Obsah (4)

§ 181§ 182§ 157§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-840 Haldusasi Sotsiaalne Õppekes

§ 181lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

1 Asjaolud

1. 25.09.2014 otsusega nr 123 algatas Eesti Töötukassa Vabariigi Valitsuse 12.12.2013 määruse nr 174 „Tööhõiveprogramm 2014-2015“ § 17 lg 1 alusel täiendava kvalifitseerimiskonkursi koolituskaardi koolitajate leidmiseks ning avaldas kvalifitseerimiskonkursi teate.
2. Sotsiaalne Õppekeskus OÜ esitas 30.10.2014 avalduse konkursil osalemiseks.
3. Töötukassa juhatuse 10.12.2014 otsuse nr 153 p 3.6 kohaselt jäeti Sotsiaalne Õppekeskus OÜ kvalifitseerimata.
4. Sotsiaalne Õppekeskus OÜ esitas 20.01.2015 vaide kvalifitseerimata jätmise otsusele. Töötukassa 02.03.2015 vaideotsusega nr 21 jäeti vaie rahuldamata.
5. Sotsiaalne Õppekeskus OÜ esitas 01.04.2015 kaebuse Tallinna Halduskohtule Eesti Töötukassa juhatuse 10.12.2014 otsuse nr 153 ja Eesti Töötukassa 02.03.2015 vaideotsuse nr 21 tühistamise nõuetes ning Eesti Töötukassa kohustamise nõudes asja uueks lahendamiseks. Kaebuse sisu
6. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa juhatuse 10.12.2014 otsus nr 153 ning vaidlustatud vaideotsus on ekslikud ning õigusvastased. 6.
7. Eesti Töötukassa juhatuse 10.12.2014 otsus nr 153 on haldusakt ja peab vastama haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud tingimustele. Käesoleval juhul on tegemist üksnes e-kirjaga, milles sisaldub juhatuse otsuse eeldatav ümberjutustus, mistõttu otsus on põhjendamata HMS § 56 lg 1 mõttes. Eesti Töötukassa teenuste osakonna peaspetsialist Pille Heinla e-kiri on käsitletav kui tõend haldusakti andmise kohta. Haldusakti kui sellist ei ole kaebajale kätte toimetatud. 6.
8. Vastustajal oli võimalus kontrollida Eesti Töötukassa ja kaebaja vahel sõlmitud vastavasisulisi koolituslepinguid ning veenduda selles, et sõlmitud lepinguid koolituste läbiviimiseks on piisavalt, millest tulenevalt vastas kaebaja kvalifitseerimistingimuste p-le 2.
9. Ainuüksi kaebaja
10. a jaanuarikuu koolitustegevuse käive moodustas ca 40 000 eurot, millest suure osa käibest moodustasid vastustaja-poolsed ülekanded. Vastustaja oleks kvalifitseerinud kaebaja juhul, kui vastustaja oleks andmeid kogunud ning neid uurinud. 6.
11. Põhistamata on vastustaja seisukoht, milles leitakse, et kaebaja ei vasta kvalifitseerimistingimuste p-le 3.2, kuna koolitaja on varem rikkunud koolituskaardi koostöö põhimõtteid, viidates üksnes Eesti Töötukassa juhatuse 28.12.2012 otsusele nr
12. Kaebajale jääb arusaamatuks, kes konkreetselt vastustaja arvates koolituskaardi koostööpõhimõtteid rikkus. Arusaamatu on ka asjaolu, mida konkreetselt kaebajale ette heidetakse ning kui kaua etteheide kehtib. Vastustaja poolt ei ole
