Obsah (8)

§ 187§ 405§ 5§ 445§ 173§ 174§ 168§ 162

2-16-275 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märts 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-275 T

) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikuld teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused Hageja esitas

1. jaanuaril 2016 hagiavalduse elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja XXX ja kostja XXX ühine laps XXX sündinud
2. augustil
3. Hageja märgib, et kostja lahkus kodust 1,5 aastat tagasi ja ei soovi elatist tasuda. Hageja soovib saada jaanuarist 2015 elatist miinimummääras.
4. jaanuari
5. a täpsustuses märgitu kohaselt on lapse ülalpidamiskulud kandnud alates juunist 2014 hageja isa, kes on tasunud ka ühise korteriomandi liisingumaksed ja ümber korraldanud on töökohustused, mistõttu ei olnud enam võimalik juhtida ettevõtet ja see pankrotistus. Kohus rahuldas
6. jaanuari
7. a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ning keelas notaril hageja seaduslike esindajate ühisvara hulka kuuluva korteriomandi müügitehingust tuleneva vara üleandmise kostjale 2340 euro suuruses summas ja volikirjast tuleneva kohustuse täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kostja vastuväited Kostja võttis
8. veebruari 2016 vastuses hagi osaliselt õigeks. Kostja kinnitusel leppisid hageja seaduslik esindaja ja kostja varasemalt kokku, et kostja tasub jaanuarist 2015 kuni maini 2015 elatist 150 eurot kuus ning alates juunist 2015 kuni detsembrini 2015 elatist 195 eurot kuus, mis oli aastal 2015 elatise miinimummäär. Eelnevalt nimetatud kompromissi edastas XXX esindaja
9. novembril
10. Seega kostja kohustus elatist tasuma aastal 2015 jaanuarist maini summas (150x5) 750 eurot ja juunist detsembrini (195x7) 1365 eurot, mis teeb kogusummaks (750 + 1365) 2115 eurot. Kostja tasus aastal 2015 kokku elatist ülekannetega XXX450 eurot, seega on kostjal elatise tasumisel võlgnevus (2115 – 450) 1665 eurot. Kostja tunnistab tagasiulatuvat elatist 2015.a eest summas 1665 eurot. 2 2-16-275 Kostja ei vaidle vastu elatisenõudele alates jaanuarist 2016 kuni juunini 2016 ning tasub elatist miinimumsummas ehk 215 eurot igakuiselt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi. Kostja selgitab, et on otsustanud kolida Eestisse ning seega soovib, et lapsel oleks võimalus valida pärast põhikooli lõpetamist, kumma vanema juures laps elada soovib. Kui laps otsustab kolida kostja juurde, ei pea kostja enam elatist tasuma. Menetluse käik Kohus andis
11. veebruaril 2016 pooltele tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks ning menetluskulude kohta vastuväidete esitamiseks. Kumbki pool ei ole esitanud täiendavaid seisukohti ega vastuväiteid menetluskulude kohta. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Käesoleva asja hind on 1935 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses

§ 405

lg 1 alusel.

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. novembri
2. a määruse nr 166 alusel on
3. jaanuarist
4. a töötasu alammäär 390 eurot kuus, millest 1/2 on 195 eurot. Vabariigi Valitsuse
5. detsembri
6. a määruse nr 139 järgi on töötasu alammäär
7. jaanuarist 2016 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXX on XXX ema. Hageja seadusliku esindaja XXX ja kostja XXX ühine laps XXX on sündinud
8. augustil 2000 (tl 4, sünnitunnistus). Hageja märgib, et kostja ei ole andnud ülalpidamist alates juunist
9. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates jaanuarist
10. Kostja leiab, et vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele pidi kostja tasuma jaanuarist 2015 kuni maini 2015 elatist 150 eurot kuus ning alates juunist 2015 kuni detsembrini 2015 elatist 195 eurot kuus. Kostja kinnitusel on ta ka tasunud aastal 2015 elatist 450 eurot, mille kohta kostja on esitanud pangaväljavõtte. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud miinimummäärast väiksemas ulatuses elatise tasumise kokkuleppe olemasolu. Hageja on esitanud kohtule tõendina XXX esindaja saadetud e-kirja (t lk 48). Kirjast nähtub, et kostjale on tehtud kompromissettepanek elatise tasumiseks kuni maini 3 2-16-275 2015 igakuiselt summas 150 eurot. Kohtule ei nähtu aga, et pooled oleks kompromissipakkumise alusel ka vastava kokkuleppe sõlminud. Seetõttu leiab kohus, et vastava kokkuleppe olemasolu poolte vahel ei ole tõendatud. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kostja on nõustunud selles suuruses elatist tasuma edaspidi kuni juunini
11. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
12. oktoobri
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
14. aprilli
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud elatist
16. jaanuaril 2015 summas 150 eurot ja
17. veebruaril 2015 summas 300 eurot (tl 51-52, pangakonto väljavõte). Hageja ei ole esitanud vastuväiteid elatise 450 euro tasumise osas. Tasumata on jäänud ülejäänud elatis alates
18. jaanuarist
19. Seda võlgnevust on hageja ka hagivalduses nõudnud. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et XXX hagi XXX vastu elatise nõudes on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Kohus mõistab XXX lapse XXX kasuks välja igakuise elatise
20. jaanuarist 2015 (üks aasta enne hagi esitamist) kuni tema täisealiseks saamiseni miinimummääras. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada sellega, et kostja on oma ülalpidamiskohustuse aasta 2015 eest vabatahtlikult täitnud 450 euro ulatuses. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse
21. jaanuari
22. a kohtumäärusega. Kohus leiab, et kooskõlas

§ 445

lg 2 tuleb antud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

§ 168

lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas ei esine alust jätta

§ 168

lg-st 6 tulenevalt menetluskulusid hageja kanda, kuivõrd kostja on ülalpidamise andmata jätmisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Menetluskulud tuleb seega jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja toimikust nähtuvad menetluskulud on riigilõiv 50 eurot hagi tagamiselt. Muid hageja menetluskulusid toimikust ei nähtu. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele riigilõiv 50 eurot. 4 2-16-275 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 5