3-15-2743/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-2743 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebused Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17.11.

1. a ja 27.11.
2. a määrused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
3. Lahendada määruskaebused Tartu Halduskohtu 17.11.
4. a määruse ja 27.11.
5. a määruse peale ühe määruskaebuse menetluse raames.
6. Jätta määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.11.
7. a ning 27.11.
8. a määrused muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Määruskaebuse esitaja esitas 29.10.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles palus hüvitada talle tekitatud mittevaralise kahju summas 2000 eurot. Esimese kahju hüvitamise nõude kohaselt ei võimaldanud vastustaja määruskaebuse esitajal tutvuda karistusseadustiku kommenteeritud väljaandega, samuti ei olnud seda võimalik laenutada raamatukogust. Teise kahju hüvitamise nõude kohaselt andis vastustaja määruskaebuse
9. esitajale saadetud kohtumääruse talle kätte hilinemisega. Esitatud kaebusele lisas määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Tartu Halduskohus jättis 17.11.
10. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2743 määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, esitatud kaebuse käiguta ning kohustas määruskaebuse esitajat tasuma riigilõivu summas 60 eurot. Halduskohus leidis, et kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte kohaselt oli kaebaja sissetulek ajavahemikul 29.06.2015–28.10.2015 330 eurot ning kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi 231 eurot. Kulutusi elektrile kaebajal ei olnud. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek, arvestades lubatud mahaarvamisi, oli 49,50 eurot. Seega oleks kaebaja majanduslik olukord andnud alust vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest osaliselt. Halduskohus pidas täiendavalt vajalikuks hinnata esitatud kaebuse eduväljavaateid. Halduskohus leidis, et kaebajat ei saa siiski vabastada riigilõivu tasumise kohustusest, kuna kaebus on vähese edulootusega. Halduskohus selgitas, et kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab (Riigikohtu lahend 33110-14, p 12.2). Halduskohus selgitas, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ta saaks igal ajal tutvuda õigusaktide kommenteeritud väljaannetega. Vangistusseaduse § 31¹ näeb kinnipeetavale ette õiguse juurdepääsule ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile interneti teel, kaebaja nõue ei põhinenud selle õiguse rikkumisel. Viru Vangla 05.10.
11. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusest nr 616/107-2 selgus, et kahju hüvitamise taotluse lahendamise ajaks oli kaebaja soovitud teos talle raamatukogust laenutatud. See, et kaebaja pidi ootama, kuni tema soovitud teos raamatukogus vabaneb, ei kujutanud endast kaebaja õiguste rikkumist. Isegi, kui tegemist oleks olnud kaebaja õiguste rikkumisega, siis ei olnud tegemist niisuguse intensiivsusega sündmusega, mis oleks kaasa toonud rahalise hüvitise väljamõistmise kaebajale. Lisaks selgitas halduskohus, et kaebaja esitas kohtuasjas 1-15-4791 tõepoolest puuduste kõrvaldamise avalduse 29.07.
12. Kaebaja taotlus jäeti puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu rahuldamata 24.07.2015 ja see kohtumäärus anti kaebajale kätte 30.07.
13. Kaebaja jättis aga märkimata, et tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli 23.07.
14. Kohtuasja 1-15-4791 lahendamine oli Viru Maakohtu pädevuses. Halduskohus ei saanud hinnata seda, kas kaebaja hilinemisel oli mõjuv põhjus ehk kas kaebaja 29.07.
15. a avaldust oleks maakohtus toimunud menetluses üldse arvestatud. Sellekohased argumendid tuli kaebajal esitada määruskaebuse menetluses. Kaebaja ongi ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tuginenud sellele, et ta kõrvaldas taotluse puudused ja et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Ringkonnakohus leidis, et puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg lasti mööda mittemõjuval põhjusel. Ringkonnakohtu määrus ei ole veel jõustunud. Ringkonnakohtu seisukoha saab ümber hinnata ainult Riigikohus määruskaebuse lahendamisel ja kaebaja on Riigikohtu poole pöördunud. Halduskohtul puudub pädevus hinnata tsiviil- või kriminaalmenetluses tehtud otsustuste õiguspärasust. Halduskohus lisas täiendavalt, et ta saaks kaebuse alusena käsitleda ainuüksi asjaolu, et vangla andis kohtulahendi kaebajale kätte kolmandal päeval selle saabumisest arvates. See ei olnud niisuguse intensiivsusega sündmus, mis tooks kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise kaebajale. Viru Vangla 05.10.
16. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 6-16/1082 kohaselt on vangla kaebaja ees vabandanud. Seega puudus halduskohtu hinnangul alus eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas, mistõttu kohus ei saanud kaebajat vabastada riigilõivu tasumisest.
17. 2 2 Määruskaebuse esitaja esitas 23.11.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse esitaja väitel väljendas kohus käesolevas asjas pahatahtlikkust, kui jättis tema soovi esitatud kaebusest koopia väljastamiseks rahuldamata. Määruskaebuse esitaja märkis, et haldusasja õige lahendamise seisukohalt on seetõttu vajalik riigi õigusabi määramine.
18. Tartu Halduskohus jättis 27.11.
19. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Käesolevas kohtuasjas ei olnud tungiv avalik huvi tuvastatav. Kaebajale ei saanud anda riigi õigusabi ka RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ja asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Halduskohus selgitas, et kaebaja on korduvalt esitanud halduskohtule kaebusi, sh on kaebaja käesoleval aastal esitanud neli kaebust. Kaebaja on toonud esile kaebuse aluseks olevad asjaolud ning esitanud põhjendusi. Kaebaja on iseseisvalt läbinud kohustusliku kohtueelse haldusmenetluse. Eeltoodu näitab, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus lisas täiendavalt, et leidis 17.11.
20. a määruses, et kaebuses kohtule esitatud nõuded on perspektiivitud.
21. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED Määruskaebuse esitaja esitas 02.12.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.11.
22. a määruse peale, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ning riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamist. Määruskaebuse esitaja ei nõustunud halduskohtu väitega, et tema õigusi ei ole rikutud, kuna ta pidi ootama kuni tema soovitud teos raamatukogus vabaneb. Määruskaebuse esitaja leidis, et tal puudub üksnes subjektiivne õigus nõuda igal ajal tutvumist kommenteeritud väljaandega. Määruskaebuse esitaja väitel jättis kohus tähelepanuta, et tal puudus pikaajaliselt võimalus tutvuda karistusseadustiku kommenteeritud väljaandega. Seetõttu puudus määruskaebuse esitajal võimalus kaitsta tõhusalt oma õigusi ligemale kümnes asjas. Seonduvalt teise kahju nõudega lisas määruskaebuse esitaja, et kohus ei ole arvestanud tema väitega, et enne vaidlusalust toimingut on Viru Vangla talle korduvalt edastanud kohtulahendid viivitusega.
23. Lisaks esitas määruskaebuse esitaja 03.12.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.11.
24. a määruse peale, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ning esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamist. Määruskaebuse esitaja väitel on ta olnud sunnitud oma õigusi kaitsma iseseisvalt, ilma õigusabi osundaja vahenduseta. See aga ei tähenda, et määruskaebuse esitaja oleks isik, kes oleks võimeline ise oma õigusi kaitsma. Määruskaebuse esitaja lisa, et ta pole kordagi suutnud oma huve kaitsta, kuna nii vangla kui ka halduskohus on seda õigusvastaselt takistanud. 17.11.
25. a kohtumääruses välja toodud seisukohad on meelevaldsed ning kinnitavad eranditult, et määruskaebuse esitaja vajab kaitset kohtuvõimu omavoli eest. Kuivõrd tänaseks on määruskaebuse esitaja 17.11.
26. a kohtumääruse vaidlustanud, puudub alus väita, et kaebus on perspektiivitu. Seonduvalt RÕS § 7 lg 1 p 6 märgib määruskaebuse esitaja, et ta ei soovi riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, vaid selle menetluse tagamiseks. Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et avaliku huvi puudumine on kohtu subjektiivne hinnang. Kuivõrd käesoleval juhul vangla ja maakohus rikuvad oluliselt kinnipeetava õigusi, ei ole õigustatud väita, et avalik huvi puudub.
27. Tartu Halduskohus võttis 07.12.
28. a määrustega määruskaebuse esitaja määruskaebused menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
29. 3 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt käesoleval juhul põhjendatud lahendada määruskaebuse esitaja määruskaebused Tartu Halduskohtu 17.11.
31. a määruse ja 27.11.
32. a määruse vaidlustamiseks ühe määruskaebuse menetluse raames.
33. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 17.11.
34. a ja 27.11.
35. a määruste põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja väidete osas seonduvalt Tartu Halduskohtu 17.11.
36. a määrusega, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamata (I) ning seejärel osas, mis puudutab Tartu Halduskohtu 27.11.
37. a määrust, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (II). I
38. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega selgitanud põhjuseid, mis tingisid määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise. Ka ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludel alus kahelda selles, et kaebusel ei ole eduväljavaateid. Ringkonnakohus selgitab, et vastustaja on 05.10.
39. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 6-16/107-2 põhjalikult selgitanud vangla raamatukogus teavikute laenutamise korda. Samuti on vastustaja kohtueelse menetluse raames teinud kindlaks, et karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne oli määruskaebuse esitaja käes kuni 02.10.
40. Seega ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja väide, et tal puudus pikaajaliselt võimalus nimetatud teavikuga tutvuda.
41. Seonduvalt kohtumääruse viivitusega kättetoimetamisega märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et vastustaja tegevuse tulemusena oleks määruskaebuse esitaja kandnud kahju. Samuti on vastustaja määruskaebuse esitaja ees vabandanud. Kohtumääruse viivitusega kättetoimetamine ei saanud põhjustada kaebajale kahju ka kriminaalasja nr 1-15-4791 raames, kuivõrd puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli selleks ajaks möödunud. Seetõttu ei oma käesoleva määruskaebuse lahendamisel tähtsust määruskaebuse esitaja väide, et vastustaja on määruskaebuse esitajale korduvalt edastanud kohtulahendeid viivitusega. Eeltoodust nähtub, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, mis kaebuse eduväljavaateid parandaksid. II
42. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, kuivõrd määruskaebuse esitaja on korduvalt esitanud halduskohtule kaebusi ning edukalt läbinud kohtueelse menetluse. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et tulenevalt HKMS § 2 lg 4 sätestatud halduskohtu selgitamiskohustusest tagab halduskohus asja õigeks lahendamiseks vajalike asjaolude välja selgitamise ning menetlusosaliste huvide kaitse. Riigipoolse menetlusabi andmist ei saa lugeda põhjendatuks üksnes seetõttu, et isik ei ole olnud kohtumenetluses edukas nagu väidab määruskaebuse esitaja. Kohtumenetluses osalemise võimekuse hindamisel ei oma tähtsust konkreetse menetluse lõpptulemus, vaid isiku võime esitada kohtule arusaadav kaebus ning seda põhistavad asjaolud. 4 4
43. Halduskohus on riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise alusena välja toonud ka RÕS § 7 lg 1 p
44. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti lisaks hinnanud ka esitatud kaebuse perspektiivikust. Halduskohus on 17.11.
45. a määruses põhjalikult selgitanud, miks on esitatud kaebus halduskohtu hinnangul perspektiivitu. Esitatud kaebust ei muuda perspektiivikaks üksnes asjaolu, et määruskaebuse esitaja on kohtu seisukoha kaebuse perspektiivikuse osas vaidlustanud. Määruskaebuse esitaja ei ole esitatud määruskaebuses toonud välja konkreetseid täiendavaid asjaolusid, mis kaebuse eduväljavaateid parandaksid.
46. Seonduvalt RÕS § 7 lg 1 p 6 selgitab ringkonnakohus, et ekslik on määruskaebuse esitaja väide, et ta ei soovi riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, vaid selle menetluse tagamiseks. Määruskaebuse esitaja on esitatud riigi õigusabi taotluses sõnaselgelt märkinud, et taotleb riigipoolset õigusabi asja õigeks lahendamiseks. Seega on määruskaebuse esitaja huviks haldusasja sisuline, s.o esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine. Seetõttu tuli halduskohtul hinnata ka tungiva avaliku huvi olemasolu. Ringkonnakohus märgib, et võttes arvesse esitatud kaebuse väheseid edulootusi ning määruskaebemenetluses välja selgitatud asjaolusid, on halduskohus kokkuvõtvalt jõudnud õigele järeldusele tungiva avaliku huvi puudumise osas.
47. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.11.
48. a määruse ja 27.11.
49. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits 5 5