) §-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Arved Janisoo süüdi karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta; tunnistada Arved Janisoo süüdi KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud; KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Arved Janisoole liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud;
lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada Arved Janisoo kohtusaalis ja karistuse kandmise algust arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib
lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (
§-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5
kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist; 3.6
lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Arved Janisoo toime pannud kuritegudena: 1) valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikult tungimisega, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis seisnesid selles, et tema : 1) 11.03.2016.a kella 15.00 paiku tungis xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xx x eramu tagaukse kaudu valdaja tahte vastaselt, ebaseaduslikult, kõrges eas M.K (sündinud 19.12.1935) elumaja lukustamata esikusse, kus koputas sisemisele toauksele, et edasi minna tubadesse, kuid kuna uksele tulnud perenaine teda edasi ei lasknud ja tema juttu endisest naabriksolekust ei uskunud, oli A. Janisoo sunnitud lahkuma; 2) 11.03.2016.a kella 11.00 ja kella 17.00 paiku, püüdis xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxx xx x korrusmajas, valdaja tahte vastaselt, ebaseaduslikult, sisse tungida kõrges eas (sündinud 21.06.1936) L.R korterisse nr x, kuid kuna toauks oli lukustatud, kahe korteri vahelisest lukustamata ühisesikust edasi ei saanud. Seega jäi kuritegu Arved Janisoo tahtest mitteolenevalt lõpule viimata; 3) tungis 12.03.2016 kella 12.30 ajal valdaja tahte vastaselt xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxxxx xxxxx xx xx asuvasse V.H kuuluvasse elumajja, kus kõndis tubades ringi, vaatas kappidesse ja käekottidesse; 4) tungis 12.03.2016 kella 12.40 ajal valdaja tahte vastaselt xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx xx asuvasse L.M kuuluvasse elumajja, kus kõndis tubades ringi; 5) ajavahemikus 24.03.2016 kella 12.00 kuni 25.03.2016 kella 12.00 valdaja tahte vastaselt tungis xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxx asuvasse H.Rale kuuluvasse xxxxxxxx talu lukustamata elumajja ning varastas käekotis olnud rahakotist H.Rale kuuluva sularaha 130 eurot. Kuriteoga põhjustas Arved Jansioo kannatanu H.Rale varalist kahju kokku 130 euro väärtuses; 6) 26.03.2016 ajavahemikus kella 12.00 kuni 19.30 ukseluku lõhkumise teel, valdaja tahte vastaselt tungis xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx asuvasse L.Kle kuuluvasse xxxxxxxx tallu, kust varastas kapis asunud rahakotist 5 eurot sularaha. Ukseluku lõhkumisega põhjustati L.Kle kahju 5 euro väärtuses. Kuriteoga põhjustati kannatanu L.Kle kahju kokku 10 euro väärtuses; 7) 21.02.2016 lõuna paiku tungis sisse valdaja tahte vastaselt M.L lukustamata uksega eluruumi xxxx xxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xx x-x ja eluruumi 2 köögis toolil olevast rahakotist varastas 50 eurot sularaha ja M.Lle kuuluva Swedbanki pangakaardi koos pin-koodiga; 2) andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise, millega tekitas teisele isikule varalise kahju KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, mis seisnesid selles, et tema jätkuva tahtlusega saada varalist kasu, sekkus pangaautomaatides ja makseterminalides ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, kasutades ebaseaduslikult M.L Swedbanki pangakaarti ja PIN-koodi:
lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada Arved Janisoo kohtusaalis ja koheselt täitmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust arvestada alates 05. aprillist 2016.a. 3. Kohtuliku uurimise tulemused Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud
§-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.
lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli
§-s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed;
p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid. 3.1. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud
§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. H.R on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 130 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Arved Janisoolt 130 (ükssada kolmkümmend) eurot H.Ra kasuks. L.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 10 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Arved Janisoolt 10 (kümme) eurot L.K kasuks. M.L on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1853,66 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Arved Janisoolt 1853 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend kolm) eurot 66 senti M.L kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud
§-s 175. Vastavalt
lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus.
lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab
Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 322,50 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt
lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik
Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise ajutised alused, maksmise ajutine kord ja ajutised tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ajutine ulatus ja ajutine kord (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava Arved Janisoo kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. Vastavalt
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt
lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (
Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Arved Janisoolt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 322,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 48 eurot s.o kokku 370,50 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ja koheselt karistuse 5 kandmisele asumist, ei ole ta eelduslikult võimeline temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma.
lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5. Kohtu muud põhjendused
Arved Janisoo on kahtlustatavana kinni peetud 05.04.2016, seega karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada alates 05. aprillist 2016.a.
lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.