← Eesti

3-14-52667/33

Obsah (4)§ 212§ 213§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vangla direktor kinnitas 23.01.
  2. a käskkirjaga nr 1-1/19 vangla uue kodukorra, mille p 8.3.2.4 sätestab, et vahistatu võib hoida kambris ühte paari kindaid (v.a spordikindad). Viru Vangla täiendas 20.12.
  3. a käskkirjaga nr 1-1/234 (tl 56- 62) kodukorda punktiga 8.3.1.5, mille kohaselt võib kinnipeetaval
  4. aprillist kuni
  5. oktoobrini olla kambris üks paar kindaid (v.a spordikindad), kuid neid pole lubatud kanda vangla siseruumides.
  6. 18.08.2014 tegi vastustaja kaebajale allkirja vastu teatavaks, et kaebajal tuleb hiljemalt 22.08.2014 edastada spordikindad inspektor-kontaktisiku kaudu isiklike asjade lattu (tl 15). 22.08.2014 esitas kaebaja avalduse (tl 14), millesse märkis, et annab kindad lattu paigutamiseks välja, ja palus need paigutada lattu.
  7. 22.09.2014 esitas kaebaja vaide (tl 16-17), milles palus tunnistada Viru Vangla kodukorra p 8.3.1.5 osaliselt kehtetuks ja teha ettekirjutus spordikinnaste kasutamise tagamiseks vangla kontrolli all. Vangla tagastas 08.10.
  8. a otsusega nr 6-12/221-4 (tl 27-28) vaide kodukorra p 8.1.3.5 osas kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu. Vangla leidis, et vaidlustatud kodukorra punkt tehti kaebajale teatavaks 08.01.2014, millest alates oli kaebajal kohustus hoiduda kinnaste kasutamisest, ning tähendust ei oma, kuna talle anti korraldus need ära anda.
  9. Kaebaja esitas 03.11.2014 halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-10, 69-73), milles palus tühistada Viru Vangla kodukorra p 8.3.1.5 isiklike spordikinnaste keelamise osas, tunnistaks õigusvastaseks toimingud kinnaste lattu äraandmisele kohustamisel, nende kasutamise ja hoidmise keelamisel ning teeks ettekirjutuse tagada spordikinnaste kasutamise võimalus vangla kontrolli all. Kaebaja leidis, et vangla on käitunud õigusvastaselt, kui tagastas vaide läbivaatamatult. Seda arvamust põhjendas ta Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-29-14 tuginedes väidetega, et reaalselt hakkas kodukorra muudatus kehtima alles siis, kui osakonda pandi üles kuulutus, kuni 22.08.2014 sai ta vaidlusaluseid spordikindaid kasutada vaid valvuri loal ja kontrolli all ning need polnud tema valduses, vaid olid lukustatud pesuruumis. Veel leidis ta, et varasema halduspraktika lõpetamine ja keeld on mittevajalik ja ebaproportsionaalne ning lisas, et kodukorra vastava punkti kehtestamisel polnud vangla eesmärk keelata vangla kontrolli all olevate spordikinnaste kasutamine, vaid see, et kambris ei või hoida spordikindaid ja talvekindaid ei tohi siseruumis kanda. Vajadust spordikinnaste järele põhjendas ta sooviga kaitsta oma tervist ja väitega, et osakonnas on osadel kinnipeetavatel diagnoositud kätel nahahaigused. Kaebaja märkis täiendavalt, et tema kindad on vangla poolt kontrollitud, neil puuduvad sõrmenukkidel ja muudes kohtades erilised tugevdused ning rõhutas, et sai kindaid kasutada vaid sportimise ajal päevaruumis. Viiteid spordikinnastest tulevale julgeolekuohule pidas ta talvekinnaste kambrisse lubamise tõttu otsituteks ning väitis, et nende kasutamise praktika jooksul ei ole esinenud ühtegi julgeolekut ohustavat juhtumit. Veel väitis ta, et kuna samas küsimuses toimunud kohtuvaidluses on vangla andnud lubaduse, et ta saab soovi korral spordikindaid kasutada ja on seda ka pea viis aastat võimaldanud, on ta rikkunud usalduse kaitse ja õiguspärase ootuse printsiipe ning lisas, et keelu kehtestamisel pole mingit kaalumist toimunud.
  10. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl 40-41) jätta see rahuldamata.
  11. Tartu Halduskohus jättis 05.03.
  12. a otsusega (tl 77-78) kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et Viru Vangla 20.12.