13. a-l kaebajale ega äriühingu juhatuse liikmetele pretensioone esitatud. Vastustaja on põhjendamatute haldusaktidega asunud piirama kaebaja ettevõtlusvabadust. 6.
14. Vastustaja 02.03.2015 vaideotsus nr 21 on ekslik ja õigusvastane. Vastustaja on kaebaja poolt esitatud vaide lahendamisse suhtunud ennast õigustavalt. Tuginedes ainult äriregistrist nähtuvatele andmetele, jättis vastustaja teised talle teadaolevad faktilised asjaolud tähelepanuta 2 ja arvestamata ning tegi kaebaja suhtes õigusvastase otsuse. Seda kinnitab asjaolu, et vastustaja möönab oma vaideotsuses, et käesoleval hetkel on tõendatud kaebuse esitaja poolt kvalifitseerimistingimuste p-s 2.1 toodud nõude täitmine. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja mõista vastustajalt välja kaebaja poolt kantud menetluskulud. Vastustaja vastulause
15. Vastustaja ei nõustu kaebusega, vaidleb sellele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. 7.
16. Vaidlustatud otsused olid nende tegemise hetkel motiveeritud, tuginesid faktilistele asjaoludele ning on õiguspärased. Kaebajat on teavitatud tema kohta tehtud otsustest nõuetekohaselt. Kaebajale on 22.12.2014 saadetud e-posti teel väljavõte töötukassa juhatuse 10.12.2014 otsusest nr
17. Seega teave haldusakti kohta on edastatud ja haldusakti sisu adressaadile kättesaadav. Töötukassa teenuste osakonna peaspetsialist Pille Heinla 22.12.2014 e-kirjas sisalduv väljavõte töötukassa juhatuse 10.12.2014 otsusest nr 153 andis kaebajale täpset ning ammendavat teavet akti sisu kohta teda puudutavas osas, võimaldades tal hinnata haldusakti õiguspärasust. Seega on kaebajat teavitatud vastavalt HMS-is sätestatud nõuetele. 7.
18. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on kaebaja poolt esitatud avalduse kontrolli suhtunud formaalselt ning vaide lahendamisse ennast õigustavalt. Töötukassa leiab, et koolituskaardi kvalifitseerimiskonkursi avaldust tuleb menetleda koolitajate esitatud avalduste ja andmete ning menetluse hetkel avalikes andmekogudes nähtuvate andmete põhjal. Koolitajate kvalifitseerimine peab olema objektiivne ja menetleja ei saa hakata iseeneslikult üht koolitajat teisele eelistama ning tema kvalifitseerimiseks täiendavaid tõendeid koguma. Kvalifitseerimistingimustele vastamise tõendamine ning avalikus andmekogus olevate andmete õigsuse tagamine on eelkõige koolitaja kohustus. 7.
19. Töötukassa kontrollis käibe nõude täitmist kõikide koolitajate puhul tulenevalt koolitajate poolt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest. Kvalifitseerimistingimuste p 2.1 kohaselt kvalifitseerus eraõiguslik juriidiline isik koolitajaks, kui ta omas käivet koolitustegevuse valdkonnas. Kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemise hetkel äriregistrile esitatud majandusaasta aruande kohaselt puudus kaebajal
