nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise, tagasivõitmiseks nõudeid ega tehtud ka vastavaid väljamakseid. Pankrotimenetluses ei ole makstud elatist võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavatele. 2 Massikohustused - menetluses puudusid vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse kulud - menetluskulusid kantud ei ole. Ajutise halduri tasu suurus 870 eurot, millele lisandub käibemaks summas 174 eurot. Kokku ajutise halduri tasu koos maksudega 1044 eurot. Ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suurus 19,88 eurot. Ajutine haldur taotles menetlusabi korras ajutise halduri ja tasu, kulude hüvitamist riigivahendite arvelt summas 397 eurot. Menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude (sh halduri tasu) katteks. Kokkuvõttes on võimalik pankrotimenetluse kulude kandmine üksnes menetlusabi korras riigi vahendite arvelt. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Vara ja vahendite puudumise tõttu ei osutunud võimalikuks võlausaldajate nõudeid rahuldada pankrotimenetluse kestel. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivara koosseisus ei olnud pandiga tagatud vara. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankrotivara koosseisus ei olnud väärtust omavat vara, mida oleks olnud võimalik võõrandada. Samuti ei ole nõudeid teiste isikute vastu. Võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud sõiduki BMW 316i, reg. märk XXX, esmane registreerimise aasta 1995, asukohta ei õnnestunud pankrotimenetluse kestel tuvastada. Sõidukile oli enne pankrotimenetlust seatud käsutamiskeeld eelnevalt juba 12. korral erinevate kohtutäiturite poolt. Kõige esimene käsutamise keelumärge on seatud 07.08.2007.a täiteasjas nr 008/2007/4658 kohtutäitur Mati Kadak poolt. Tulenevalt asjaolust, et täitemenetluses ei ole võlgnikule kuuluvat sõidukit õnnestunud müüa alates augustist 2007.a, siis ilmselgelt oli ja on tegemist väärtusetu varaga. Ka võlgnik ise peab tema omandis olevat sõidukit väärtusetuks. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Halduri poolt pankrotimenetluses tehtud toimingud ja tegevused on järgmised: 1) võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine; 2) haldur on tegelenud liiklusregistris võlgniku nimele registreeritud sõiduki asukoha väljaselgitamisega - päringud mh võlgniku isale, eelnevalt päring rahvastikuregistrile võlgniku isa aadressi väljaselgitamiseks; 3) koostanud seaduses sätestatud aruanded, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega; 4) selgitanud olemasolevate andmete põhjal välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning võimalusi vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks; 5) tegelenud jooksvate võlgniku elukondlike küsimuste lahendamisega – nõusoleku andmine arvelduskontole laekunud riikliku toetuse väljamakseks võlgnikule; kohustustest vabastamise menetluse olemuse selgitamine, usaldusisikuga seonduv suhtlus; 6) koostanud tegevusaruande, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud kohtule kinnitamiseks. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Kokku esitati pankrotimenetluses nõuded kuue võlausaldaja poolt, tegemist oli pandiga tagamata nõuetega,
Andmed võlausaldajate poolt esitatud nõuete osas järgmised: kohtutäitur Hille Kudu 253,62 eurot (täituri tasu, kulu), kohtutäitur Andrei Krek 617,39 eurot (kohtutäituri tasu, kulud), XXX(elatis lapsele) 10 320,37 eurot, kohtutäitur Elin Vilippus 385,38 eurot (täituri tasu), Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu summas 2 974,57 eurot (kohtulahendite alusel kriminaalasjades väljamõistetud 3 menetluskulud), BIGBANK AS nõue summas 1 427,76 eurot (laen). Nõuete kaitsmise koosolekul 20.02.2015 vaidles haldur vastu kohtutäitur Hille Kudu nõudele osaliselt summas 248,28 eurot (tasu) ja nõue osutus tunnustatuks kulude osas summas 5,34 eurot. Lisaks halduri osaline vastuväide kohtutäitur Andrei Krek nõudele summas 615,47 eurot (tasu) ja nõue osutus tunnustatuks kulude osas summas 1,92 eurot. Haldur vaidles vastu tervikuna kohtutäitur Elin Vilippus nõudele summas 385,38 eurot (täituri tasu). Ülejäänud nõuded tunnustati kaitsmiseta, kuna nõuete aluseks olid jõustunud kohtulahendid. Eeltoodust tulenevalt on andmed järgmised
lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluvate võlausaldajate nõuete kohta, millises ulatuses jäävad nõuded rahuldamata: Jrk nr 1 2 3 4 5 Võlausaldaja Kohtutäitur Hille Kudu Kohtutäitur Andrei Krek XXX Nõue 5,34 1,92 10 320,37 Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu 2 974,57 BIGBANK AS 1 427,76 Kokku 1 4729,96 Rahuldatud nõue 0 0 0 Rahuldamata nõue 5,34 1,92 10 320,37 0 0 0 2 974,57 1 427,76 1 4729,96 VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses on kõik küsimused lahendatud kohtuväliselt. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid ei ole kantud pankrotimenetluses. Ajutise halduri kulud 19,88 eurot. Halduri poolt tehtud vajalikud kulud (side-, postikulud, kontoritarvete (mh paber, töökoha kasutus) jäävad menetlusökonoomilistel kaalutlustel halduri tasu koosseisu. IX Maksejõuetuse põhjused Makseraskuste tekkimise põhjuseks saab pidada muud asjaolu
lg 5 mõttes – stabiilse töökoha ja sissetulekute puudumist pikema perioodi vältel, mis omakorda on tingitud asjaolust, et võlgnik on halduri andmete kohaselt 9.korral kriminaalkorras karistatud, millele lisanduvad väärteomenetluste raames määratud karistused. Võlgnik kandis ka pankrotiavalduse esitamise aja seisuga karistust kinnipidamisasutuses ning sellest tulenevalt puudus võlgnikul ka igasugune sissetulek ning võimalus tegelda tulutoova tegevusega. Võlgniku kohustuste tekkimine ja alaliste makseraskuste väljakujunemine on tingitud otseselt võlgniku enda õigusvastasest käitumisest. Üksnes kohustus BIGBANK AS ees tuleneb laenulepingust. Kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt on võlgnik tööd otsinud, taotlenud kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust. Arvestades väärtust omava ja vara, millele on võimalik seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet, puudumist ja kohustuste suurust ning võlgniku töötu staatust/kinnipidamisasutuses viibimist, on mõistetav miks pankrotimenetluses ei osutunud võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vastu. Võlausaldajate nõuete rahuldamine tulevikus võib osutuda samuti ebatõenäoliseks, kui võlgnik ei suuda tulutoovat tööd leida ja seadusekuulekalt edaspidi käituda. XI Muud asjas tähtsust omavad asjaolud. 4 Võlgniku pankrot kuulutati välja ainuüksi põhjusel, et võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamine menetluse algatamiseks. Võlausaldajatest BIGBANK AS on avaldanud, et vaidleb vastu kohustustest vabastamise menetluse algatamisele, kuna võlgnik ise on oma õigusvastase käitumisega põhjustanud maksejõuetuse ning loonud tingimused, mis ei võimalda kohustuste täitmist võlausaldajate ees. Arvestades kohustuse suurust BIGBANK AS ees summas 1 427,76 eurot, siis tegemist ei ole sedavõrd suure kohustusega, mida ei ole võlgniku võimalik tahtmise korral hüvitada. Võlgniku näol ei ole tegemist eaka inimesega. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetlusest pidanud vajalikuks osa võtta, halduri poolt kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekutele ei ole ilmutud, mis on takistanud pankrotimenetluse läbiviimist. Lisaks ka võlgniku kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt võlgnikuga suhtlus on olnud komplitseeritud. Nimetatud põhjusel ei ole võimalik esitada ka usaldusisiku kandidaati ning võlgnikule on halduri poolt selgitatud, et arvestades tema korduvat kriminaalkorras karistatust, siis ei pruugi kohus võlgnikku ennast usaldusisiku ülesannete täitmisel aktsepteerida ning on põhjendatud, et võlgnik ise leiab ja esitab kohtule usaldusisiku kandidaadi. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus XXX´i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid
lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole samuti käesolevas pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimeetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu
XXX´i (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Asja menetlemise käigus ei ole tuvastamist leidnud raske juhtimisviga või kuritegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud eelkõige alalise töökoha ja sissetulekute puudumine pikema perioodi vältel, mis omakorda on tingitud asjaolust, et võlgnik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, millele lisanduvad väärteomenetluste raames määratud karistused.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ene Ahas tuleb vabastada tema kohustustest XXX´i (pankrotis) pankrotimenetluses.
kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 5 Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 8,25 h. Haldur palub endale määrata tasuks 635,25 eurot (1 h on 77 eurot), millele lisandub käibemaks. Haldur palub tasu 397 euro ulatuses hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 635,25 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 635,25 eurot. Pankrotihaldur on palunud tasu ja kulude hüvitamine määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.
lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
aasta
§-ist 65 lg 1 on pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 et, menetlusabi taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ arveldusarvele nr EE801010220043418018 397 eurot. Halduri tasu ülejäänud osa tuleb mõista välja XXX´ilt.
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur kulude kinnitamist ei taotlenud. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, 6 kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXX esitas 27.03.2014 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. XXX´i (pankrotis) haldur Ene Ahas on aruandes märkinud, et võlausaldaja BIGBANK AS on avaldanud, et vaidleb vastu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele, kuna võlgnik ise on oma õigusvastase käitumisega põhjustanud oma maksejõuetuse ja loonud tingimused, mis ei võimalda kohustuste täitmist võlausaldajate ees. Samas leiab haldur, et võlgniku kohustuse suurus BIGBANK AS-i ees ei ole sedavõrd suur (1 427,76 eurot), et seda ei oleks võimalik tahtmise korral hüvitada. Võlgniku näol ei ole tegemist eaka inimesega. Võlgniku pankrot kuulutati välja ainuüksi põhjusel, et võlgnik esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXX´i kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et võlgnik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning sellest tulenevalt kujunes välja tema maksejõuetus, ei ole aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Loetelu, milliste asjaolude ilmnemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on välja toodud
Käesoleval juhul ei esine ühtki kõnealuses sättes märgitud asjaoludest. Ühtlasi selgitab kohus, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei tähenda automaatselt seda, et võlgnik ka kohustustest vabastatakse. Juhul, kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, on kohtul õigus jätta ta siiski kohustustest vabastamata. Vastavalt
lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustusest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on kohtule esitatud aruandes märkinud, et võlausaldajad ei ole pidanud vajalikuks pankrotimenetlusest osa võtta ega ka halduri poolt kokku kutsutud üldkoosolekutele ilmuda. Seetõttu ei ole halduril võimalik usaldusisiku kandidaati nimetada. XXXon 16.04.2015 edastanud kohtule oma nõusoleku XXX´i usaldusisikuks määramiseks. Kohus peab põhjendatuks määrata XXX´i usaldusisikuks XXX. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXX´ile (pankrotis), et
lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama 7 saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. /digitaalselt allkirjastatud/ Fred Fisker kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.