← Eesti

3-16-99/30

KOHTUMÄÄRU S Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi, Einar Vene

  1. märts 2016, Tartu Haldusasi Artemi Kurvitsa kaebus Viru Vangla tegevuse peale Tartu Halduskohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus Artemi Kurvitsa määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Artemi Kurvits Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-16-99 RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada A. Kurvitsa määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu
  5. jaanuari
  6. a määrus osas, mis puudutab A. Kurvitsa kaebuse tagastamist seonduvalt Viru Vangla
  7. märtsi
  8. a käskkirja nr 6-4/150;
  9. mai
  10. a käskkirja nr 6-4/244;
  11. mai
  12. a käskkirja nr 6-4/274-KP;
  13. juuni
  14. a käskkirja nr 6-4/313;
  15. septembri
  16. a käskkirja nr 6-4/514 ja
  17. detsembri
  18. a käskkirja nr 6-4/644 õigusvastasuse tuvastamisega ning saata asi selles osas tagasi halduskohtusse kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
  19. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu
  20. jaanuari
  21. a määrus muutmata.
  22. Jätta A. Kurvitsa taotlused Viru Vanglalt dokumentide välja nõudmiseks, Eesti kodakondsuse tühistamiseks ning riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
  23. Jätta A. Kurvitsa taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse p 1-3 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Ülejäänud osas on määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  24. Artemi Kurvits esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus välja selgitada ja tuvastada Viru Vangla omavoli ning kaitsta teda tagakiusamise ja despotismi eest.
  25. Tartu Halduskohus tagastas
  26. jaanuari
  27. a määrusega esitatud kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et kaebuse väidetest nähtuvalt ei olnud kaebaja rahul sellega, et teda on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise korras ja distsiplinaarkaristusena paigutatud korduvalt eraldatud lukustatud kambrisse või kartserisse ning ta pole saanud seetõttu töötada, õppida ega lähedastega suhelda. Vangla niisugust tegevust pidas ta omavoliks ning on sõnastanud tuvastamisnõude. Halduskohus selgitas, et HKMS § 45 lg-s 2 kehtestatu võimaldab niisuguse nõude esitamist üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamise korral konstateerib halduskohus üksnes seda, et vaidlustatud haldusakt või toiming oli õigusvastane, kuid see ei muuda vastavat haldusakti kehtetuks või toimingut olematuks ega võimalda seetõttu reeglina ka tekkinud tagajärgi kõrvaldada. Halduskohtu hinnangul oleks kaebaja antud juhul saanud oma õigusi reaalselt kaitsta ainult tühistamisnõuete esitamisega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade peale, mistõttu ei ole tuvastamisnõue lubatav. Halduskohus selgitas lisaks, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kord on kõigile kohtutele järgimiseks kohustuslik ning mingit tähtsust ei oma see, mida kinnipeetav selle kohta arvab ja millisel põhjusel ei pea ta selle järgimist vajalikuks. Viru Vanglast kohtu nõudmise peale 22.01.2016 saadud vastus kinnitas, et kaebaja pole oma väidete kinnituseks üles loetud käskkirjade peale kas üldse vaideid esitanud või on need alles vangla menetluses ning vaide lahendamiseks seadusandja poolt vangistusseaduse § 11 lg 7 kehtestatud tähtaeg ei ole veel möödunud. Seega ei olnud kaebajal tühistamisnõudega halduskohtusse pöördumise kohustuslikuks eelduseks olev kohtueelne menetlus läbitud, vastav nõue ei olnud lubatav ning kohus ei pidanud tegema talle ettepanekut oma kaebuse muutmiseks. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, ei võtnud ta seisukohta kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise ega riigi kulul õigusabi andmise taotluste osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  28. A. Kurvits esitas
