← Eesti

3-15-1720/39

Obsah (10)§ 182§ 124§ 126§ 188§ 185§ 71§ 152§ 155§ 187§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

§ 182lg 1 nõuetele.

  1. Kaebaja esitas 18.01.2016 ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse täienduse, kus taotleb, et tema 11.02.2015 esitatud kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldataks täies ulatuses. Kaebaja leiab, et Euroopa Inimõiguste Kohtus on juba selgeks tehtud, et sellistes tingimustes nagu Tallinna Vangla kaebajat hoidis, on kinnipeetavate hoidmine vastuolus inimõigustega. Kaebaja jääb oma esialgse nõudmise juurde ning palub ringkonnakohtul asja lahendamisel juhinduda analoogsetest kaasustest. Koos vastuapellatsioonkaebusega esitas kaebaja ka vastuse Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta ning menetlusabi taotluse.
  2. Samuti esitas kaebaja 18.02.2016 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja selgitas, et kaebuse mittetähtaegse esitamise põhjustas see, et kaebaja ei valda eesti keelt ja pidi eestikeelse kaebuse koostamiseks abi paluma. Lisaks ei ole kaebajal ka juriidilist haridust ega pädevust kohtusse kaebuse esitamiseks ning ka selleks pidi kaebaja abi paluma, kuid advokaadi palkamiseks tal raha ei olnud.
  3. Tallinna Vangla esitas 04.03.2016 seisukoha kaebuse esitamise tähtaja osas, milles leiab, et kaebaja ei ole oma tähtaja ennistamise taotluses esitanud põhjendusi, mis tingiksid kaebuse tähtaja ennistamise. Vastustaja hinnangul on asjakohatud kaebaja väited eesti keele 4 mittevaldamise ning juriidilise hariduse mitteomamise kohta, kuna kaebajal oli võimalik kaebus halduskohtule esitada ka vene keeles ning kaebajal ei olnud kaebuse esitamiseks esindaja abi vaja, kuna juba kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud kaebusest selgub probleemi põhiolemus ja kaebuse nõue. Samuti tagavad uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus vastustaja arvates kaebaja huvide kaitse ka ilma esinduseta. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja oli teadlik halduskohtusse pöördumise tähtajast, siis ei ole kaebaja pidanud oluliseks jälgida kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega. Seega on halduskohus vastustaja hinnangul võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. Vastustaja palub jätta kaebaja tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata, tühistada Tartu Halduskohtu 04.12.
  4. a otsus ja lõpetada asja menetlus.
  5. Kaebaja esitas 14.03.2016 Tartu Ringkonnakohtule vastuväite Tallinna Vangla 04.03.
  6. a seisukohale. Kaebaja hinnangul on vastustaja pööranud liigselt tähelepanu sellele, kas kaebaja kaebus oli tähtaegne. Kaebaja leiab, et Tartu Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja sai kahjunõude vastuse kätte 12.06.2015 ning sellest tulenevalt on 06.07.2015 halduskohtule esitatud kaebus tähtaegne. Kaebaja selgitab, et kaebus tuleb esitada pärast otsuse kättesaamist 30 päeva jooksul ning seda ta ka tegi. Kaebaja palub ringkonnakohtul jätta tähelepanuta Tallinna Vangla 04.03.
  7. a seisukoha kaebuse esitamise tähtaja osas, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.12.
  9. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja apellatsioonkaebuste ja kaebaja vastuapellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus. 15.

§ 124

lg 1 ja

§ 126

lg 1 kohaselt on käesoleva haldusasja menetlus ringkonnakohtus eelmenetluse staadiumis. Kuigi apellatsioonimenetluses on eelmenetluse kohta erisäte

§ 188

, siis

§ 185

lg 1 järgi kohalduvad apellatsioonimenetluses täiendavalt ka esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivad sätted. Seega kohaldab ringkonnakohus ka esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid ning kontrollib eelmenetluses

§ 124

lg 1 alusel lisaks apellatsioonkaebuse tähtaegsusele ka seda, kas kaebus halduskohtule on esitatud tähtaegselt.

