Obsah (8)

§ 206§ 432§ 150§ 168§ 138§ 144§ 143§ 177

KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine hagist loobumise vastuvõtmisega Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 11.jaanuar 2016 Paide Tsiviilasja number 2-15-6278 Tsiviilasi

§ 206lg 1, § 429 lg 1).

Hagist loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise hagist vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2. Kuna hageja loobus hagist, on ta õigustatud tagasi saama pool menetluses kantud riigilõivust, st 137.50 eurot (

§ 150lg 2 p 2).

Riigilõiv tuleb tagastada hageja nimetatud kontole. Tsiviilasi nr 2-15-6278 3. Asja materjalid kinnitavad, et hageja loobus hagist põhjusel, et kostja pärast hagi esitamist rahuldas tema nõude. Sellest tulenevalt kannab hageja menetluskulud kostja (

§ 168lg 5).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv pooles ulatuses 137.50 eurot, õigusabi kulud ilma käibemaksuta 512.53 eurot ja kostja elukoha andmete väljastamise tõendi kulu 13.50 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud muu hulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulu kohtuväline kulu.

§ 143p 2 kohaselt on dokumentaalse tõendi saamise kulu asja läbivaatamise kulu.

Kostja peab hüvitama hageja põhjendatud menetluskulud. 3.

1. Hageja kohustus maksta hagiavalduse kohtusse esitamisel riigilõivu tuleneb seadusest. Hageja on maksnud riigilõivu seadusega ettenähtud ulatuses. Seega on hageja kulutus riigilõivule olnud vajalik ja põhjendatud ning kostja peab selle nõutud ulatuses (137.50 €) hüvitama. 3.
2. Hageja on arvestanud lepingulise esindaja kulu ilma käibemaksuta 6 tunni ja 41 minuti eest (tunnihind 76,69) summas 512.53 eurot. Esitatud dokumentidest nähtub, et hageja on lepingulise esindaja kuluks arvestanud ka 22.05.2015 menetluskulude avalduse koostamisele kulutatud 25 minutit. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 (p 12) ei saa kohus lepingulise esindaja kulude hulka arvata menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ajakulu. 07.08.2015 ajakulu 1 tund ja 30 minutit on seotud kostja elukoha andmete teadasaamisega sh päringu koostamine xxxxx registrile, selle vastusega tutvumine ja kohtu korralduse täitmine. xxxxx registri vastus ja hageja esindaja koostatud dokument on mahult lühikesed ja sisult lihtsad, mistõttu nendega tutvumiseks/koostamiseks piisav aeg kokku on ca 10 minutit. Hageja koostatud dokumenti xxxxx kohtule ei ole hageja lisanud, kuid kohus on seisukohal, et piisav aeg selle dokumendi koostamiseks ei saa ületada 20 minutit. Seetõttu loeb kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu eelmärgitud toimingutele on 30 minutit. 04.09.2015 toimingu ajakulu on esitatud 2 tundi ja 7 minutit (tsiviilasja materjalidega tutvumine, avalduse koostamine nõude suurendamiseks) hindab kohus vajalikuks ja põhjendatuks 1 tunni ulatuses kuna tegemist on üksnes samas asjas nõude suurendamise taotluse esitamisega ja seda olukorras, kus kõik materjalid on kas hageja enda poolt esitatud või kohtu poolt juba varem hagejale kättesaadavaks tehtud. Ülejäänud hageja esindaja ajakulu (24.04.5015 - materjalidega tutvumise, positsioonide koostamise ja hagiavalduse koostamise kulu 1 tund 59 minutit ja 16.10.2015 - taotluse koostamine hagist loobumiseks 40 min) hindab kohus põhjendatuks ja vajalikuks märgitud ulatuses. Seega leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud aeg õigusabile on olnud kokku 4 tundi ja 9 minutit ning hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu on seega on 318.26 eurot. 3.
3. Hageja on teinud 13.50 eurot kulutusi kostja elukoha andmete väljastamiseks Soome Vabariigi registrist, mis on asja läbivaatamise seisukohast vajalik ja põhjendatud ning kuulub kostja poolt hüvitamisele. Eeltoodut arvestades peab kostja maksma hagejale menetluskulude hüvitamiseks 469.26 (137.50+318.26+13.50) eurot. Kohus selgitab, et

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtuni 2