20. a-l käive koolitusvaldkonnas. Koolituskaardi koolitajaks kvalifitseerumiseks peab eraõiguslik juriidiline isik vastama kvalifitseerimise hetkel kvalifitseerimistingimustele ning kui ta neile ei vasta, jäetakse koolitaja kvalifitseerimata. Kaebaja parandas enda esitatud majandustegevuse aruannet seisuga 08.01.2015, seega peale töötukassa juhatuse 10.12.2014 otsuse nr 153 tegemist. Töötukassa nõustub, et kaebaja poolt tehtud parandusega on tõendatud tema vastavus kvalifitseerimistingimuste p-le 2.1 ning selles osas vastu ei vaidle. 7.
21. Kaebajale 22.12.2014 saadetud väljavõttes Eesti Töötukassa juhatuse 10.12.2014 otsusest nr 153 on motiveeritud koolitaja mittekvalifitseerimist ning lisatud viide varasemale töötukassa juhatuse 28.12.2012 otsusele nr 183, mille p 2.47 alusel jäeti kaebaja
22. a koolituskaardi konkursil kvalifitseerimata. Kaebajat ei kvalifitseeritud täiendavate kvalifitseerimata jätmise aluste punkti b järgi, mille kohaselt ei kvalifitseerita koolitajat, kelle puhul töötukassa ei ole varasemat koostööd lõpetanud, kuid esinevad mõjuvad põhjused koostöö mittejätkamiseks. Töötukassa tuvastas, et
23. a septembri- ja oktoobrikuus taotles ning sai koolituskaardi partner Sotsiaalne Õppekeskus OÜ töötukassa töötajalt informatsiooni konkreetsete töötute koolitusvajaduste kohta koos nende kontaktandmetega. Kaebajal puudus õiguslik alus nende 3 andmete taotlemiseks ja töötlemiseks. Kaebaja kasutas saadud andmeid ebaseaduslikult helistas töötutele (esitles ennast kui töötukassa esindajat) ning mõjutas neid enda pakutavatel koolitustel osalema, mis ei ole koolituskaardi koostöö põhimõtetega kooskõlas. Töötukassa luges eeltoodut koolituskaardi koostöö põhimõtete oluliseks rikkumiseks ja mõjuvaks põhjuseks koostöö mittejätkamiseks, mistõttu jäeti kaebaja
24. a koolituskaardi partneriks kvalifitseerimata. 7.
25. Vastustaja on seisukohal, et ei saa lubada koostööd iskuga, kes on ära kasutanud töötute ebasoodsat olukorda ja mõjutanud neid tegema valikuid endale soodsas suunas, asetades sellise teguviisiga enda ärilised huvid kõrgemale töötute huvidest. Töötul on õigus kallutamata valida talle sobivaim koolitus, mis soodustaks tema tööle saamist ja töötamist. Kaebaja on oluliselt rikkunud koolituskaardi koostööpõhimõtteid ning põhjustanud sellega vastustaja jaoks enda ebausaldusväärseks muutumise. Kaebaja ei kvalifitseerunud koolituskaardi koostööpartneriks
26. a-l ning jäeti seetõttu vastavalt kvalifitseerimistingimuste p-le 3.2 koostööpartneriks kvalifitseerimata ka
27. a-l. Kaebaja peab oma usaldusväärsust töötukassale tõendama ja töötukassa hindab koolitaja usaldusväärsuse taastumist igal koolituskaardi kvalifitseerimisekonkursil eraldi. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 8.

§ 157

lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Kohtu hinnangul oli töötukassa seisukoht, et kaebaja ei täitnud töötukassa 10.12.2014 otsuse nr 153 (tl 32) tegemise ajal koolituskaardi koolitajate täiendava kvalifitseerimiskonkursi kvalifitseerimise tingimuste (töötukassa 25.09.2014 otsus nr 123, tl 34-36) p-i 2.1, kuna ei omanud

1. a majandusaasta aruande kohaselt
2. a-l käivet koolitustegevuse valdkonnas, sel ajal põhjendatud. Menetlusosalised ei vaidle selles, et töötukassa otsuse tegemise ajal vastav käive koolitustegevuse valdkonnas registriandmete kohaselt kaebajal tõepoolest puudus. Õige on töötukassa seisukoht, et konkursil kandideerija kohustus on tõendada kvalifitseerimistingimuste täitmist, mis tähendab mh ka vastutust selle eest, et asjakohased registriandmed vastaksid tegelikkusele, kui nendest sõltub konkursil kvalifitseerituks osutumine. Töötukassal puudub kohustus hakata täiendavalt otsima kandideerija kohta andmeid, mis ei nähtu registrist – ei saa eeldada, et töötukassa peaks koheselt teadma kõigi oma võimalike lepingupartnerite lepinguid ja käibeid ning asendama registriandmete kontrolli kandideerija raamatupidamisdokumentide kontrolliga. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus ka selles, et 08.01.2015 muutis kaebaja äriregistris oma majandusaasta aruannet (tl 37), mille järgselt täitis vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse. Töötukassa on oma 02.03.2015 vaideotsuses nr 21 (tl 6-8) asunudki samale seisukohale ega vaidle vastavale asjaolule enam vastu. Niisiis ei ole käesolevaks ajaks enam poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja täitis 08.01.2015 vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse, kui muutis vastavalt oma majandusaasta aruannet. See aga ei muuda töötukassa 10.12.2014 otsust nr 153 õigusvastaseks, sest otsuse vastuvõtmise ajal kaebaja kvalifitseerimistingimuste käibenõuet vastavalt registriandmetele ei täitnud ning töötukassal puudus kohustus hakata selle nõude täitmist täiendavalt kontrollima kandideerija raamatupidamisdokumentidest. Kaebaja subjektiivsetesse õigustesse puutuvalt ei muuda aga asjaolu, et ta 08.01.2015 muudatuse tegemisega äriregistrisse täitits kvalifitseerimistingimuste p-i 2.1, midagi, sest töötukassal 4 esines sellest hoolimata alus tema kvalifitseerimata jätmiseks kvalifitseerimise tingimuste p-i 3.
3. järgi.
4. Töötukassa jättis kaebaja kvalifitseerimata ka kvalifitseerimise tingimuste p 3.2 alusel, mis sätestab, et töötukassa jätab koolitaja koostööpartneriks kvalifitseerimata, kui koolitaja on varem rikkunud koolituskaardi koostööpõhimõtteid või on esitanud valeandmeid. Töötukassa viitas oma 10.12.2014 otsuses töötukassa 28.12.2012 otsusele nr 183 (tl 39-40). Sellest otsusest nähtuvalt jättis töötukassa kaebuse esitaja koolituskaardi konkursil kvalifitseerimata, kuna esinesid mõjuvad põhjused koostöö mittejätkamiseks. Otsuse kohaselt: „Eesti Töötukassa juhatuse 01.12.2011 otsusega nr 126 kinnitatud Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtete p 1.2 kohaselt selgitab Kliendi koolitusvajaduse välja töötukassa konsultant. Kui töötukassa on kliendiga koolitusvajaduses ja koolituskaardi kasutamises kokku leppinud, valib klient töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavate koolituste seast sobivaima ning registreerib end kursusele. Koolitaja ei osale töötu koolitusvajaduse väljaselgitamises ega koolitusele suunamise otsustamises ning talle ei edastata andmeid töötute koolitusvajaduse kohta. Koolitaja saab töötu isikuandmed (sh kontaktandmed) alles siis, kui töötu ise ennast koolitusele registreerib. Töötukassa on tuvastanud, et
