lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.
lg 1 p 9 ja 10 kohaselt kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu ning kui on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. 22.10.2015 kohtumääruses märgitud puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oli 07.01.
lg 1 hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus on seisukohal, et õiguslik huvi korteriühistu Tormiiil küttekulude jagamise osas saab olla vaid korteriühistu liikmetel, mitte kolmandatel isikutel. Seega ei saa hagejal olla õiguslikku huvi korteriühistu Tormiiil küttekulude tasu suuruse osas ajal, mil ta ei olnud korteriomandi omanik. Kohus selgitas 22.12.2015 kohtumääruses, et kohus ei saa menetleda hageja nõuet sellisel kujul nagu hageja on selle esitanud. Kohtu määratud ajaks ei ole hageja esitanud selget konkreetset nõuet vastavalt
Seega ei vasta hagiavaldus vorminõuetele, mis on hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Samuti on hagejal tasumata täiendav riigilõiv summas 225 eurot. Riigilõivu tasumata jätmine on hagi menetlusse võtmise keeldumise aluseks.
lg 4-6 sätestavad, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja 2 menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus
lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.
lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulusid summas 75 eurot. Nimetatud kulud jäävad hageja kanda. Hagejal on
Kostjale ei ole hagi kätte toimetatud ning seetõttu on kohus seisukohal, et kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.