3-15-2780/16

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi 29.03.2016, Tartu 3-15-2780 Sergei Baumeri kaebus Viru Vangla vastu Tartu Halduskohtu 11.12.

1. a määrus Sergei Baumeri määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Baumer Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.12.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Kaebaja esitas 04.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt kätkeb kaebaja ühte menetlusprotsessi kolm eraldiseisvat juhtumit, mille ühiseks nimetajaks on kaebaja tervis: 1) kaebaja üleviimine avavanglasse tervislikel põhjustel, kuna vanglasiseselt ei ole võimalik pakkuda kaebajale taastusravi ja füsioteraapiat; 2) kaebaja riskitaseme tõstmine ohtlikust kõrgohtlikuks, kuna see takistab kaebaja pääsu avavanglasse; 3) kaebaja vajab oma tervisliku seisundi tõttu lühiajalisi liikumisvõimalusi võimalikult tihedalt, sh võimalust liikuda väljaspool kambrit pärast õhtusööki.
4. 23.11.2015 määras kohus kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas kaebajale, et vangla arst ei ole teinud selgesõnalist otsust kaebajale ravi määramise kohta ja ei ole teinud otsust selle kohta, et kaebaja vajab täiendavat liikumisvõimalust. Seda ei saa ette heita vanglale kui kinnipidamisasutusele, vaid vanglale kui tervishoiuteenuse osutajale. Vaidlus selle üle, kas kaebaja oleks pidanud saama tema poolt soovitud ravi, tuleb lahendada maakohtus. Kaebajal tuli seda arvestades halduskohtule teatada, kas ta soovib endiselt esitada kaebuse halduskohtule. Kui kaebaja soovib esitada kaebuse halduskohtule, siis tuli kaebajal esitada oma nõuded halduskohtumenetluses lubatud nõuetena (sh milliste haldusaktide tühistamist, haldusaktide andmist või toimingute tegemist kaebaja taotleb) ning tuua välja nende nõuete aluseks olevad asjaolud ja kaebaja põhjendused.
5. 01.12.2015 teatas kaebaja halduskohtule, et ta soovib suunata oma avalduse koos kõigi lisadega maakohtusse. Kaebajat viis eksitusse vaideotsustel olev viide, mille kohaselt kaebajal tuli pöörduda kaebusega halduskohtusse.
6. Tartu Halduskohus tagastas 11.12.
7. a määrusega kaebaja kaebuse. Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vastanud sama seadustiku § 37-39 nõuetele ning kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja 01.12.
8. a avaldusest tuleneb, et kaebaja otsustas pöörduda maakohtusse ja ei kõrvalda seetõttu halduskohtumenetlust takistavaid puudusi. Halduskohus selgitas, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamise tõttu puudus halduskohtu hinnangul ka vajadus kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks. Halduskohus selgitas kaebajale, et halduskohus ei saa edastada kaebaja kaebust ja selle lisasid maakohtule, sest halduskohtumenetluse seadustikus puudub selliseks toiminguks alus. Halduskohus märkis, et nõuded halduskohtule esitatava kaebuse ja maakohtule esitatava hagiavalduse sisule ja vormistusele on erinevad ning kaebajal tuleb seetõttu maakohtule koostada uus dokument. Halduskohus tagastas kaebajale ka kaebaja poolt esitatud tõendid, et kaebaja saaks need vajadusel esitada maakohtule. Halduskohus rõhutas, et kui kaebaja soovib taotleda riigi õigusabi esindamiseks tsiviilkohtumenetluses või hagiavalduse koostamiseks, siis tuleb kaebajal selleks esitada riigi õigusabi taotlus Viru Maakohtule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. 17.12.2015 esitas kaebaja määruskaebuse halduskohtu 11.12.
