KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-10

§ 72

lg 4 ei ole rakendatavad korteriühistu majandamiskulude reservi moodustamise seaduslike nõuete alusena. KOS §

§ 72

lg 4 sätestavad üksikisikust korteriomaniku/kaasomaniku õigust esitada teistele korteriomanikele nõudeid tema poolt kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud kulude katteks, kuid ei seondu korteriühistu nõudega üksikisikust korteriomaniku vastu. 4 Hageja 16.09.2015 vastuse kohaselt koguti

1. a liikmetelt lisaks haldusmaksetele eraldi makseid elamu amortiseerunud torustiku vahetamiseks. Kostja poolt tasumisele kuuluv 5000 krooni ajatati kuue kuu peale (juuli kuni detsember 2008). Vastav summa kajastub kostja võlgnevuse tabelis eraldi tulbas. Hageja väited kinnitavad, et kostjale esitati korduvaid täiendavaid nõudeid just remondifondi moodustamiseks, mis KÜS § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi majandamiskuludega seotud kohustusi, mille aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 154 lg-t
2. Hageja on 16.09.2015 vastuses teatanud, et mistahes alusel esitatav kostja nõue seoses rõdude renoveerimisega või torustikutöödega on aegunud, arvestades, et üldine aegumistähtaeg kolm aastat on igal juhul möödunud. Seega kõik hageja põhinõuded kostja vastu on aegunud ja TsÜS § 144 järgi on koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegunud ka kõrvalkohustusest tulenev nõue; 2) tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel hageja kanda.
3. KÜ Alasi 31 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) rahuldas kohus hageja nõude torustiku renoveerimistööde maksumuse ja viivise osas põhjendatult KOS §

§ 72lg 4 alusel ning kohaldas õigesti Ts

ÜS §-s 149 sätestatud seadusest tulenevate nõuete 10 aasta pikkust aegumistähtaega. Korteriühistu moodustamine ei võta ühistu liikmeks olevatelt korteriomanikelt õigust esitada nõudeid lepinguvälisel alusel. Nii sätestab ka KOS § 8 lg 1 põhimõtte, et kuigi alates korteriühistu õigusvõime tekkimisest valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistuseaduse järgi, kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes täiendavalt ka korteriomandiseadust. Sellisteks alternatiivseteks õiguslikeks alusteks ongi KOS §

§ 72

lg 4, mis mõlemad tekitavad korteriomanikule seadusest tuleneva kohustuse kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks; 2) ei muuda asjaolu, et korteriühistu lubas osadel korteriomanikel tasuda vajalike kulutuste hüvitamiseks mõeldud summa osade kaupa, võlasuhet lepinguliseks ega korduvate kohustuste täitmisele suunatud võlasuhteks. Kokkuleppeid kulutuste hüvitamiseks maksegraafiku alusel ei sõlmitud. Tegemist oli hageja ühepoolse vastutulekuga nõustuda kulutuste katteks raha laekumisega veidi pikema perioodi jooksul. Seega ei ole võimalik kohaldada vajalike kulude hüvitamise nõudele TsÜS § 154 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega; 3) ei ole apellatsioonkaebuses nimetatud asjaolud käsitatavad asjaoludena, mis muudaksid hageja menetluskulude väljamõistmise kostja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks ning on lisaks ka tõendamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on apellatsioonkaebuse esitanud kostja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis temalt hageja kasuks välja võlgnevuse 262,71 eurot ja viivise 64,80 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 262,71 eurot ja viivise 64,80 eurot, jättis 5 menetluskuludest 46% kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 341,78 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude kostjalt võlgnevuse 262,71 eurot ja viivise 64,80 eurot väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.
3. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja kostjalt muu hulgas 262,71 euro väljamõistmist seoses kulutustega elamus amortiseerunud torustiku vahetamisega. Maakohus leidis, et hageja nõue tuleneb KOS § 15 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 4, sellisele nõudele kohaldub TsÜS §-s 149 sätestatud 10 aasta pikkune aegumistähtaeg ning seetõttu ei ole hageja nõue aegunud. Ringkonnakohus maakohtu nimetatud järeldusega ei nõustu.
4. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja korteriühistu liige. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt makseteatisi korteriühistu liikmete poolt tasumisele kuuluvate maksete kohta, kuid kostja on täitnud oma maksekohustusi alates
5. a juunist vaid osaliselt. Nõude õigusliku alusena on hageja tuginenud põhinõude osas KÜS § 151 lg-le 1 ja viivise osas KÜS § 7 lg-le
6. Maakohtule esitatud viimases seisukohas (I kd, tl 140-143) on hageja jätkuvalt seisukohal, et tegemist on majandamiskulude nõudega. Samas on hageja märkinud, et kui rõdude renoveerimistööde ja torustiku vahetusega seotud kulud ei ole käsitletavad majandamiskuludena, siis on võimalik nimetatud nõue rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel. Maakohtu seisukohta, et hageja nõuet ei saa rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel, ei ole apellatsiooniastmes vaidlustatud.
7. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on tervikuna (sh kulutused seoses elamu torustiku vahetusega) kvalifitseeritav majandamiskulude nõudena KÜS § 151 järgi ning sellele nõudele kohaldub 3 aasta pikkune aegumistähtaeg. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Tulenevalt KÜS § 151 lg 2 teisest lausest loetakse eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Maakohus on õigesti leidnud, et elamu amortiseerunud torustiku vahetamiseks tehtud kulutused on vajalikud kulutused, kuid ebaõigesti leidnud seda, et kostja on kohustatud need hüvitama KOS §

§ 72lg 4 alusel.

Riigikohus on 14.02.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11 asunud seisukohale, et korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena ning väär on aegumisele seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja 10 aastat kohaldamine. Kuna vaidlusalune nõue tuleneb korteriühistu poolt seoses elamu torustiku vahetamisest kantud kulutustest, siis on selline nõue kvalifitseeritav majandamiskulude nõudena KÜS § 151 lg 1 järgi ning sellele ei kohaldu TsÜS §-st 149 tulenev 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. 6 Maakohus on otsuse p-s 16 tuvastanud, et hageja nõue ei saa tuleneda hilisemast ajast kui

1. a. Nimetatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu ei ole apellatsiooniastmes vaidlustatud. Kohaldamisele kuulub TsÜS § 154 ning selle teise lause kohaselt aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 04.03.2015, oli selleks ajaks möödunud TsÜS § 154 järgne kolme aasta pikkune aegumistähtaeg ning hageja igakuiste majandamis- ja kommunaalkulude hüvitamise nõue kui ka vaidlusaluse elamu torustiku vahetamisest tekkinud kulutuste hüvitamise nõue olid aegunud. Seoses nõude aegumisega tuleb hageja nõue kostjalt 262,71 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
2. Ringkonnakohus märgib, et KOS §

§ 72

lg 4 on kohaldatav juhul, kui tegemist oleks korteriomanikest kaasomanike omavahelise vaidlusega, kus üks kaasomanik nõuab teiselt kaasomanikult kaasomandi esemele tehtud kulutuste hüvitamist. Käesoleval juhul on tegemist korteriühistu poolt kantud kulutuste hüvitamise nõudega korteriühistu liikme vastu ning sellele kohaldub KÜS §-s 151 lg 1 sätestatu. 12. Kuna hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 125 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja