) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, teeb kohus otsuse põhjendava osata. KOS § 14 lg 1 võivad korteriomanikud nõuda korteriomanikult, kes on korduvalt rikkunud teiste korteriomanike suhtes oma kohustusi, korteriomandi võõrandamist. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. KOS § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanikul kohustus tasuda kaasomandil lasuvad maksud ja kaasomandi majandamise kulutused. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjale kuuluv korter sundvõõrandada täitemenetluse käigus ning kostjalt hageja kasuks välja mõista majanduskulud summas 1010,73 eurot ja viivis summas 109,02 eurot, kokku seega 1119,75 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 2 2-15-18898
Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 400 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 400 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1006,72 eurot. Summa on käibemaksuga. Menetluskulu koosneb hageja lepingulise esindaja õigusabikuludest kohtumenetluses ja kohtuistungil. Hagejat esindas menetluses advokaat. Kostja ei ole vastaspoole kuludele vastuväiteid esitanud. Menetlusosalise esindajakulud on
lg 1 ja § 144 p 1 ja 2 järgi menetlusosalise kohtuvälised kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb kohtul hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel lähtuda kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist. Kohtu hinnangul on hageja poolt taotletud menetluskulud olnud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja poolt esitatud arvete alusel on õigusabile kulutatud kokku 9 h 21 m ning esitas menetlustoimingute ja nendele kulunud aja ülevaate. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ajakulu seoses menetlustoiminguga „22.12.2015 – kohtumääruse analüüs, kliendile informatiivse e-kirja koostamine ja edastamine“. Viidatud kohtumäärus oli hagiavalduse käiguta jätmise määrus. Hageja esindaja oli hagiavalduse esitamisel arvestanud hagihinna valesti, mille tõttu oli hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot vähem. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik ega põhjendatud nõuda kliendilt tasu taolise määruse analüüsimise ja kliendile e-kirja koostamise ja edastamise eest, kuivõrd 22.12.2015.a määrus oli kohtu poolt koostatud ennekõike esindaja enda eksimuse või teadmatuse tõttu. Arves nr 151162 oli eelnimetatud menetlustoimingu ajakuluks märgitud 24 min, mis on kohtu arvates põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka kostjalt menetluskulu 24 min ulatuses välja mõista. Kohus hindab, et punktis 4 toodud menetlustoimingutele kulunud ajakulu on põhjendatud 4h 44m ulatuses. Ülejäänud toimingute osas on ajakulu õigusabile kohtu hinnangul põhjendatud. Seega peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 8 tundi ja 57 minutit. Hageja lepingulise esindaja tasumäär ühe tunni kohta oli vahemikus 88-100 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (1.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Kuna hageja esindaja tasumäär jääb alla 120 eurot leiab kohus, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasumäära vahemikus 88100 eurot (käibemaksuta).
lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja käibemaksuta. 3 2-15-18898 Kohus hindab põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 8 tundi 57 minutit tasumääraga 88-100 eurot/tund, millele ei lisandu käibemaksu, s.o. kokku 803,72 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). Kohus määrab menetluskulude tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt
Välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda hageja arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.