10. a määrusele. Kaebaja palub taastada määruskaebuse esitamise tähtaeg, kuna vaideotsusel olev viide, mille kohaselt tuli kaebusega halduskohtusse pöörduda, eksitas kaebajat. Halduskohtu otsus oli kaebaja jaoks segane, kuna kaebajal puuduvad juriidilised teadmised. Hiljem otsustas kaebaja tervisega seotud kaebused esitada maakohtusse ja määruskaebuse, mis on seotud kaebaja kõrgohtliku riskitasemega, esitada halduskohtusse. Kaebaja selgitab, et soovib oma kaebusega tühistada Viru Vangla 17.07.
11. a kinnipeetava individuaalses täitmiskavas märgitud kinnipeetava ohtlikkuse taset kõrgohtlik ja muuta see tagasi ohtlikkuks. Kaebaja hinnangul on tema ohtlikkuse taset tõstetud põhjendamatult, kuna tema suhtes ei ole jõustunud uut süüdimõistvat kohtuotsus ning ta ei ole käitunud hoolimatult ega teisi ohustavalt. Kaebaja leiab, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 8 lg 6 p 2 kohaselt oleks Viru Vangla pidanud langetama kaebaja ohtlikkuse taset madalohtlikkule, sest kaebaja tervis on vangistuse jooksul halvenenud ja tal on praegu 70% töövõimetus, kuigi vanglasse saabudes tal tervisega probleeme ei olnud. Kuna kaebaja hinnangul muutis vangla ilma põhjuseta kaebaja ohtlikkuse taseme kõrgohtlikuks, rõhutab kaebaja, et seadusel puudub tagasiulatuv jõud. Kaebaja palub kohtul viia kaebaja individuaalse täitmiskavas riskihindamise tase vastavusse tegelikkusega nagu on olnud varasematel aastatel.
12. Tartu Halduskohus võttis 27.01.
13. a määrusega kaebaja 17.12.
14. a määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Lisaks täiendas halduskohus 11.12.
15. a määruse põhjendusi. Halduskohus leidis, et määruskaebuse kohaselt sooviks kaebaja jätkata halduskohtus menetlust tema 17.07.
16. a individuaalses täitmiskavas sisalduva kaebaja ohtlikkusele antud hinnangu osas. Halduskohus märkis, et halduskohus selgitas juba 23.11.
17. a määruses kaebajale, et kinnipeetava 2 2 individuaalses täitmiskavas kinnipeetava ohtlikkusele antud hinnang ei ole iseseisvalt vaidlustatav ning seega tulnuks kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada ka juhul, kui kaebaja oleks kaebuse puudused tähtaegselt kõrvaldanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 11.12.
20. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Vastuseks kaebaja määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
21. Kaebaja soovib esitatud määruskaebuses halduskohtu 23.11.
22. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist ning määruskaebuses kirjutatu käsitlemist kaebaja kaebuse puuduste kõrvaldamisena. Kaebaja esitatud määruskaebuse eesmärgiks on menetluse jätkamine halduskohtus kaebaja 17.07.
23. a individuaalses täitmiskavas sisalduva kaebaja ohtlikkusele antud hinnangu osas. Kaebaja kaebus on halduskohtu poolt tagastatud, kuna kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu antud tähtaja jooksul kaebuses esinevaid puuduseid. Samuti ei ole kaebaja määruskaebuses põhjendanud seda, miks tema arvates kaebus õigusvastaselt tagastati. Kuna halduskohus on kaebaja kaebuse õiguspäraselt tagastanud, ei ole kaebajal võimalik määruskaebusega saavutada käesoleva asja raames kaebuse menetlemist kaebaja 17.07.
24. a individuaalses täitmiskavas sisalduva kaebaja ohtlikkusele antud hinnangu osas. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on kaebajal võimalik oma määruskaebuse eesmärk saavutada, kui kaebaja kõrvaldab halduskohtu poolt 11.12.
25. a määrusega tagastatud kaebuse puudused ja esitab selle uue kaebusena halduskohtusse.
26. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 11.12.
27. a määruse tühistamiseks ning selle peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi