KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 01.04.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 24.03.2016 koht Kohtuasja number 1-13-11101 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Igor Kolpakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Igor Kolpakov, isikukood 38103223740, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 02.08.2013 ja lõpp 04.06.2016 RESOLUTSIOON Jätta IGOR KOLPAKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Igor Kolpakovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Kolpakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 26.02.2014 otsusega tunnistati Igor Kolpakov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Igor Kolpakov tunnistati süüdi ka KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Igor Kolpakovile liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati Igor Kolpakovi vangistusega 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.05.2013-11.05.2013, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti 1 lõplikult ärakandmisele 2 aastat 10 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.08.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vangistuses viibib ta kuuendat korda. Kuritegude laad on jäänud samaks, hetkel kannab ta karistust korduvate varguste ning omavoliliste sissetungide eest. Kuritegude toimepanemise ja ettevalmistamise muster kordub, põhjuseks on majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud riigikeele A2-taseme õppes, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja programmi jätkutegevuses ning MTÜ Teekond läbiviidavas grupitöös sõltlastele. Lisaks on ta erinevatel perioodidel töötanud majandustöödel ning väljaspool vanglat, alates 03.09.2015 töötab ta väljaspool vanglat OÜ-s xxxx maastiku hooldustöötajana. Alates 06.05.2015 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav asub vabanemisel elama aadressile xxxx, kuhu ta on sisse kirjutatud ning kus ta elas ka enne vangistust. Tegu on kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale ning kus elavad I. Kolpakovi ema ja kasuisa. Kodukülastust ei saanud kriminaalhooldusametnik teostada, sest ema ei võtnud kõne vastu. Varasemalt on kinnipeetava ema väitnud, et toetab poega vabanemisjärgselt. Samuti on I. Kolpakov käinud lühiajalistel väljasõitudel antud aadressil, viimati detsembris
- Kinnipeetav lõpetas xxxx 8 klassi, peale mida läks omandama kutset xxxx. Kutsekooli katelde remontija erialal. Seejärel omandas ta xxxx üldehitaja ameti. Töötukassa poolt on ta osalenud arvutikursustel ning vangistuses osales A2taseme riigikeele kursustel. Ametlik tööstaaž isikul puudub, tegi juhutöid ehitusel, oskab plaatida ja krohvida. Enne vangistust oli isik tegevusetu, vangistuses on ta peamiselt töötanud. Vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Majanduslikku toimetulematust mõjutas narkootikumide tarbimine, isik varastas, et müügitulu eest narkootikume soetada. Kinnipeetava vanemad töötasid ning ta oli nende ülalpidamisel. Isikul on välja kujunenud kulutamisharjumus ja seda järgiv elustiil. K-raha andmetel on isikul tasumata rahalisi nõudeid 9025,21 eurot ning vabanemisfondis 629,29 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema N S, kasuisa V S ja vanem õde T R. Isik on vallaline, lapsi tal ei ole. Suhted lähisugulastega on toetavad. Kuriteod on toime pandud grupis, seega kuulub tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav tunnistab, et niipea kui alustab suhtlemist varasema suhtlusringiga, läheb tagasi vanale teele. Isiku elus on olnud vaid lühikesi perioode (mõned kuud), mil ta pole seadust rikkunud. Salajased vargused viitavad riskivale, hoolimatule elustiilile. Andmed alkoholiga kuritarvitamise kohta puuduvad. Isik väidab, et ei tunne tungi alkoholi tarvitada, alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetav tunnistab, et minnes õppima kutsekooli Sillamäele
(1997)proovis ta esimest korda narkootikume ja peale seda on olnud vaid ühel korral periood, mil ta ei tarvitanud. Ta on tarvitanud fentanüüli, heroiini, amfetamiini ning vahel kanepit. Ta möönab, et peale tarvitamise lõppemist on olnud ka mõõduka intensiivsusega võõrutusperiood. Isik ei usu metadooniravi edukusse, leiab, et metadoon on sama narkootikum. Ta tunnistab, et on tugevas sõltuvuses ning loobumiseks on vajalik sisemine tahtekindlus, teab, et vajab keskkonna ja suhtlusringi muutusi, sest tagasi minnes samasse keskkonda ei ole ta suuteline loobuma. Isikul on diagnoositud sõltuvus ning ta on saanud metadooni asendusravi ja on viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis. Sisemine motivatsioon loobumiseks on olemas, kuid seda ei toeta muud sotsiaalmajanduslikud näitajad. Isik on kasutanud korra vägivalda - pipragaasi kasutamine võimuesindaja suhtes. Vestluses arutleb isik loogiliselt, ent näeb oma tegevuste tagajärgede puhul vaid kahju iseendale. Leiab, 2 et asjad lihtsalt juhtuvad. Probleemide tekkes ei mõista kinnipeetav oma osa. Ta tegutseb hetke ajel ning eesmärkide püstitamine on problemaatiline. Sõnades on isik motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, suhtlusringist, narkootikumide tarbimisest, ent ei näe väljapääsu, kuna puudu jääb tahtejõust ja toetavast sotsiaalvõrgustikust. Isik on kolmel korral olnud määratud kriminaalhooldusele. Kahel korral viibis ta katseajal kinnipidamisasutuses seoses uue kriminaalasja menetlusega ning ühel korral oli ta vabastatud tingimisi enne tähtaega, kuid kandmata karistuse osa pöörati täitmisele, kuna isik rikkus katseaja kontrollnõudeid. Kinnipeetav on süstemaatiline õigusrikkuja ning ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepaneku tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 75%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 36%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ei ole I. Kolpakovile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt mittevägivaldse kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 75% ja 36%. Seega on I. Kolpakovi puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipidamisasutuses I. Kolpakovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetav I. Kolpakovi vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, võiks ilmselt riivata kannatanute õiglustunnet ning ei vastaks õiguskorra kaitsmise huvidele. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuritegude arvukust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste omandisse ja kaaskodanike turvatundesse. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Igor Kolpakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 24.03.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda ning tahab olla karistusaja lõpuni vanglas. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 11-l korral, vangistuses viibib ta kuuendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab, kohtu hinnangul, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, kuivõrd kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kuritegusid on isik pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine – isik on pannud toime varavastaseid kuritegusid, et osta narkootikume. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Iseloomustuse kohaselt on isikul tasumata nõudeid 9025,21 eurot ning tema majanduslikku toimetulekut võib negatiivselt mõjutada ka sõltuvusainete tarvitamine. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul arvestatav risk, et isik võib vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel ja sõltuvusainete tarvitamise jätkamisel panna toime uusi kuritegusid. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud riigikeele A2taseme õppes, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja MTÜ Teekond grupitöös sõltlastele. Lisaks on kinnipeetav olnud hõivatud tööga nii vanglas majandustöödel kui ka väljaspool vanglat ning ta on paigutatud karistust kandma avavanglaosakonda. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht emale kuuluvas korteris. Vangla hindab uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 75% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 36%, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt korduvalt olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid katseajad on kulgenud mitterahuldavalt. Samuti, kuna isik on ise avaldanud, et ta ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, ei ole ta kohtu hinnangul ka motiveeritud täitma ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja ja käitumiskontrolli tingimusi, mistõttu on suur tõenäosus katseaja ja käitumiskontrolli nõuete täitmise ebaõnnestumiseks. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Igor Kolpakovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Igor Kolpakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4