5. aasta septembri- ja oktoobrikuus taotles ja sai koolituskaardi partner osaühing Sotsiaalne Õppekeskus töötukassa töötajalt informatsiooni konkreetsete töötute koolitusvajaduste kohta koos nende kontaktandmetega. Osaühingul Sotsiaalne Õppekeskus puudus õiguslik alus nende andmete taotlemiseks ja töötlemiseks. Osaühing Sotsiaalne Õppekeskus kasutas ebaseaduslikult saadud andmeid - helistas töötutele ning mõjutas neid enda pakutavatel koolitustel osalema, mis ei ole koolituskaardi koostöö põhimõtetega kooskõlas. Töötukassa loeb eeltoodut koostööpõhimõtete oluliseks rikkumiseks ja mõjuvaks põhjuseks koostöö mittejätkamiseks, mille tõttu tuleb osaühing Sotsiaalne Õppekeskus jätta
6. aasta koolituskaardi partneriks kvalifitseerimata.“ Asja materjalidest nähtuvalt vaidlustas kaebaja eelnimetatud haldusakti vaidemenetluses ning töötukassa 22.02.2013 vaideotsusega nr 46 (tl 41-42) jäeti vaie rahuldamata. Edasi vaidlustas kaebaja nii töötukassa otsuse kui ka vaideotsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-13-66), kuid siis loobus kaebusest. Eelnevast tulenevalt pole kohtule usutavad kaebaja väited, mille kohaselt ta ei mõistnud, milliseid koolituskaardi põhimõtteid ta töötukassa arvates varasemalt rikkunud oli. Töötukassa 10.12.2014 otsuses oli selgesõnaline viide varasemale 28.12.2012 kvalifitseerimata jätmise otsusele, mille sisu ja põhjendused pidid kaebajale tulenevalt läbitud vaidemenetlusest ja pöördumisest kohtu poole väga hästi teada olema. Kohtu hinnangul on asjakohatud kaebaja väited sellest, justkui ei olekski koolituskaardi koostööpõhimõtteid varasemalt rikkunud kaebaja, vaid keegi füüsiline isik. Töötukassa on õigesti leidnud, et oluline ei olnudki tuvastada, milline täpselt oli erinevate isikute roll
7. a sügisel informatsiooni vahetuses töötute koolitusvajaduste kohta, sest jõustunud haldusaktiga (töötukassa 28.12.2012 otsus nr 183) on tuvastatud, et informatsiooni vahetamine töötute koolitusvajaduse kohta koos isikute kontaktandmetega ning hiljem nende kontaktandmete kasutamine töötute mõjutamiseks kaebaja koolitustel osalemiseks, toimus üksnes kaebuse esitaja ja ei kellegi teise huve silmas pidades. Selle tõttu kaotas töötukassa usalduse kaebuse esitaja vastu
8. a-l ja see usaldus pole taastunud tänini – kaebaja on töötukassa jaoks ebausaldusväärne partner. Kohtu hinnangul ei ole sellest ajast möödunud ebaproportsionaalne ajaperiood, mil töötukassale saaks tema edasikestvat usalduse kaotust kaebaja suhtes ette heita. Töötukassa hindab taotleja vastavust kvalifitseerimise tingimustele igas taotlusvoorus uuesti. 5
9. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, nagu oleks kaevatud töötukassa 10.12.2014 otsus õigusvastane vormiliste puudujääkide tõttu HMS alusel. Töötukassa saatis kaebajale 22.12.2014 e-posti teel väljavõtte töötukassa juhatuse 10.12.2014 otsusest nr 153 (tl 5), mille sisu ja põhjendused on täpselt samad, mis algses otsuseski. Seega oli teave haldusakti kohta ja haldusakti sisu adressaadile edastatud ja üheselt mõistetav. Töötukassa teenuste osakonna peaspetsialist Pille Heinla 22.12.2014 e-kirjas sisalduv väljavõte töötukassa juhatuse 10.12.2014 otsusest nr 153 andis kaebuse esitajale edasi haldusakti sisu ammendavalt ja eksitusteta kaebajat puudutavas osas, võimaldades kaebajal nii hinnata haldusakti õiguspärasust. Seega on kaebuse esitajat teavitatud vastavalt HMS-is sätestatud nõuetele ning kaebuse esitaja subjektiivsetesse õigustesse puutuvalt ei olnud mingit vahet, kas talle saadeti väljavõte vaidlusalusest otsusest e-kirja teel või oleks see saadetud väljavõttena haldusaktist endast, nagu seda tehti kohtule (tl 32). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda talle haldusakti tervikuna teatavakstegemist, kuivõrd tema subjektiivseid õigusi saab haldusakt puudutada vaid osas, mis teda ennast käsitleb.
10. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud töötukassa otsus ja vaideotsus on õiguspärased ja tühistamisele ei kuulu. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata ja kaebaja menetluskulud vastavalt

§ 108lg-le 1 kaebaja enda kanda.

Et vastustaja pole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, jäävad ka vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 6