Obsah (9)

§ 142§ 187§ 3111§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 162

Tsiviilasi nr 2-15-18125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esi

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Sevenoil Est OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi Teeme Transport OÜ ja R. O. J. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja I vahel 10.02.2015 sõlmitud Sevenoil Est OÜ kliendikaardi leping, mille alusel hageja müüs kostjale I kütust. Hageja ja R. O. J. (kostja II) vahel on 10.02.2015 sõlmitud käendusleping, mille punkti 1 kohaselt kohustub kostja II tagama solidaarselt kostjaga I, hageja ja kostja I vahel 10.02.2015 sõlmitud lepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase ja täieliku täitmise ning käendatavaks summaks on 12 000 eurot, mis on käendaja suurim võimalik vastutus hageja ees. Kostja I on müüdud kauba vastu võtnud ja ei ole esitanud hagejale pretensioone kauba kvaliteedi ega ka arvete osas, seega on hageja enda kohustused täitnud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja I kui ka kostja II poole palvega täita nendepoolne kohustus. Kostjate põhivõlg hageja ees hagiavalduse seisuga on 5 688,84 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 347,17 eurot. Hageja soovib lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist, kuni põhinõude täitmiseni.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on R. O. J. , kes on ühtlasi ka kostja I seaduslik esindaja, kätte toimetatud

§ 3111lg 1, 3 kohaselt 30.01.2016.

Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles 2 hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-le 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 6036,01 eurot, millest 5688,84 eurot on põhivõlgnevus ning sissenõutavaks muutunud viivis 347,17 eurot. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt mõista välja alates 03.12.2015 kuni tagastamata põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0,03% tagastamata põhivõlgnevuselt päevas. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 347,17 eurot ületada põhinõude 5688,84 euro suurust.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 3 Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 450 eurot

§ 138

lgtest 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 450 eurot. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 450 eurot kostjate kanda solidaarselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4