Obsah (6)

§ 190§ 428§ 423§ 168§ 174§ 197

Tsiviilasi nr 2-15-15326 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2016. a, Tartu Tsiviilasi A.T. hagi M.E.G. vastu 30.09.2015.a üürilepingu er

§ 190lg 7).

1. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on A.T. (hageja) hagi M.E.G. (kostja) vastu 30.09.
3. a üürilepingu erakorralise ülesütlemisteate tühisuse tunnustamise nõudes. Kostja on 2.11.
4. a vastuses hagile esitanud muu hulgas taotluse jätta hagi läbi vaatamata, põhjusel et kohtusse on pöördunud isik, kellel ei ole selleks õigust. Tartu Maakohtu 25.08.
5. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-159434 kuulutati välja hageja pankrot ning pankrotihalduriks määrati Oksana Kutšmei. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lõikele 1 pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Üürilepingust ja selle lõpetamisest tulenevad õigused ja kohustused on ühtlasi võlgniku varakogumi osaks ja nende õiguste ja kohustuste käsutamisõigus on pankrotiseaduse (PankrS) § 36 lg 1 kohaselt läinud üle pankrotihaldurile. Seega ei ole hagejal õigust iseseisvalt kohtusse pöörduda. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 202 ja 204 palub kostja teostada hageja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll ja mitte lubada hagejal menetluses osaleda. Hageja on vastuseks kostja vastusele 27.11.

1. a e-kirjaga teatanud, et on seoses asjaolude äralangemisega ja olukorra lahenemisega nõus menetluse lõpetama. Hageja märgib, et on kui kostja on nõus kogu üüri teema lõpetama ja ei esita kostjale enam mingisuguseid nõudeid või pretensioone, on ta valmis hagist loobuma. Kostja on 21.12.
2. a teatanud, et ta on hagist loobumisega nõus, märkides, et on seoses hageja pankrotistumisega esitanud nõuded pankrotimenetluses ja see fakt ei saa olla puutumuses käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et hageja 27.11.
3. a kirja ei saa käsitleda hagist loobumise avaldusena, hageja ei ole väljendanud selget soovi hagist loobumiseks, vaid üksnes valmisolekut läbirääkimisteks. Samuti on hageja nõusolek hagist loobumiseks seotud tingimusega, millega kostja ei nõustu. Seega ei saa kohus menetlust hagist loobumisega

§ 428lg 1 p 3 alusel lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tartu Maakohtu 25.08.

1. a määrusega on välja kuulutatud A.T. pankrot. Vastavalt PankrS § 35 lg 1 punktile 2 ja 36 lõikele 1 läks pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemis- ja käsutamisõigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Üürilepingu ülesütlemise kehtivust puudutav vaidlus on pankrotivara puudutav vaidlus; hagiavalduse üürilepingu erakorralise ülesütlemisteate tühisuse tuvastamise nõudes sai esitada pankrotihaldur, hagejal endal puudus õigus pankrotivara puudutavas varalises vaidluses hagi esitamiseks. Tulenevalt PankrS § 46 lõikest 1 ja § 51 lõikest 3 oli pankrotihalduril, mitte võlgnikul endal, õigus otsustada, kas jätkata üürilepingu täitmist või mitte. Kostja on esitanud kohtule pankrotihalduri Oksana Kutšmei 1.10.
2. a kirja (tl 35), milles pankrotihaldur teatab üürileandjale, et ei soovi üürilepingu täitmist jätkata. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et esineb

§ 423

lg 2 punktis 2 sätestatud alus hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. Lisaks eeltoodule nähtub hageja välja toodud asjaoludest, et hageja esitas hagi üürilepingu erakorralise ülesütlemisteate tühisuse tuvastamise nõudes üksnes selleks, et tagada üüritud pinna kasutamine tähtajaga 3.11.2015. a. Hageja on soovinud üürilepingut lõpetada kokkuleppel ning ei ole enam huvitatud üürilepingu jätkumisest. Seega esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks

§ 423

lg 2 p 2 alusel ka põhjusel, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

§ 168

lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lõigete 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud.

§ 190

lg 4 I lause kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Tulenevalt

§ 197

lõikest 9 võib kohus mõjuval põhjusel isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Arvestades et välja on kuulutatud hageja pankrot, peab kohus põhjendatuks vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2