustajate poolt toime pandud kuritegude kohta KarS § 266 rikkumise näol, sest kaebaja elukoha kinnistule ei ole ebaseaduslikult tema vara ärastamiseks tungitud, vaid õiguslik alus valdusesse sisenemiseks ja selle läbi vaatamiseks tulenes KorS §28 dest 50 ja 51 ning aluse omanikult loomade ära võtmiseks andis

§ 64

. Seejuures isikute kriminaalkorras karistamine ja vastavate asjaolude tuvastamine ei kuuluks ka halduskohtu pädevusse. Oletatavate kuriteo tunnuste ilmnemisel on isikul õigus pöörduda politsei või prokuratuuri poole. Lisaks ei ole kohtu hinnagul asjakohased kaebaja väited sellest, et loomade arv on kindlaks tehtud valesti, sest nii nagu VTA on täiendavas seletuse muudetud kaebusele märkinud, vastustaja ei ole ühegi kontrolli käigus tuvastanud 14 kutsika pidamist. Kohus nõustub vastustajaga, et selline väide on ilmselt tulnud 23.07.2014 V. Tõrikule esitatud kaebusest, milles on muu hulgas märgitud, et kinnitamata andmetel peaks seal olema 14 koera + kutsikad. Samas nähtub, et teave selle kohta, et 23.01.2013 kontrolli ajal pidas kaebaja korteris 9 kutsikat, põhineb kaebaja enda ütlustel ja on fikseeritud kontrollaktis nr 10-00-13-003-LK. Kohus nõustub VTA-ga ka selles, et kaebaja etteheited, nagu ei oleks RVK ametnikud eluruumi ja õueala suurust õigesti hinnanud, ei ole asjakohased. Esiteks on kaebaja ise esitanud õueala suuruse kohta vastandlikke väiteid ning nii kinnistu kui ka eluruumi täpse suuruse kindlakstegemiseks on võimalik saada andmed eelkõige kinnistusraamatust. Teiseks, vastustaja ametnikud kaebaja korteris sees ei käinud ja seda üle ei saanud mõõta. Väär on kaebaja arusaam

-i redaktsioonide kehtivuse osas. Kaebaja on seisukohal, et 09.09.2014 kaebaja elukohas läbiviidud toimingu ajal kehtis

§ 64

redaktsioon, millest kaebaja on kohtule väljavõtted esitanud ja hilisem redaktsioon ei ole asjas kohaldatav. Sellega seoses jagab kohus VTA seisukohta, et kaebaja poolt on kohtule edastatud

§-de 60-66 kehtivuse kaotanud redaktsiooni väljavõtted /I kd, tl 118-119/.

asjassepuutuvad §-d 60, 601 on kehtivad alates 01.07.2014 ja § 64 alates 01.12.2005 jõustunud redaktsioonis. Kuna HKMS § 158 lg 2 kohaselt haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga, siis kuuluvad asjas kohaldamisele

asjassepuutuvad sätted kehtivas redaktsioonis. Mistõttu on väär kaebaja seisukoht kehtivuse kaotanud seadusesätete kohaldatavuse kohta antud asjas. Eeltoodud asjaoludel ja motiividel ei ole L.T.i kaebus põhjendatud ja jääb tervikuna rahuldamata. 31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Et käesoleval juhul jääb L.T.i kaebus tervikuna rahuldamata ning vastustajad ei ole omapoolset menetluskulunõuet esitanud, siis kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 29