  29. veebruaril 2016 Tartu Halduskohtu
  30. jaanuari
  31. a määruse peale määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määrus tühistada. Lisaks esitas A. Kurvits
  32. veebruaril 2016 määruskaebuse täienduse. Esitatud määruskaebuses on A. Kurvits esmalt esitanud täiendavaid väiteid seonduvalt haldusasja 3-13-1954, kriminaalmenetluse ning haldusasjaga 3-14-53264 (tl 71p). Seonduvalt kaebuse tagastamisega väitis A. Kurvits, et ta on korduvalt esitanud avaldusi ja kaebusi Viru Vangla direktori nimele, kuid need avaldused ja kaebused ei jõudnud Viru Vangla direktorini. Määruskaebuse esitaja lisas, et esitatud vastuste kohaselt ei võetud kaebusi läbivaatamisele, kuna need on venekeelsed. Tõlgete tegemise taotlusele vastati eitavalt, kuna A. Kurvits oli maksejõuetu. Määruskaebuse täienduses lisab A. Kurvits, et
  33. veebruari
  34. a käskkirjadega nr 6-3/189 ja 612/3-4 tühistas Viru Vangla tema suhtes
  35. detsembri
  36. a käskkirjaga nr 6-3/1664-D määratud distsiplinaarkaristused. Määruskaebuses ja selle täienduses on A. Kurvits esitanud ka mitmed menetluslikud taotlused. A. Kurvits palub kohtul Viru Vanglalt välja nõuda
  37. jaanuaril
  38. a esitatud avalduse nr 6-10/971-1 koopia,
  39. jaanuari 2016 taotlus nr 6-10/974-1 ning Viru Vangla vastus nr 6-10/974-2 avaldusele (tl 72). Lisaks palub A. Kurvits läbi viia kohtulik arutamine tema juuresolekul (tl 72). A. Kurvits taotleb ka lisaks, et kohtulikus korras vaadataks läbi tema Eesti kodakondsuse tühistamine, kuna ta ei soovi enam olla Eesti Vabariigi kodanik (tl 72). Samuti palub A. Kurvits, et talle menetlusabist ära ei öelda, kuna juriidilise abiga saaks ta esitada terve rea fakte Viru Vangla omavoli paljastamiseks (tl 90). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  40. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha esitatud määruskaebuse osas (I) ning lahendab seejärel menetluslikud taotlused (II). I
  41. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
  42. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asunud ekslikule seisukohale, et Viru Vangla
  43. märtsi
  44. a käskkirja nr 6-4/150;
  45. mai
  46. a käskkirja nr 6-4/244;
  47. mai
  48. a käskkirja nr 6-4/274-KP;
  49. juuni
  50. a käskkirja nr 6-4/313;
  51. septembri
  52. a käskkirja nr 6-4/514 ja 2
  53. detsembri
  54. a käskkirja nr 6-4/644 osas ei ole tuvastamiskaebuse esitamine võimalik põhjusel, et kaebuse esitamise hetkeks ei ole määruskaebuse esitaja kohtueelse menetluse raames nimetatud käskkirjasid vaidlustanud ning seetõttu ei ole võimalik A. Kurvitsat suunata tõhusama õiguskaitsevahendi, s.o tühistamiskaebuse esitamisele.
  55. Riigikohtu halduskolleegium on nii
  56. juuni
  57. a otsuse nr 3-3-1-29-14 p-s 39, kui ka
  58. septembri
  59. a otsuse nr 3-3-1-31-14 p-s 20 leidnud, et kohustus kasutada tõhusamat õiguskaitsevahendit saab isikul olla üksnes siis, kui tuvastamiskaebuse esitamise hetkel on isikul olemas veel reaalne võimalus efektiivsemat õiguskaitsevahendit kasutada. Tõhusama õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine varasemalt ei piira isiku õigust pöörduda hiljem tuvastamiskaebusega halduskohtusse. Seega ei välista käesoleval juhul tuvastamiskaebuse esitamist üksnes asjaolu, et A. Kurvits ei ole varasemalt kohtueelses menetluses vaidlusaluseid käskkirjasid vaidlustanud ning on jätnud seetõttu kasutamata efektiivsema õiguskaitsevahendi, s.o tühistamisnõude esitamise võimaluse. Halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel ei olnud määruskaebuse esitajal enam võimalik tõhusamat õiguskaitsevahendit kasutada. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Kurvitsa kaebus on halduskohtu poolt välja toodud põhjenduste alusel tagastatud ebaõigesti.
