) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 2 2-15-111916 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt.
162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse kostja ja AS XXXvahel 22.04.2013 sõlmitud liitumislepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 943.67 euro ja 07.10.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 653.96 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Maksekäsu kiirmenetluse käigus on tuvastatud, et isik elab hagiavalduses märgitud aadressil XXX (mis on ka võlgniku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress). Kohutule tagastati aadressilt XXX hagimaterjalid selgitusega, et nimetatud aadressil isik ei ela. Kohtule ei ole seega teada kostja tegelik elukoht. Kohus on edastanud hagimaterjalid hagiavalduses märgitud elektronposti aadressil aiveneimann@hot.ee, millele tuli vastuseks teade, et postkast on täis. Elektronposti teel dokumentide kättesaamise kinnitus puudub. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 25.11.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulu 195.04 euro nõudes (arve nr 39687273, tl 34-35). Hagiavalduse kohaselt oli AS XXXja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma AS-le XXXosutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud ning ka hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et AS XXXja kostja vahel oleks sõlmitud leping võlgnevuse sissenõudmisteenuse osutamiseks. Hagiavalduses ei ole nimetatud nõude esitamist ka muul moel põhjendatud. Kohus märgib, et kui võlgnevuse sissenõudmise kulu nõudeõigus tuleneks AS XXXja kostja vahel sõlmitud lepingust (mida hageja väitnud ei ole) ja tegemist oleks kahjuhüvitise nõudega, tuleks kohtu hinnangul lugeda AS XXXpoolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi AS-il 3 2-15-111916 XXXon õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist määratlemata ulatuses, ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine. Hageja on taotlenud 07.10.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 653.96 euro väljamõistmist. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas 748.63 eurot ja põhivõlgnevusest suuremat viivisenõuet ei ole hageja põhjendanud, siis tuleb Riigikohtu lahendites 3-2-1-66-05 ja 3-2-1-87-10 avaldatud seisukohtadest tulenevalt rahuldada hageja viivisenõude vaid põhjendatud põhinõude ulatuses, s.o summas 518.80 eurot. Vastavalt
ja § 177 lg 4 mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (748.63 eurot) alates 08.10.2015 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist hageja nõuab kuni summani 289.71 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõude summas 1 597.63 eurot, mille kohus rahuldas 1 267.43 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud (1 267.43 / 1 597.63) 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 225 euro ja õigusabikulu 415.43 euro, kokku 640.43 euro väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab
lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (79% x 640.43) 505.93 eurot.
lõikest 1 ja
lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.