  13. a käskkiri nr 1-1/234 tehti kaebajale allkirja vastu teatavaks küll juba 08.01.2014, kuid asjaolu, et spordikindaid koheselt ära ei võetud ning võimaldati nende kasutamist päevaruumis sporti tehes veel kuni 22.08.2014, andis kinnipeetavale aluse järeldada, et see säte ei reguleeri kinnaste niisugusel viisil kasutamist. Kuna kaebaja esitas vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, kui kindad lattu paigaldamiseks ära anda tuli, sai kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks lugeda. Lähtuvalt sellest luges halduskohus lubatuks ka tühistamisnõude. Spordikinnaste kasutamise keelamise ja lattu äraandmisele kohustamise toimingu suhtes oli kaebaja sõnastanud küll tuvastamisnõude, kuid 2 kaebuses oli ta märkinud oma eesmärgiks kehtinud korra taastamise ja esitanud ka sellekohase kohustamisnõude. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 p 9 kohaselt keelatud spordivahendite mõiste on väga laia sisuga. Halduskohus leidis, et kuna määruseandja ei ole mõistet vähemalgi määral täpsustanud, on keelatud kõigi sportimiseks mõeldud ja seda abistavate vahendite, sealhulgas spordikinnaste omamine. Spordikinnastel ja mistahes muudel sarnastel abivahenditel puudub ilma spordivahendi olemasoluta otstarve. Seda, et sportimisega seoses kasutatavaid kindaid saab ja tuleb pidada spordivahendiks eelnimetatud sätte mõistes, on selgelt välja öeldud ka kaebaja kohta Tartu Ringkonnakohtu 03.12.
  14. a otsuse nr 310-290 punktis
  15. VSkE §-s 641 kehtestatut pole võimalik mõista nii, et keelatud asjade nimekirjas loetakse üles kõik need esemed ja ained, mille isiklik omamine ei ole kinnipeetavavale vanglas üldse lubatud. Sisuliselt pole aga tegu mitte keelu, vaid kinnipeetavale antava soodustusega, millele on kehtestatud ajaline ja ruumiline piirang. Asjaolu, et seejuures on lubatud eseme juurde sulgudes märgitud „v.a spordikindad“ tuleb käsitleda kehtestatu täpset sisu mõista abistava selgitusena. Seda kinnitab selgelt asjaolu, et vastav säte sisaldub kinnipeetava isiklikke esemeid ja nende hoidmist reguleerivas kodukorra osas, mitte aga näiteks punktis 7, kus on üles loetud kõik need esemed, millised on konkreetse vangla eripärast lähtuvalt otsustatud kinnipeetavale VSkE §s 641 nimetatutele lisaks täiendavalt ära keelata. Ilma sõrmeotsteta, pealt riidest võrguga ja alt nahast kindaid ei saa kuidagi pidada kodukorra p 8.3.1.5 alusel kinnipeetavale jaheda ilmastikuga hooajal erandkorras väljaspool siseruume kasutada lubatud kinnasteks. Sellest tulenevalt ei ole oluline see, kas kinnastel olid sõrmenukkidel või mõnes muus kohas tugevdused ning kas neid on keerulisem läbi otsida kui riietusesemeks mõeldud kindaid. Kuna tegemist ei ole riietusesemega, pole tuginemine vastavale sättele ei kaebaja ega vastustaja poolt kohane. Seetõttu ei oma kaebaja õiguste seisukohalt tähendust, mida täpselt ja kas üldse selle kehtestamisel kaaluti ning kas käskkirjas esitati ka mingid julgeolekuohust või mistahes muudest asjaoludest tulenevad põhjendused. Spordivahendite alla kuuluvate kinnaste isiklik omamine on kinnipeetavale eelnevalt juba nimetatud VSkE §-s 641 kohaselt keelatud. Seega polnud vastustajal vajadust vastavat keeldu oma kodukorras veel ka eraldi üle korrata ning eksimus keelu aluse määratlemisel ei saa anda alust kaebuse rahuldamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-28-12 leidnud, et vanglas esemeid ja aineid keelav regulatsioon võib vajada aja jooksul muutmist ning pidanud igati võimalikuks, et mõni varem lubatud ese või aine tunnistatakse uute kogemuste ja tähelepanekute tõttu keelatuks. Kuigi käesoleval juhul pole tegemist varem lubatud eseme keelamisega, on see seisukoht siiski kohaldatav ka käesoleva juhtumi puhul. Seega sai vangla võtta vastu otsuse, et ta ei luba enam isiklike spordikinnaste kasutamist ning kuna sisuliselt oli tegemist õigusvastase olukorra lõpetamisega, ei pidanud ta enam midagi kaaluma ega põhjendama. Asjaolu, et tegelikult polnud isiklike spordikinnaste omamine kinnipeetavale lubatud, välistab õiguspärase ootuse tekkimise. Kaebaja ei saanud kuidagi eeldada, et sama olukord kestab igavesti ja vangla ei hakka temalt pesuruumis hoitavaid isiklikke spordikindaid kunagi ära võtma. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  16. 31.03.2015 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse (tl 86-91), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja leiab, et VSkE § 64 1 p 9 ei kohaldu, sest kindad ei olnud kaebaja valduses ja ta ei saanud neid oma äranägemise järgi kasutada ja omada nende üle tegelikku võimu. VSKE § 641 p 9 ei sätesta sportimisel kasutavaid käte kaitseks mõeldud kindaid. Kaebaja toob näitena kinnipeetavatele lubatud spordijalanõud, mis halduskohtu käsitluse järgi peaksid olema keelatud. Praktikas on kinnipeetavatel lubatud ja võimalus erinevaid 3 sportimisvahendeid kasutada vangla kontrolli all ning järelikult on selles küsimuses vanglal laiaulatuslik kaalutlusõigus. Kaebaja viitab vangla olulise hindamisruumi esemete lubatavuse ja neist lähtuva osa määratlemisel Riigikohtu 21.06.
