← Eesti

2-11-5551/183

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-5551 Tsiviilasi OÜ Husky hagi Pavel Tarahtini vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 639,12 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  3. mai
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Pavel Tarahtini apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  5. veebruar
  6. a Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): Pavel Tarahtin (isikukood: XXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Vastustaja (hageja): Husky OÜ (registrikood: 10854950; asukoht: Narva Raudtee 8), esindaja Jana Kaup
  7. Jätta Viru Maakohtu
  8. mai
  9. a otsus muutmata. esindajad RESOLUTSIOON
  10. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  11. OÜ Husky esitas 10.02.
  12. a hagi Pavel Tarahtini vastu põhivõla 977,02 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 96,51 euro ja viivise 0,022% päevas 977,02 euro suuruselt summalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja
  13. a augustis hageja poole sooviga teostada neljarattalise mootorratta remont. Tagavaraosade maksumus kooskõlastati kostjaga ja poolte kokkuleppe kohaselt teostas kostja ettemakse tagavaraosade eest summas 319,56 eurot. Hageja lõpetas remonttööd 07.10.
  14. a. Remonttööde tasu moodustas 1296,58 eurot. Kostja pidi tasuma hagejale 977,02 eurot, kuid nimetatud summa on tasumata. Kostja keeldus teostatud töid vastu võtmast.
  15. Pavel Tarahtin hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt toimus
  16. a septembris liiklusõnnetus ja kostja pöördus hageja poole remondi teostamiseks. Kostja võttis
  17. a detsembris remontimata ATV hageja käest tagasi. Hageja seadusliku esindaja palvel andis kostja allkirja selle kohta, et remondi suhtes kostjal pretensioone ei ole. Tegelikult remonti ei teostatud. Kostja pöördus
  18. a kevadel uuesti hageja poole remondi teostamiseks. Kostja tasus
  19. a augustis hagejale 319,56 eurot. Kostja keeldus juurde maksmisest, kuna remondikulud pidi katma kindlustus. Hageja sai kostjalt 319,56 eurot alusetult. Alates
  20. a kevadest on ATV hageja valduses. Hageja sai kostja ATV remontimiseks raha kindlustusseltsilt. MAAKOHTU LAHEND
  21. Viru Maakohus rahuldas 18.05.
  22. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis Pavel Tarahtinilt OÜ Husky kasuks välja põhivõla 639,12 eurot ning seisuga 18.05.2015 sissenõutavaks muutunud viivise summas 214,08 eurot, kokku 853,20 eurot. Kohus mõistis Pavel Tarahtinilt OÜ Husky kasuks välja viivise alates 19.05.2015 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus määras, et viivise summa kokku ei saa ületada põhinõude summat. Kohus tunnistas kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus jättis OÜ Husky menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses tema enda 2 kanda. Kohus jättis Pavel Tarahtini menetluskulud 35% ulatuses hageja kanda ja 65% ulatuses tema enda kanda. Kohus leidis, et pooled sõlmisid
  23. a suulise tarbijatöövõtulepingu. Kohus leidis, et poolte vahel on tõendatud eelarve (pakkumine) kooskõlastatus. Hageja pakkumise alusel tasus kindlustusfirma remondi ja varuosade eest. Hageja kuupäevata pakkumises summas 43 737 krooni ja 19.11.2008 arves nr 1520 nimetatud tööde maht ja varuosad ning nende maksumus kokku summas 44 610 krooni olid vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud. Pavel Tarahtini 08.12.2008 allkirja kohaselt (I kd, tl 31, 138, tõlge tl 104) võttis ta 05.12.2008 ATV remondist vastu ning tööde kohta tal pretensioone ei olnud. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja. Pärast tööde vastuvõtmist lasub kostjal kohustus tõendada, et tema väidetavad puudused esinesid tööl juba selle vastuvõtmise hetkel. Kostja seletused jäid 08.12.2008 allkirja andmise asjaolude ja ATV remontimata vastuvõtmise kohta paljasõnalisteks. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et peale töö vastuvõtmist 05.12.2008 teatas ta hagejale 2 kuu jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest. Kohus leidis, et töö vastuvõtmisega 05.12.2008 lõppes poolte tarbijatöövõtuleping seoses ATV remontimisega peale
  24. a liiklusõnnetust ning et vastu võetud töö vastas lepingutingimustele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et
  25. a augustis tõi kostja ATV hagejale remontimiseks ja hageja võttis selle vastu. Kostja tasus hagejale
  26. a ettemaksu summas 5 000 krooni. Seega sõlmiti ka
  27. a augustis poolte vahel tarbijatöövõtuleping. 20.08.2009 tellimusega ning tunnistajate S.Š. ja I.S. ütlustega on tõendatud, et ATV vaadati
  28. a hageja poolt üle, tuvastati ATV rikked ning pooled leppisid kokku varuosade maksumuses umbes 15 000 krooni. Varuosad, mis on märgitud 20.08.2009 tellimuses ja 07.10.2009 saatelehel nr 3613, langevad kokku. 20.08.2009 tellimusega on tõendatud poolte kooskõlastatud summa 15 000 krooni. 07.10.2009 saatelehel nr 3613 märgitud summa 15 287 krooni ületab 20.08.2009 tellimusega kokkulepitud summat 5 287 krooni võrra. Kohus leidis, et poolte 20.08.2009 tellimuse (I kd, tl 5, 100, paremini loetav koopia III kd, tl 44, tõlge tl 43) saab lugeda eelarveks VÕS § 639 lg-s 1 sätestatud mõttes ning kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid poolte kokkulepe kohta, kas eelarve on hagejale siduv või mitte, leidis kohus, et eelarve on siduv lähtudes VÕS § 639 lg 1 teisest lausest ja § 657 lg-s 1 sätestatust. Kohus leidis, et hageja ei saa nõuda kostjalt rohkem kui 10 000 krooni ehk 639,12 eurot. Hageja väidab, et ta edastas kostjale teate tööde lõpetamise kohta 30.10.
