← Eesti

3-16-83/19

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Tiina Pappel 05.04.2016, Tartu 3-16-83 Indrek Jeereti kaebus Tartu Vangla 19.10.

  1. a käskkirja nr 6-2/1488 tühistamise ja Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seonduvalt 16.10.2015 antud inimväärikust alandava korraldusega Tartu Halduskohtu 04.03.
  2. a määrus Indrek Jeereti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Indrek Jeeret Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.03.
  3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Kaebaja esitas 11.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. 01.02.
  5. a kohtumäärusega tagastati kaebus osaliselt ning kohtumenetlusse jäi kaebuses sisalduv nõue Tartu Vangla 19.10.
  6. a käskkirja nr 6-2/1488 tühistamiseks ning 09.02.2016 täiendavalt esitatud kahjunõue seonduvalt 16.10.2015 antud inimväärikust alandava korraldusega. Tartu Vangla 19.10.
  7. a käskkirjaga nr 6-2/1488 karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks (3-kuulise katseajaga), sest kaebaja ei allunud 09.10.2015 kella 14.45 paiku jalutuskäigult tagasi tulles vanglaametniku korraldusele eemaldada tuharad teineteisest. Samasugune korraldus anti kaebajale ka 16.10.2015 ning kaebaja leiab, et 16.10.2015 antud korraldus alandas tema inimväärikust, mistõttu tuleb vanglalt välja mõista hüvitis summas 3000 eurot. 09.02.2016 esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
  8. Tartu Halduskohtu 04.03.
  9. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus pidas liitkaebuse esitamist lubatavaks ja tegi kindlaks, et riigilõiv on käesolevas asjas 90 eurot. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (09.10.2015 – 08.02.2016) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 31,22 eurot, s.o (208,11-145,67)/4x
  10. Halduskohus märkis, et arvestades kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ei oleks tema riigilõivu tasumisest täielik vabastamine võimalik, sest kaebajal on siiski rahalisi vahendeid, mille arvelt riigilõivu tasuda. Samas leidis halduskohus, et kuna kaebaja hüvitamisnõuet ei saa pidada edulootusi omavaks, siis ei saa kaebajat ka osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Halduskohus põhjendas, et kaebaja kahjuhüvitise nõuet tuleb pidada perspektiivituks, kuna vangla õigus ja kohustus teostada täielikku läbiotsimist tuleneb õigusaktidest ning kui vangla ei kohusta kaebajat just igapäevaselt mitmel korral põhjendamatult tuharaid laiali tõmbama, siis ei saa arvestades vangla julgeoleku tagamise vajadust, pidada viidatud toimingut inimväärikust alandavaks ning seda ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika valguses. Halduskohus selgitas, et kui viidatud toimingut ennast ei saa pidada inimväärikust alandavaks, siis ei saa pidada inimväärikust alandavaks ka selle toimingu tegemiseks antavat korraldust. Kuna kaebaja keeldus korralduse täitmisest, siis järeldas halduskohus, et korralduses viidatud toimingut ei teostatud. Eelnevat arvestades asus halduskohus seisukohale, et kuna kaebaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks (kahjuhüvitise nõude osas) ja kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ületab ka riigilõivu tavapärase määra (15 eurot tühistamisnõude esitamisel), siis ei ole põhjendatud kaebaja riigilõivust vabastamine käesoleva kaebuse esitamisel. Tuginedes ülaltoodule jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu summas 90 eurot tasumiseks aega 5 päeva alates kohtumääruse jõustumisest. Lisaks selgitas halduskohus, et kaebajal on võimalik 90 euro asemel tasuda riigilõivu ka summas 15 eurot ning sellisel juhul võtab halduskohus menetlusse haldusakti tühistamise nõude ning kahjuhüvitise nõude 500 euro ulatuses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  11. 18.03.2016 esitas kaebaja määruskaebuse halduskohtu 04.03.
  12. a määruse peale, milles palub vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kaebaja hinnangul jättis halduskohus menetlusabi taotluse lahendamisel arvestamata asjaolu, et kaebajal kulub enda sissetulekutest suurem osa hügieenivahendite, aluspesu ja muu olmekauba tarbeks, mida Tartu Vangla kinnipeetavale ei väljasta, kui kinnipeetaval on arvel raha. Kaebaja selgitab, et kui kulutused eelnimetatud kaubale kaebaja sissetulekutest maha arvata, siis ei jää kaebajale raha isegi 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  14. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu 19.01.
  15. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
  16. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või 2 2 osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.
  17. a määrus nr 3311111, p 11).
  18. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et pärast hügieenivahendite, aluspesu ja muu olmekauba ostmist ei jää kaebajale riigilõivu tasumiseks raha. Ringkonnakohus selgitab, et rahapuuduse korral on kaebajal võimalik vanglalt nii hügieenipakki (Tartu Vangla kodukorra p 11.3) kui ka riideesemeid, sh aluspesu, (Tartu Vangla kodukorra p 11.4) taotleda. Lisaks on Riigikohus 12.03.
  19. a määruse nr 3-7-1-361-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Järelikult ei ole asjakohased ka määruskaebuses esitatud väited, et kaebajal on vaja raha talle vajalike ostude sooritamiseks, mistõttu tuleks menetlusabi taotluse lahendamisel kaebaja sissetulekust maha arvata ka kulutused kaebaja täiendavate vajaduste rahuldamiseks.
  20. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 04.03.
  21. a määruse tühistamiseks ning selle peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.