  60. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kaebuses toodud väidete pinnalt ei saa käesolevas menetlusfaasis tõsikindlalt väita, et A. Kurvitsa õiguste kaitse oleks võimalik üksnes tühistamiskaebuse esitamisega ning tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub tal põhjendatud huvi. A. Kurvits on esitatud kaebuses palunud välja selgitada ja tuvastada Viru Vangla omavoli, mis viitab tuvastamiskaebuse esitamisele nagu märgib ka halduskohus. Siiski tuleb halduskohtul HKMS § 2 lg-st 4 lähtuvalt esmalt välja selgitada A. Kurvitsa kaebuse tegelik eesmärk. Juhul, kui A. Kurvitsa eesmärgiks on esitada tuvastamiskaebus, tuleb halduskohtul lisaks täiendavalt täpsustada HKMS § 38 lg-s 4 ning § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise eesmärki isiku õiguste kaitse seisukohalt ja põhjendatud huvi olemasolu ning anda seejärel täiendav hinnang tuvastamiskaebuse menetlemise võimalikkusele. Seega tuleb halduskohtul selles osas kaebuse menetlusse võtmise küsimust uuesti hinnata.
  61. Tartu Halduskohtu
  62. jaanuari
  63. a määrus jääb muutmata osas, mis puudutab Viru Vangla
  64. detsembri
  65. a käskkirja nr 6-3/1664 ja
  66. jaanuari
  67. a käskkirja nr 6-3/8 õigusvastasuse tuvastamist. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Nimetatud käskkirjade osas oli halduskohtule kaebuse esitamise hetkel kohtueelne menetlus tühistamisnõuete osas pooleli. Seega pöördus A. Kurvits halduskohtu poole ennatlikult ning halduskohtul ei olnud võimalik kaebust selles osas menetlusse võtta. Seetõttu on kaebus selles osas tagastatud õigesti. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on A. Kurvits käesolevaks ajaks läbinud kohtueelse menetluse seonduvalt Viru Vangla
  68. jaanuari
  69. a käskkirja nr 6-3/8 vaidlustamisega ning esitanud ka kaebuse halduskohtule. Seonduvalt Viru Vangla
  70. detsembri
  71. a käskkirja nr 6-3/1664 vaidlustamisega on A. Kurvits esitatud määruskaebuses ise märkinud, et Viru Vangla on
  72. veebruari
  73. a otsusega nr 6-12/3-4 nimetatud käskkirja tühistanud.
  74. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osas, mis puudutab kaebuse tagastamist kohtueelse menetluse läbimata jätmise osas, sõltumata määruskaebuses esitatud põhjendustest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles osas määruskaebuses esitatud väidete osas seisukohta võtta. A. Kurvits ei ole esitanud täiendavaid argumente kaebuse tagastamise peale osas, mis puudutab käskkirjasid, mille suhtes oli kohtueelne menetlus pooleli. Määruskaebuse esitaja väited seonduvalt haldusasja 3-13-1954, kriminaalmenetluse ning haldusasjaga 3-14-53264 ei ole seotud käesoleva määruskaebuse esemega ning ei oma seetõttu selle lahendamise seisukohalt tähtsust.
  75. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osas, mis puudutab A. Kurvitsa kaebuse tagastamist seonduvalt Viru Vangla
  76. märtsi
  77. a käskkirja nr 63 4/150;
  78. mai
  79. a käskkirja nr 6-4/244;
  80. mai
  81. a käskkirja nr 6-4/274-KP;
  82. juuni
  83. a käskkirja nr 6-4/313;
  84. septembri
  85. a käskkirja nr 6-4/514 ja
  86. detsembri
  87. a käskkirja nr 6-4/644 õigusvastasuse tuvastamisega ning saadab asja selles osas tagasi halduskohtusse kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Nimetatud käskkirjade osas oli tühistamisnõudega vaidlustamise tähtaeg käesolevas asjas halduskohtule kaebuse esitamise hetkeks möödunud. Seega puudus kaebajal kaebuse esitamise hetkel võimalus kasutada efektiivsemat õiguskaitsevahendit, mistõttu oli kaebuse tagastamine selles osas halduskohtu poolt välja toodud põhjenduste alusel ebaõige. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata osas, mis puudutab kaebuse tagastamist seonduvalt Viru Vangla
  88. detsembri
  89. a käskkirja nr 6-3/1664 ja
  90. jaanuari
  91. a käskkirja nr 6-3/8 õigusvastasuse tuvastamisega. Nende käskkirjade osas oli kaebuse esitamise hetkel pooleli kohtueelne menetlus käskkirjade tühistamisnõuetes ning halduskohtul ei olnud seetõttu võimalik kaebust selles osas menetleda. II
  92. Lisaks on A. Kurvits esitanud määruskaebuses ning selle täienduses mitmeid taotlusi. Vastuseks esitatud taotlustele märgib ringkonnakohus järgmist.
  93. A. Kurvits palub läbi viia kohtulik arutamine tema juuresolekul. Ringkonnakohus mõistab esitatud taotlust kohtuistungi korraldamise taotlusena. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul puudub praegusel juhul vajadus istungi korraldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebust on võimalik lahendada haldusasja toimiku materjalide pinnalt ning seetõttu ei ole vajalik istungi korraldamine täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti on asja kiirema lahendamise huvides põhjendatud haldusasja lahendamine kirjalikus menetluses. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebuse esitaja taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata.
  94. Samuti palub määruskaebuse esitaja kohtul Viru Vanglalt välja nõuda
  95. jaanuaril 2016 esitatud avalduse nr 6-10/971-1 koopia,
  96. jaanuari 2016 taotlus nr 6-10/974-1 ning Viru Vangla vastus nr 6-10/974-2 avaldusele. Juhul, kui määruskaebuse esitaja soovib Viru Vanglalt saada tagasi esitatud dokumente, tuleb tal selleks pöörduda vastava avaldusega otse haldusorgani, s.o Viru Vangla poole. Ringkonnakohus ei saa kohustada haldusorganit nimetatud dokumente määruskaebuse esitajale välja andma. Seetõttu jääb esitatud avaldus läbi vaatamata.
  97. A. Kurvits taotleb lisaks, et kohtulikus korras vaadataks läbi tema Eesti kodakondsuse tühistamine, kuna ta ei soovi enam olla Eesti Vabariigi kodanik. Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et HKMS § 182 lg-st 3 ja § 203 lg-st 2 tulenevalt ei ole sellise taotluse esitamine määruskaebemenetluses võimalik. Kodakondsuse seaduse § 23 lg 1 kohaselt on määruskaebuse esitajal võimalik esitada vormikohane taotlus Eesti kodakondsusest vabastamiseks. Nimetatud taotlus tuleb esmalt esitada haldusorganile. Ringkonnakohus jätab seega A. Kurvitsa taotluse läbi vaatamata.
  98. Samuti palub A. Kurvits, et talle menetlusabi andmisest ei keeldutaks, kuna juriidilise abiga saaks ta esitada terve rea fakte Viru Vangla omavoli paljastamiseks. Ringkonnakohus mõistab esitatud taotlust riigi õigusabi taotlusena seonduvalt esitatud kaebuse menetlemisega halduskohtus, mitte riigi õigusabi saamiseks määruskaebemenetluses. Samasisulise riigi õigusabi taotluse on A. Kurvits esitanud
  99. jaanuaril 2016 ka halduskohtule koos kaebusega. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu selgitustega
  100. jaanuari
  101. a määruse p-s 6, et enne kaebuse menetlusse võtmist ei ole vajalik võtta seisukohta riigi õigusabi taotluse osas. Seega jääb esitatud taotlus läbi vaatamata. 4
  102. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus läbi vaatamata A. Kurvitsa taotlused Viru Vanglalt dokumentide välja nõudmiseks, Eesti kodakondsuse tühistamiseks ning riigi õigusabi saamiseks ja jätab rahuldamata A. Kurvitsa taotluse istungi korraldamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.