  17. a otsusele haldusasjas nr 3-1-24-10 ja 24.04.2012 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-1-
  18. Kaebaja hinnangul on varasema korra muutmine kaalutlusotsus, aga antud juhul puuduvad põhjendused ja ka Viru Vangla ei ole kohtumenetluses põhjendanud varasema korra tühistamise ja keelamise vajalikkust. Tartu Ringkonnakohtu 03.12.
  19. a otsuse nr 3-10-290 aluseks olnud juhtumil oli vaidluse esemeks küsimus, kas spordikindad ohustavad vangla julgeolekut kambris hoidmisel ja kasutamisel, mitte vangla kontrolli all kasutamisel ja hoidmisel vangla poolt kontrollitud ruumis. Kaebaja hinnangul peab endise olukorra muutmine olema vajalik, põhjendatud ja õiguspärane. Viie aasta jooksul pole olnud ühtegi juhtumit kinnastega, mis peaks tingima üldise keelu kehtestamise ja varasema korra lõpetamise. Kaebaja arvates saab kinnipeetav eeldada, et kord juba lubatud kergekäeliselt tagasi ei võeta.
  20. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 98) jätta see rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb halduskohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja ei nõustu spordikinnaste jalanõudega võrdlemisega. Vaidlust ei ole, et kõnealused kindad kuulusid kaebajale ning teised isikud neid ei kasutanud. Vastustaja peab spordikinnaste keelamisel oluliseks julgeolekuaspekti. Kindad võimaldavad peita erinevaid esemeid, spordikindad on üldjuhul ka erinevate tugevduste ja kaitsmetega, mis muudavad nad olulisemalt ohtlikuks tavakinnastest, samuti ei ole tegemist esemetega, mis oleksid kinnipeetaval vältimatult vajalikud. Erinevaid aspekte kaaludes kaaluvad julgeolekuriskid üles võimaliku teoreetilise kasu, mida kinnaste kasutamine sportimisel kinnipeetavale anda võib ning nende käsitlemine keelatud esemetena on seetõttu õiguspärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustel halduskohtuga, et kaebus on lubatav.
  2. VSKE § 641 p 9 kohaldatavuse osas on ringkonnakohus 03.12.
  3. a otsuses haldusasjas nr 3-10-290, mis jõustus 14.02.2011 ning mille kaebaja on kaebuse lisana ise asja materjalide juurde esitanud (tl 11-13p), selgitanud, miks tuleb käsitada spordikindaid spordivahendina (otsuse p 8). Ringkonnakohus ei näe alust oma varasema seisukoha muutmiseks ja jääb selle juurde. Kaebajal on küll õigus, et vahe spordikinnaste ja spordijalatsite vahel võib olla tinglik. Ringkonnakohus nõustub siiski vastustajaga, et kuna spordijalanõusid on võimalik kanda ka treeningu välisel ajal, kuid spordikinnastel treeninguvälisel ajal mõistlik funktsioon puudub, on võimalik neid kahte siiski piisavalt selgelt eristada.
  4. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et vangla tegevus kujutas endast VSKE § 641 p-ga 9 vastuolus olnud olukorra lõpetamist, mistõttu ei olnud tegemist kaalutlusõiguse teostamisega ja mistõttu ei kohaldu sellele kaalutlusotsuse põhjendusele esitatavad nõuded. Samadel põhjustel ei saa õigusvastane olukord tekitada ka õiguspärast ootust. 4
  5. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kohtule teadaolevalt ei ole jõusaalis trenažööride, kangide ja hantlitega treeningu läbiviimiseks mingit otsest vajadust spordikinnaste järele. Kaebaja poolt väidetud nahahaiguste ennetamiseks sobib paremini regulaarne kätepesu.
  6. Täiendavalt juhib ringkonnakohus vastustaja tähelepanu sellele, et kaebaja on 27.01.2015 halduskohtule esitatud kaebuse täienduses üksikasjalikult kirjeldanud spordikindaid kui ilma tugevdusteta, pealt riidest võrguga, alt nahast ja ilma sõrmeotsteta kindaid. Sellest tulenevalt ei ole vastustaja üldised viited kinnaste erinevatele tugevdustele ja kaitsmetele käesoleval juhtumil asjakohased. Samuti kahtleb ringkonnakohus vastustaja väidetes, et kaebaja kirjeldatud kinnastesse on võimalik peita erinevaid esemeid, mida on sealt raske avastada. Küll aga võib ka pealt üksnes võrguga kaetud spordikinnas kaitsta löögi puhul teatud määral kätt, võides kujutada endast vägivaldse kinnipeetava käes lisaturvariski. 15.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulusid puudutavaid taotlusi esitanud, ei ole kohtul selles osas vajalik seisukohta võtta. Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.