  29. a tähitud kirjaga (I kd, tl 39). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei saanud hageja teadet töö valmimise, vastuvõtmise ja tasu maksmise kohta enne hagiavalduse ja lisade kättesaamist. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 17.02.
  30. Kostja esitas kohtule vastuse hagile 22.03.2011 (I kd, tl 20-23). Kohus leidis, et kostja sai teate kätte 22.03.
  31. Hageja nõue muutus sissenõutavaks järgnevast päevast ehk 23.03.
  32. Kostja ei ole tõendanud, et kohustuse täitmine ei olnud täielik. Hagejal oli seaduslik alus hoida ATV-d enda juures pandina kuni raha maksmiseni vastavalt VÕS § 654 lg-le
  33. Hageja õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on põhjendatud ja tuleneb VÕS §-st 100, § 101 lg p-st 6 ja lg-st
  34. Viivist tuleb arvestada alates 23.03.2011 summalt 639,12 eurot. 18.05.2015 seisuga (kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev) on viivise võlgnevus 214,08 eurot. 3 Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäid 65% ulatuses tema enda kanda ja 35% ulatuses hageja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  35. Pavel Tarahtin esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub peatada tagatiseta tsiviilasja menetluse ajaks maakohtu otsuse viivitamata täitmine. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) oli kostja ja hageja vahel sõlmitud ATV remondiks üks leping (s.o
  36. septembris), millise hageja täitis täies mahus alles
  37. a. Maakohus on
  38. a remondi osas kohaldanud vääralt VÕS § 635 lg-t
  39. Hageja ja kostja vahel puudub kirjalik kooskõlastus tagavaraosade/tööde mahu ja maksumuse kohta; 2) on maakohus ebaõigesti leidnud, et
  40. a sõlmitud töövõtulepingu järgne töö tuleb lugeda vastu võetuks 22.03.
  41. a. Kostja ei ole kohustatud vastu võtma töid, mida ta ei ole tellinud; 3) on maakohus vääralt kohaldanud VÕS § 654 lg-t 1; 4) on maakohus vääralt asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel kooskõlastati ATV
  42. a remondi eelarve; 5) ei saanud hageja enne 31.10.
  43. a teada, milliseid varuosi on ATV remondiks vaja; 6) on pakkumised ja Salva Kindlustus AS-ile esitatud arve varuosade loetelu ja teostatavate tööde seisukohast erinevad dokumendid; 7) võttis kostja 05.12.2008 ATV hageja juurest remondist ja pretensioone tööde suhtes ei omanud. Dokumendis puudub kinnitus, et kõik asjakohased tööd on teostatud; 8) on kohus hinnanud ebaõigesti tunnistaja S.Š. ütluseid, tunnistaja I.S. ütluseid ja 20.08.
  44. a tellimust. Tellimusest ega ühestki teisest dokumendist ei nähtu, milliste tagavaraosade eest tehti ettemaks.
  45. OÜ Husky vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tõendavad dokumentaalsed tõendid, et
  46. a oli töö vastustaja poolt tehtud ja apellant sai 05.12.2008 kätte remonditud ATV, ning 2009 augustis oli apellant sõlminud suulise tarbija töövõtulepingu ning teinud vastutajale ettemaksu. Apellandi muud väited on paljasõnalised; 2) ei ole kostja kohtumenetluse jooksul öelnud, et ATV oli seadusliku aluseta hageja valduses; 3) ei ole maakohus tõlgendanud ebaõigesti VÕS § 635 lg-t
  47. 19.11.2008 arvel ei ole kajastatud varuosade nimetusi, kuna Salva Kindlustus oli nendest juba teadlik; 4 4) tegi apellant 20.08.2009 ettemaksu summas 5000 krooni tagavaraosade komplekti eest summas umbes 15 000 krooni. Apellant nõustus teenuse maksumusega ning ühestki seadusest ei tulene teenuse osutaja kohustust näidata või kooskõlastada tarbijast tellijaga vajaminevate tagavaraosade nimetust, koode vms; 5) ei saa tunnistaja I.S. ütlusi arvestada juba seetõttu, et ta tunnistas narkootikumide kasutamist kuni
  48. a (15.04.2015 kohtuistungi protokoll); 6) ei ole kostja tõendanud, et ta viis ATV remondist ära transpordiga, sest ATV oli remontimata. Tartu Ringkonnakohus jättis 26.08.