  1. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude 11.02.
  2. Kaebaja esitas halduskohtule 06.07.2015 hüvitamiskaebuse, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise 450 eurot iga kuu eest, mil kaebaja oli sunnitud viibima Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes.
  3. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.
  4. a määrus nr 3314108, p 9; 04.06.
  5. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu 5 kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli kohustus esitada halduskohtule kaebus hiljemalt 13.05.2015, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud alles 06.07.
  6. Seega on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt.
  7. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Ringkonnakohus kohustas kaebajat 11.01.
  8. a määrusega esitama kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse hiljemalt 22.01.2016 ning 08.02.
  9. a kohtunõudega võimaldas ringkonnakohus kaebajal esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 19.02.
  10. Kaebaja esitas 18.02.2016 ringkonnakohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles selgitas, et ei saanud kaebust tähtaegselt halduskohtule esitada, kuna ei valda eesti keelt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see mõjuvaks põhjuseks kaebuse mittetähtaegseks esitamiseks, kuna kaebaja on suutnud eesti keeles osaleda nii kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna kaebaja halduskohtule esitatud kaebus pidi olema samasisuline nagu kaebaja poolt kohtueelses menetluses Tallinna Vanglale esitatud kahjuhüvitamise nõue, siis on kohtu hinnangul ebausutav, et kaebaja ei olnud võimeline tähtaegselt halduskohtule esitama kaebust, mille probleemi põhiolemus ja kaebuse nõue juba kaebaja poolt vanglale esitatud kahjuhüvitamise nõudes eesti keeles ära toodud olid.
  11. 14.03.2016 esitas kaebaja vastuväite Tallinna Vangla seisukohale kaebaja kaebuse tähtaegsuse osas, kus leiab, et tema kaebus on halduskohtule tähtaegselt esitatud, kuna halduskohus asus sellisele seisukohale. Ringkonnakohus selgitab, et taoliste vigade tuvastamiseks ja parandamiseks ongi ringkonnakohtul õigus kontrollida, kas halduskohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kaebaja arusaamale tähtaja arvestamise aluste kohta on ringkonnakohus andnud seisukoha käesoleva määruse ps
  12. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt

§ 71

lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on sedastatud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Ka on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.

  1. a määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu 01.10.
  2. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).
  3. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja 18.02.
  4. a taotluses nimetatud asjaolud ei põhista kaebetähtaja ennistamise vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaebaja tähtaja ennistamise taotluses esitatust, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast, siis tuleb kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Seega on halduskohus võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. 6 22.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 155

lg 3 ls 1 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna halduskohus menetles tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse. 23.

§ 187

lg 3 p 5 kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Kuna eelnevast tulenevalt on halduskohus kaebuse kaebetähtaja rikkumise tõttu ebaõigesti menetlusse võtnud, kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg jääb ennistamata ning esineb

§ 124

lg-s 2 toodud alus menetluse lõpetamiseks, ei saaks ringkonnakohus kaebaja vastuapellatsioonkaebust menetlusse võttes seda ilmselgelt rahuldada. Seega tuleb kaebaja vastuapellatsioonkaebus

§ 187lg 3 p 5 alusel kaebajale tagastada.

24.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või p 4 alusel.

Tartu Halduskohus vabastas 01.09.2015. a määrusega kaebaja täies ulatuses riigilõivu tasumise kohustusest. Kuivõrd kaebaja apellatsioonkaebust ei ole võetud ringkonnakohtu menetlusse, ei ole kaebaja ka esitatud apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest

§ 104lg 10 alusel vabastatud.

Eeltoodut arvestades puudub alus antud osas menetluskulude jaotamiseks. Seega jäävad kokkuvõtlikult poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.