lg 5, 78 p 2 määrata Nikolai Levtšenkole katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Nikolai Levtšenkot katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Nikolai Levtšenkot katseajal järgima
lg 2 p 4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - asuma tööle või võtma ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata, v.a lähisugulased. - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Nikolai Levtšenko kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Nikolai Levtšenko karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Nikolai Levtšenko kannab karistust Harju Maakohtu 07.12.2011 kohtuotsuse kohaselt, millega ta tunnistati süüdi
lg 2 ja
Nikolai Levtšenko tunnistati süüdi
lg 2 p 5,7 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti liitkaristuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel, vähendades mõistetavat karistust kolmandiku (2 aasta ja 10 kuu vangistuse) võrra, mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja vangistuse alguseks loeti 13.02.2011.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud esimest korda, reaalset vangistust kannab ta samuti esimest korda. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav pantvangi võtmise, mis on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes; väljapressimise (suures ulatuses, grupis, isikult vabaduse võtmisega) ning varguse (avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis) eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud erinevatel perioodidel hõivatud majandustöödel ning alates 17.11.2014 töötab ta väljaspool vanglat Flexa Eesti AS-s abitöölisena. 27.01.2016 toimus kinnipeetaval proovipäev xxxx, kust avaldati soovi kinnipeetava tööle võtmiseks. Toimunud on mitmed vestlused psühholoogiga ning kinnipeetav osales ka riigikeele A2-taseme kursusel. Lisaks on isikul lubatud osaleda väljaspool vanglat usulises tegevuses ning võimaldatud 6 korral käia lühiajalisel väljasõidul aadressil xxxx. Alates 30.09.2014 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Võimaliku vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga, kus elab kinnipeetava elukaaslane koos alaealise lapsega. Antud korter on kinnipeetava ja tema elukaaslase kaasomandis. Isikul on omandatud keskharidus. Ta jätkas töötamise kõrvalt õpinguid SotsiaalHumanitaarinstituudi Narva esinduses õiguse erialal, kuid kõrghariduse omandamine jäi seoses vangistusega pooleli. Riigikeele oskus on hinnatud A1 tasemele. Isiku enda sõnul on ta enne vangistust töötanud erinevates firmades ehituse valdkonnas ametlikult ja ka suulise kokkuleppe alusel. Kinnipeetav soovib vabanedes tööle asuda xxxx. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud võtta ühendust xxxx juhatusega, sest esitatud telefoninumber ei olnud kasutusel. Seega ei olnud võimalik saada kinnitust, et kinnipeetavale garanteeritakse töökoht. Samas on xxxx juhatuse liige S K esitanud 15.01.2016 kinnituskirja, et kinnipeetav võetakse vanglast vabastamisel ehitustöölise ametikohale. Käesoleval hetkel saab kinnipeetav isiklikku töötasu, millega toetab aeg-ajalt ka oma elukaaslast. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 02.02.2016 seisuga võlanõuded tasutud ning vabanemisfondi on hoiustatud 1290 eurot, mis tagab vabanemisjärgselt esialgse toimetuleku. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane, poeg, isa, ema, õde ja kaks vanaema. Suhted lähedastega on head ja toetavad ning omavahel suheldakse peamiselt telefonitsi ja lühiajaliste väljasõitude teel. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt seaduskuulekad isikud, kuriteokaaslastega ta ei suhtle. Isiku elukäigust lähtuvalt ei ole andmeid mõjutatavuse kohta, isik suudab teha iseseisvaid otsuseid. Isikule ei ole omane riskialdis käitumine, kuid kuriteo toimepanemise ajal oli tal samuti lähisugulaste toetus, oma perekond, poeg, regulaarne sissetulek, kuid see ei osutunud takistuseks kuriteo toimepanemisele. Kinnipeetav ei ole toime pannud õiguserikkumisi, mis oleks alkoholi tarvitamisega seotud. Isiku enda sõnul tarbis ta alkoholi mõistlikult, mis ei tekitanud probleeme tema elukorralduses. Narkootikumide tarvitamisega probleeme ei ole esinenud. Probleemide lahendamisel on kinnipeetav otsinud mõneti kiireid tulemusi ja isiklikku kasu, mitte pikaajalisi lahendusi. Kinnipeetava sõnul on ta mõistnud, et on toiminud valesti, on mõelnud ohvrile ja tema olukorrale, on võimeline asetama ennast ohvri seisukorda ning seetõttu ei soovi ta sellist olukorda kellelegi. Isik on võimeline mõistma igapäevaelu situatsioone õigesti, eristama oma tundeid teiste omadest. Ta on igati motiveeritud elama seaduskuulekalt ning omab konkreetseid ja reaalseid tulevikuvisioone. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga ega väljenda kuritegevust pooldavat suhtumist. Kinnipeetav väljendab arusaamist temaga töötava personali kasulikust rollist. Omakasu huvides on isik olnud võimeline teadlikult eirama seadusi, tegutsema planeeritult, teades sooritatava teo tagajärgi. Kinnipeetav peab oluliseks eetilisi väärtusi, ausust, lugupidavat suhtumist nii endasse, teistesse, kui kogu ümbritsevasse maailma ning rõhutab, et oma valikud teeb igaüks ise ja vastutab nende eest. Kinnipeetava puhul on ohustatud avalikkus (peamiselt jõukad inimesed). Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isikul on materiaalseid raskusi ning mõttekaaslased teo sooritamiseks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 9% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 10%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla teeb ettepaneku määrata kinnipeetav Nikolai Levtšenkole, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo 4 toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ning käitumiskontroll kuni 13.10.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku xxxx kuuluvad elukaaslane N J ja nende ühine laps I L (sündinud xxxx). Kinnipeetava vanemad – ema T L ja isa S L ning õde N L elavad xxxx. Kinnipeetava elukaaslane teatas, et nad tunnevadteavad kinnipeetavaga teineteist juba 10 aastat. N J kinnitas vestluses, et suhtub Nikolai Levtšenko ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt. Nikolai Levtšenko tuttavad, kes võiksid teda negatiivselt mõjutada, elavad N J arvamusel xxxx. Kuriteo laad viitab sellele, et Nikolai Levtšenko suhtlusringkonnas on kuritegeliku mõtteviisiga inimesi. N J töötab ning on nõus Nikolai Levtšenkot vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. 03.02.2016 teavitas Viru Vangla kriminaalhooldusametnikku, et Nikolai Levtšenko esitas vabanemisjärgse töökoha uued kontaktandmed. 04.02.2016 võttis kriminaalhooldusametnik ühendust xxxx juhatuse liikme V K, kes kinnitas telefonivestluses, et ennetähtaegse vabanemise korral võtab ettevõte Nikolai Levtšenko tööle. Ettevõte tegeleb ehitustöödega ning esialgu pakutakse Nikolai Levtšenkole töötasu miinimumpalga ulatuses. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Nikolai Levtšenko ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata katseaeg ja kriminaalhooldus kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 13.10.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule
Nikolai Levtšenko ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Töökoht on tal kindel, xxxx. Tol hetkel, kui paberid vormistati, ei jõutud tööandjaga ühendust võtta, nüüd on saadud ühendust ja kõik on korras. Tööle hakkaks ta xxxx. Flexas töötas ta operaatorina. Juhiloa saamiseks on ta sooritanud teooriaeksami, kuid vaja on veel sooritada sõidueksam. Tal olid varem juhiload, aga praegu need ei kehti. Karistuse lõpuni on veel 6 kuud, seda ei ole vähe. Selle aja jooksul võib ta vabaduses palju teha. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Nikolai Levtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 02.02.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu kinnipeetav N. Levtšenko tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Teda on esimest korda kriminaalkorras karistatud. Tema käitumine vangistuses (majandustöödel ning väljaspool vanglat Flexa Eesti AS-s töötamine, lühiajaliste väljasõitude ajal korralik käitumine, avavanglaosakonnas paiknemine, riigikeele A2taseme kursuse läbimine jm) viitab sellele, et ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Vabanedes on N. Levtšenkol olemas elukoht ning lähedaste toetus. Samuti on talle garanteeritud töökoht xxxx. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 13.10.2016. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks N. Levtšenkol jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Katseaja ja käitumiskontrolli kestuse määramisel palub prokurör 5 lähtuda
Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Nikolai Levtšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Nikolai Levtšenko võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et isik kannab karistust muuhulgas esimese raskusastme kuritegude eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras esimest korda karistatud ning ta kannab oma esimest vanglakaristust, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Isikul on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole raske rikkumisega (noomitus on määratud keelatud eseme – toidulisandi valdamise eest). Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel, osalenud riigikeele õppes, toimunud on vestlused psühholoogiga ning alates 30.09.2014 paikneb ta Viru Vangla avavanglaosakonnas, töötades alates 17.11.2014 väljaspool vanglat Flexa Eesti AS-s abitöölisena. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. K-Raha andmetel on kinnipeetaval võlanõuded tasutud ning vabanemisfondi on hoiustatud 1290 eurot, mis tagab vabanemisjärgselt esialgse toimetuleku. Vabaduses on isikul olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht xxxx xxxx. Seega on tagatud ka isiku edasine majanduslik toimetulek vabaduses. Suhted lähedastega on head ning toetavad. Elukaaslane on valmis Nikolai Levtšenkot vabanemisjärgselt toetama ka materiaalselt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 9% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 10%, milliste näol on tegemist madalate riskidega. Kohtu hinnangul tuleks Nikolai Levtšenkole anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada katseaja ja käitumiskontrolli kohaldamisega, mis lähtuvalt
lg-st 5 määratakse pikkusega 6 kuud ning katseajaks Nikolai Levtšenkole
Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 13.10.2016. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.