  49. a määrusega rahuldamata Pavel Tarahtini taotluse peatada tsiviilasja menetluse ajaks Viru Maakohtu 18.05.
  50. a otsuse viivitamata täitmine tsiviilasjas nr 2-11-
  51. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  52. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
  53. mai
  54. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu otsuse muutmisele.
  55. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et poolte vahel sõlmiti kaks töövõtulepingut, üks
  56. a ja selles osas hageja nõuet esitanud ei ole, ning teine
  57. a, mille osas on kostjal tekkinud sissenõutavaks muutunud võlgnevus. Hageja esitas hagiavalduses nõude
  58. a sõlmitud töövõtulepingu alusel. Järelikult ei oma
  59. a sõlmitud töövõtulepingu sõlmimise asjaolud puutumust käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudega. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
  60. Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel sõlmiti
  61. a augustis uus töövõtuleping ATV remontimiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostja tasus hagejale
  62. a ettemaksu summas 5000 krooni (s.o 319,56 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on ettemaksu tasumine üks tõend, mida maakohus õigesti hindas 2009 aasta töövõtusuhte tuvastamisel. Apellandi väide, et maakohus on hinnanud ebaõigesti tunnistajate S.Š. ja I.S. ütluseid ning 20.08.
  63. a tellimust, ei ole õige. Käesolevas asjas ei oma tähendust see, milliste tagavaraosade eest ettemaks tehti. Kostja viis
  64. a ATV hageja juurde remonti ning 20.08.
  65. a tellimusest (III kd, tl 43) nähtub, et pooled kooskõlastasid ATV remondi tagavaraosade summa, s.o 15 000 krooni kokku (958,67 eurot). Apellandi väide, et ettemaks summas 5000 krooni tehti
  66. a remondi tagavaraosade eest, ei ole usutav. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et
  67. a leping lõppes poolte vahel tööde vastuvõtmisega ning
  68. a tehtud remondi eest tasus kindlustusfirma otse hagejale. Tõendatud ei ole see, et kostja oleks pidanud
  69. a remondi eest ise lisaks kindlustusfirma poolt tasutule midagi juurde maksma. Tunnistaja S.Š. on avaldanud 15.04.
  70. a kohtuistungil, et kostja ATV-d remonditi kaks korda, s.o
  71. a ja
  72. a.
  73. Apellandi väitel on maakohus ebaõigesti leidnud, et
  74. a sõlmitud töövõtulepingu järgne töö tuleb lugeda vastu võetuks 22.03.
  75. Ringkonnakohus märgib seoses
  76. a teostatud töö vastuvõtmisega järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et
  77. a 5 sõlmitud töövõtulepingu järgne töö lõpetati. Hageja väitel edastas ta kostjale teate tööde lõpetamise kohta 30.10.
  78. a tähitud kirjaga (I kd, tl 39; tl 102). Tsiviilasja materjalidest tuleneb, et kostja ei saanud hageja teadet kätte. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei võtnud ATV-d vastu
  79. a pärast tööde teostamist. Kostja on ise korduvalt avaldanud, et pärast
  80. a remonti jäi ATV hageja valdusesse. Kostja ei ole samas vaielnud vastu sellele, et
  81. a lõpetati ATV remonditööd. Seega ei ole kostja
  82. a teostatud töid VÕS § 637 lg 4 järgi vastu võtnud. Küll on võimalik, et kostja saab lugeda tööd vastu võtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt. Selleks tuleb tuvastada, et hageja on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud kostjale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Hageja määras 30.10.
  83. a teates kostjale tähtaja tööde vastuvõtmiseks ja arve tasumiseks. Käesolevaks ajaks on mõistlik tähtaeg ammu möödunud, st et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja väide, et ta ei ole kohustatud võtma vastu töid, mida ta ei ole tellinud, ei ole praegusel juhul õige. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja viis
  84. a ATV remonti hageja juurde ning hageja teostas ATV remondi. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tõendanud, et töö on üldse tegemata või et töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, mis annaks kostjale õiguse keelduda tööde vastuvõtmisest VÕS § 110 lg 1 alusel.
  85. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja. Nii hageja kui ka kostja on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuna maakohus jättis menetluskulud rahaliseks kindlaks määramata, siis TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra ka ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.